4-22-4613/24

(410122026567)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Natalija Mehh, Eevi Pant Väärteoasi A. U. kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektori A. S. 15.12.2022 otsusele väärteoasjas nr 410122026567 A. U. karistamises KOKS § 663 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: M. A., Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu Menetlusalune isik: A. U., ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON

1. Jätta A. U. kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektori A. S. 15.12.2022 otsusele väärteoasjas nr 410122026567 A. U. karistamises KOKS § 663 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot, rahuldamata.
2. Jätta Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektori A. S. 15.12.2022 otsus väärteoasjas nr 410122026567 A. U. karistamises KOKS § 663 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot, muutmata ja tühistamata.
3. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 15.05.2023 täies ulatuses tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Tallinna Linnakantselei arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
4. 1
5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
6. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud mälupulk videosalvestistega (asub toimikus ümbrikus) on teabekandjaks, mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 ja e-toimiku süsteemis tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 13.04.
7. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 15.05.
8. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 16.05.
9. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektori A. S. 15.12.2022 otsusega väärteoasjas nr 410122026567 karistati A. U.t KOKS § 663 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot, selles, et menetlusalune isik, olles loomapidaja, rikkus Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja nõudeid sellega, et pidades piiratud territooriumil suurt koera, ei välistanud loomapidajana koera teistele inimestele kallale tungimise võimalust. Tema valduses olev koer hüppas käppadega piirdeaia peale ja hammustas avalikul tänaval mööda kõndinud S. S., tekitades talle kehavigastused – hammustusjäljed paremal abaluul ning sügav haav paremal käel. Pidades koera piiratud territooriumil või hoones, tuleb temal välistada koera territooriumilt väljapääsemise või teistele loomadele või inimestele kallale tungimise võimalus. Nimetatud käitumisega pani menetlusalune isik toime KOKS § 663 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kohtuväline menetleja tegi 15.12.2022 väärteoasjas nr 410122026567 üldmenetluse otsuse (lisa 1), millega määrata kaebajale rahatrahv 190 trahviühikut ehk 760 eurot. Kaebaja ei nõustu selle otsusega ja vaidlustab selle täies ulatuses.
10. Kaebuse põhjendused 1.1 Kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud 13.09.2022 Xxx tn 78 kinnistu juures toimunu tegelikke asjaolusid ning on alusetult jätnud arvestamata kaebaja poolt menetlusalusena esitatud vastulauses sisalduvad väited ja selle taotlused. Seejuures ei ole minu poolt 01.12.2022 esitatud vastulauses esitatud väidete suhtes võetud seisukohta ega põhjendatud nende arvestamata jätmist. 1.2 Otsuses käsitletakse üksnes vastulauses esitatud väiteid ühe koera düsplaasia ja teisel koeral liikumisulatust piirava raadiopiirdeseadme kohta. 1.3 Kohtuväline menetleja ei ole esitanud selgitusi minu 01.12.2022 vastulauses esitatud taotlustele ega selgitanud nende rahuldamata jätmise põhjust. 2 Sündmused 13.09.2022 1.4 Nägin 13.09.2022 pärastlõunal värava taga politseinikku ja läksin õue vaatama kas politseinik soovib minuga midagi rääkida, sest mul puudub väraval uksekell. Politseinik väitis, et on toimunud koera rünnak. Palusin täpsustada kuna mõlemad koerad olid sel hetkel siiski omas aias. Politseinik väitis, et koer olevat hüpanud üle aia, purenud inimest ja seejärel hüpanud aeda tagasi. 1.5 Leidsin, et koera rünnak polnud võimalik, kuna üks koer, kes pääseb raadiopiirdega aiale lähemale, ei ole võimeline raske düsplaasia tõttu hüppama ning teise koera raadiopiire on seadistatud nii, et ta ei pääse aiale lähemale kui 1-5-2 meetrit (sõltuvalt sellest kuidas seade hetkel ristlõiget arvutab). 1.6 Koerad on koolitatud ja aiale on paigaldatud ka koertest teavitavad sildid. Lisaks sellele on aed läbipaistev ning koerad ei saa ka oma kasvu tõttu möödujatele märkamatuks jääda. 1.7 Politseinik keeldus andmast mulle infot väidetava rünnaku kohta, vaid ütles, et uurija võtab minuga ühendust ning saan omapoolsed väited ja küsimused talle esitada. 