4-22-4486 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuv

) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 140 trahviühikut, s.o 560 eurot S. B. ‒ isikukood xxx; xxx kodanik; elukoht xxx; töötab xxx; karistusregistri kohaselt kehtivad karistused puuduvad Indrek Põder ‒ ASIS Consult OÜ; asukoht Lelle 24 (16 korrus), Tallinn; e-post indrek@asisconsult.ee Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalitus; esindaja istungil: J. P. aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 e-post: pohja.lmt@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133‒135, maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku S. B.i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.11.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,013821 muutmata.
2. Rahatrahv ja menetluskulu (ekspertiisi tegemise kulu) tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 ja § 207 tulenevalt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi ja menetluskulusid täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
4. Otsuse koopia anda S. B.ile, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile. 1 4-22-4486 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 10.04.
5. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE S. B. juhtis 20.09.2022 kella 21.15 ajal Tallinnas Tulika 54 juures mootorsõidukit Toyota Camry registreerimismärgiga XXX, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, et ta suudaks seisma jääda ülekäiguraja ees. Ei peatunud ülekäiguraja ees, vaid sõitis jalakäijale otsa. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustused S. K.’ile, mis on fikseeritud regionaalhaigla teatises. Oma tegevusega rikkus S. B.

§ 35

lg 4 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 30.11.2022 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,013821 karistati S. B.it

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 140 trahviühikut ehk 560 eurot.

1. S. B. esitas kaitsja vahendusel kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palus kaebaja vähendada talle määratud karistust. Kaebuses heidetakse menetlejale ette, et see ei ole tuvastanud kaebaja juhitud mootorsõiduki kiirust, st pole tõendatud, et sõiduki kiirus ei võimaldanud ülekäiguraja ees seisma jääda. Lisaks on koostatud väärteoprotokoll puudulikult, st see ei sisalda faktilisi asjaolusid ning ei võimalda aru saada, millist väärteoasja kaebaja suhtes menetletakse. Kaebuse kohaselt ei liikunud jalakäija temale ettenähtud teel või teeosal, ei kasutanud helkurit või valgusallikat ning ei veendunud sõidutee ületamise ohutuses. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ja väärteomenetlus tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kaitsja väitel ei ole kogutud tõendeid, mis välistaksid menetlusaluse isiku süüd – arvestamata on jäänud, et jalakäija rääkis telefoniga, ülekäigurada oli valgustamata, jalakäijat varjutas parempööret teostanud sõiduk ja menetlusaluse isiku mootorsõiduki turvasüsteem ei andnud jalakäija hoiatust. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning kaebajal tekkinud menetluskulud hüvitada.
2. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaitsja esitatud seisukohtadega ja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajale ei heidetud ette lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, vaid seda, et ta valis oludele sobimatu sõidukiiruse ja see ei võimaldanud tal ülekäiguraja ees seisma jääda. Videost on näha, et jalakäija liigub mööda ülekäigurada, see on sirge teelõik ja jalakäija on autojuhile hästi nähtav. Auto jalakäija tuvastussüsteemi olemasolu ei oma tähtsust, otsuseid võtab vastu autojuht. Jalakäijal on ülekäigurajal eesõigus ja autojuht peab talle teed andma. Videost on näha, et jalakäija liigub ühtlase kiirusega ja tee teist poolt ületades sõidab auto talle otsa. Õnnetus toimus hästi valgustatud alal. Helkuri olemasolu ei 2 4-22-4486 ole oluline, see ei oleks aidanud õnnetust ära hoida. Arutatavas asjas ei ole kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, isik on varasemalt karistamata, mistõttu on sanktsiooni keskmises määras karistus õigustatud. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 20.09.2022 kella 21.15 ajal toimus Tallinnas Tulika 54 ülekäigurajal liiklusõnnetus, kus S. B.i juhitav sõiduauto Toyota Camry (XXX) sõitis otsa jalakäijale S. K.’ile. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati jalakäijale tervisekahjustused (lodiluu murd, reie põrutus, kõõluse rebend). Nimetatu on tõendatud vahetult pärast toimunut koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 1), millest nähtub nii sündmuse toimumise aeg ja koht, liiklusõnnetuses osalenud sõiduk ja tema juht, samuti tervisekahjustusi saanud jalakäija. Märgid sõiduauto liiklusõnnetuses osalemise kohta (nühkejäljed kapoti paremal poolel) on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis (lk 5). Jalakäija õnnetuses saadud vigastused on esmalt märgitud regionaalhaigla teatises liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (lk 10) ja täpsustatud ekspertiisiaktis (lk 16-19).
4. Vaidlus seisneb selles, kas liiklusõnnetus põhjustas S. B., kes kohtuvälise menetleja väitel ei valinud mootorsõiduki juhina reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sobivat kiirust või jalakäija S. K., kes kaitsja arvates ei kasutanud helkurit või valgusallikat ja ei veendunud enne sõidutee ületamist selle ohutuses. Selle kindlakstegemisel on olulised allpooltoodud tõendid. - Videosalvestused (Kaust „LÕ2246“; 20.09.2022 21_12_59 (UTC+03.00)), millest esimesest nähtuvalt toimus tegevus pimedal ajal, kuid hästi valgustatud tänavalõigul. Jalakäija läheneb mõõdukas tempos ülekäigurajale, ületab sõidutee esimese poole, asub seejärel ületama teist poolt ja jõuab kõige äärmisele sõidureale, kui salvestise 00:19 sekundil sõidab parempoolsel sõidureal olev auto talle otsa. Jalakäija paiskub autole ja seejärel sõiduautolt mitme meetri kaugusele teele. Teine salvestis (Kaust „Video“; 20.09.2022 21_12_59 (UTC+03_00)) täiendab eelpooltoodut, näitab kuidas isik ületab sõiduteed. 00:16-00:17 sekundil liigub isik sõidusuundade vaheliselt alalt sõidutee poolele, piki mida liigub hele sõiduauto. Salvestuse 00:17 sekundil sõiduauto pidurdab, sõiduteed suunaga vasakult paremale ületav isik on sõiduautost sel hetkel näha vasakul. Salvestuse 00:18-00:19 sekundil ei ole sõiduteed ületavat isikut enam näha. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 2), sellele lisatud skeem (lk 3) ning fototabel (asuvad kaustas „Fotod sündmuskohalt“). Tõendist selgub, et liiklusõnnetus toimus teelõigul, kus on kaks sõidurada. Sõiduauto paikneb liiklusõnnetuse järgselt sõidutee parempoolsel sõidurajal. Sõiduauto tagaosa (pagasnik) on sõiduteele joonitud ülekäigurajal. Vaatluse ajal on pime aeg, kuid tänavavalgustus põleb, ilmastik pilvine ning teekate on kuiv. Suurim lubatud kiirus sündmuskohal on 50 kilomeetrit tunnis. - Tunnistaja S. K.’i ütlused kohtueelses menetluses (avaldatud VTMS § 99 lg 8 alusel, kuna isik ei ilmunud kohtuistungile ning on oli alust arvata, et võõrriigi kodanik võib olla Eestist lahkunud). Tunnistaja selgitab, et hakkas reguleerimata ülekäigurajal üle tee minema. Ta nägi taksot 100 m kaugusel, aga teadis, et autod peatuvad seal alati. Ta oli peaaegu sõidutee ületanud, kui sai taksolt löögi. Õnnetuse kohal on olemas tänavavalgustus. - Tunnistaja M. I. ütlused maakohtus. Tunnistaja tuli pärast liiklusõnnetust politsei avariigrupi esindajana sündmuskohale. Ta ei avastanud sündmuskohal pidurdusjälgi. Kannatanuga suhelda ei õnnestunud, sest ta oli sündmuskohalt juba ära viidud. Tunnistaja mäletamist mööda põlesid kõik tänavalgustuslaternad, oli kuiv ilm ja sademeid ei olnud. 3 4-22-4486 - Kaebaja S. B.i ütlused maakohtus. Kaebaja väitel sõitis ta Endla ristmikult Kotka tänava suunas. Tibutas vihma. Talle tuli vastu auto, mis piiras nähtavust. Ta üldse ei märganud jalakäijat, pealegi moonutasid vihmapiisad nähtavust. Auto jalakäija tuvastussüsteem ei töötanud. Ta nägi jalakäijat enda ees paremal pool ja vajutas pidurit. Jalakäija sattus kapotile ja siis kukkus autolt maha.
5. Kõrvutades videosalvestusi sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja ülekuulatud isikute ütlustega, saab ühtviisi järeldada, et kokkupõrge jalakäijale otsasõit sai toimuda vaid viimast sõidukit juhtinud S. B.i käitumise tulemusel. Toodud tõenditega on kinnitust leidnud, et õnnetus toimus reguleerimata ülekäigurajal ning sellisele kohale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale (

§ 35lg 4).

Käesoleval juhul osutus kaebaja juhitava auto sõidukiirus pimedal ajal kunstvalgustuse tingimustes ülekäigurajale lähenedes olukorrale ebasobivaks – liiga suureks, sest tal ei õnnestunud valitud sõidukiiruse juures sõiduautot enne ülekäigurada peatada ega kokkupõrget jalakäijaga vältida. 7. Mis puudutab S. B.i kaitsja ütlusi selles, et jalakäija ei olnud teed ületades piisavalt ettevaatlik ja ei kasutanud helkurit või muud valgusallikat, siis kohtu hinnangul ei ole sel õnnetuse tekke seisukohast määravat tähtsust. Ülekäigurada on jalakäijale sõidutee ületamiseks ettenähtud asjakohase liikluskorraldusvahendiga tähistatud teeosa, kus juht on kohustatud jalakäijale teed andma (

§ 2p 100).

Seega on ülekäigurajal eesõigus jalakäijal ning sellele vastab sõidukijuhi kohustus tagada jalakäija ohutus. Juht peab ülekäiguraja juures olema eriti ettevaatlik ning hoiduma jalakäija (liikluses nõrgema poole) elu või tervise ohtu seadmisest. Kaebaja ütlused, mille kohaselt talle sõitis vastu auto, mis piiras tema nähtavust, ei tähenda seda, et

§ 2p 100 ja § 35 lg 4 tulenevad kohustused kaovad.

Sellises olukorras, kus vastutulev sõiduk piirab nähtavust, vähendab keskmine hoolikas juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes kiirust miinimumini või peatub ülekäiguraja ees, veendumaks, et sõidukiga ülekäigurajale liikumine on ohutu. Videosalvestuste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tegemist oli valgustatud tänavalõiguga ning asjaolu, kas jalakäija kasutas helkurit või hindas läheneva auto liikumiskiirust õigesti, ei kõrvalda kaebaja süüd toimepandus. Samamoodi ei ole määravat tähtsust sellel, kas kaebaja juhitud sõiduautol oli jalakäija tuvastussüsteem. Sõidukit valitseb mootorsõiduki juht, kõikvõimalikel auto lisaseadmetel on vaid abistav funktsioon ning need ei välista mingil juhul juhi vastutust. 8. Väärteoetteheite järgi rikkus S. B.

§ 35lg 4 nõudeid.

Toodud säte kohustab juhti reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma piisavalt väikse kiirusega, et mitte ohustada ülekäigurajale asunud või astuvat jalakäijat. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. S. B. mootorsõiduki juhina toodud nõuet ei täitnud, ei peatunud ülekäiguraja ees, vaid sõitis jalakäijale otsa ja tekitas viimasele tervisekahjustused. Seega on täidetud

§ 223lg 1 objektiivne koosseis.

1. Etteheidetava teo pani S. B. toime ettevaatamatusest ‒ ta pidi aru saama, et ülekäigurajale lähenedes peab ta olema eriti ettevaatlik, sest teed võib ületada jalakäija ja ta peab olema valmis vajadusel enne ülekäigurada peatuma. Tähelepanematusest nägi ta aga jalakäijat viimasel hetkel, kui kokkupõrge oli juba vältimatu.
2. S. B.i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4 4-22-4486
3. Erinevalt kaebaja kaitsjast ei näe kohus puudusi väärteoprotokollis, mis kaitsja arvates peaksid kaasa tooma väärteomenetluse lõpetamise. Protokollis on kirjas väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühike kirjeldus, rikutud õigusnorm ja väärteo kvalifikatsioon. Nimetatu võimaldab isikul aru saada, millist valesti käitumist talle väärteoasjas ette heidetakse ning end selle etteheite vastu kaitsta. Milliseid konkreetseid puudusi kaitsja väärteoprotokollis tuvastas, ei ole kaebuses selgitatud ning seetõttu ei saa kohus toodud etteheitega arvestada. 12.

§ 223

lg 1 järgi võib mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on S. B.it karistanud rahatrahviga 140 trahviühikut (560 eurot), s.o kergema karistusliigiga ja seda veidi alla sanktsiooni keskmise määra. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et kaebaja sõitis ülekäigurajal otsa jalakäijale nii, et see kukkus kapotile ja seejärel mitmeid meetreid eemale sõiduteele. Kaebaja tekitas oma ettevaatamatu käitumisega teisele isikule arvestatavad tervisekahjustused (sh luumurru). Sellest hoolimata selgub kaebusest ja S. B.i antud ütlustest, et ta ei saa oma käitumise etteheidetavusest aru, otsib senimaani enda käitumisele õigustusi (ütluste järgi on süüdi vihmane ilm, nähtavust seganud vastutulev auto ja auto jalakäija tuvastussüsteem, mis ei hakanud tööle), samuti üritab vastutust veeretada vigastusi saanud jalakäijale. Toodust tulenevalt ei ole võimalik väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja sanktsiooni keskmise määra lähedast karistust määrates arvestanud, et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, kus jalakäija vigastused paranevad vähem kui nelja kuu jooksul, samuti seda, et karistusregistri andmetel ei ole süüteo toimepanijat varem liiklussüütegude eest karistatud. Kohtu arvates on 560 euro suurune rahatrahv S. B.ile piisav, et mõjutada teda edaspidi liiklusnõudeid järgima ning olema liikluses nõrgema poole suhtes tähelepanelikum ja kohusetundlikum. Mõistetav karistus on proportsionaalne ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, st näitab üldsusele, et ka ettevaatamatusest toime pandud liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. 13. Kuivõrd kaebus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste pudumise tõttu jääb rahuldamata, kohus tuvastas S. B.i poolt süülise väärteo toimepanemise, siis tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 sätestatust kannab S. B. tekkinud menetluskulud, sh menetlusaluse isiku valitud kaitsjale makstud tasu, ise. S. B.il tuleb riigile hüvitada ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 84 eurot. 14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusaluse isiku S. B.i kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.11.2022 otsuse väärteoasjas nr 2302,22,013821 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5