1.8 Politseinik filmis mobiiltelefoniga aia lähedalt koeri. Videost peab olema näha, et koer ei hüppa kordagi aia peale, kuigi politseinik on põhimõtteliselt kohe teisel pool aeda, vahel on võib-olla sentimeetrid. Samuti peab olema videolt näha, et teine koer, kes ei ole haige, ei tule aiale lähedal, kuna tema raadiopiire on seadistatud nii, et aiast 1,5-2 m jääb tema alast välja. Palun vaadake videod. 1.9 Politseinik ei soovinud minult ütlusi võtta. Samas viibib politseipatrull sellel väljakutsel enam kui pool tundi ja neil on aega küsitleda juhuslikke inimesi tänaval, kes parasjagu mööduvad. Väidetavat koerarünnakut ei ole fikseeritud 1.10 Kuna mul pole infot, millal väidetav rünnak täpsemalt toimus, rääkisin teiste pereliikmete ja lähedal elavate naabritega ning vaatasime läbi ka turvakaamera salvestised hetkeni mil politseipatrull saabus. Eeldasime, et väidetav rünnak võis olla toimunud vahetult enne patrulli saabumist või lähiajal samal päeval. Seega vaatasime eriti detailselt läbi salvestised, mis olid lindistatud 13.09.2022 kuni paar tundi enne patrulli saabumist. 1.11 Valvekaamera salvestiselt oli näha, et koerad on kogu aeg oma aias ning kumbki koer ei ole kordagi aia peal püsti, nagu hetkel süüdistuses on väidetud. Koerad hauguvad vahepeal aia ääres ning magavad siis jälle. 1.12 Valvekaamera salvestiselt oli näha, et sinises kampsunis noormees tuleb korduvalt aia juurde, kus koer magab ning kummardub üle aia koera poole. Koer magab ja ei pane teda algul tähele. Ühel hetkel aga, kui noormees tuleb juba korduvalt aia juurde, koer ärkab ning hakkab tema peale haukuma. Jääb mulje justkui noormees teeks koerale midagi, võib-olla annab jalahoobi. Täpsemalt see salvestiselt näha ei ole, sest koer on oma kehaga vaatevälja ees. Noormees taganeb aia juurest eemale ning mõlemad koerad hakkavad haukuma. Näib, nagu aia taga läheks suuremaks sagimiseks. Töölised hargnevad, tundub justkui nad püüaksid koerte tähelepanu hajutada ja jooksutavad neid ühest aia otsast teise, sealjuures kummarduvad ka teised korduvalt üle aia. Tänaval on näha tihedamat liiklust, sest inimesed hakkavad juba töölt koju saabuma. Inimeste ja autode vahel askeldab ka teetöid tegev kopp. Teetöölised veavad labidaid vms varrega tööriistu piki aeda (ei ole aru saada, kas seda tehakse taotluslikuilt või mitte). 1.13 Kuna me jälgisime spetsiaalselt koeri, et leida kinnitust kas koerad on kedagi rünnanud või ei, siis jäi ülejäänu fookusest välja. Kuna paar tundi enne patrulli saabumist ei suuda keegi meist rünnakut salvestistelt tuvastada, vaatame hiljem läbi ka lähipäevade salvestised, kuid endiselt ei näe koerarünnakut kuskil. 1.14 Seoses sellega, et valvekaamera salvestistelt ei suutnud me tuvastada samal päeval ühtegi koera rünnakut, ja koerarünnak toimus väidetavalt samal päeval 13.09.22 kell 16:40, ega koera rünnakule sarnaneda võivat olukorda või olukorda, kus koer oleks olnud käppadega 3 aia peal, olen veendunud, et süüdistuses kirjeldatud olukord ei leidnud tegelikult aset või vähemalt mitte sellisel kujul nagu süüdistuses on kirjeldatud. Naabri alusetud väited koerte poolt öörahu rikkumisest 1.15 Naaber V. K. on aastaid üritanud naabruskonnas vaenu õhutada ja valeinfot levitada väidetavalt minu koerte pideva haukumise ja ulgumisega. Ta on koerte haukuma ajamiseks neid ka ise õrritanud. 1.16 Kokkuleppel politseiga ning hea tahte märgiks olen vastu tulnud ja hoidnud enamasti koeri öösel toas, et lõpetada see valekaebuste jada ära. Eelnevat kinnitab väljakutsete jada Munitsipaalpolitsei Ametile seoses väidetavalt öörahu rikkuvate koertega aadressil XXX. Kaebused ei ole kordagi aastate jooksul kinnitust leidnud. 1.17 Seda, et V. K. on pöördunud minu koerte poolt väidetavate öörahurikkumiste kaebustega Tallinna Linnavalitsusse, kinnitab muuhulgas Tallinna Linnavalitsuse 21.04.2021 vastus (lisa 2). Sellest järeldub, et Xxx x koerad on olnud naabri ja ka munitsipaalpolitsei huviorbiidis pikemat aega ning kui vahepeal oleks mingi rikkumine aset leidnud, siis oleks see kindlasti olnud fikseeritud. Tunnistajate ja ka kannatanu ütlused on vastuolulised 1.18 Süüdistus on üles ehitatud tunnistajate ütlustele, kellest kaks on ohvri lähisugulased ning kolmas tunnistajate hea sõber ja töökaaslane. Sellest järeldan, et tegemist on omavahelise kokkuleppega. 1.19 Tunnistajate ütlused ja kohale saabunud patrullpolitseiniku ettekanne on erinevad. Politseinik kinnitab oma ettekandes, et ohver S. S. läheneb aiale hoopis selg ees ning ei ole üldse teadlik, et aias on koerad. Samas videosalvestistelt näeme, et ta ligineb korduvalt aiale ja siis sealt eemale ilma, et koer hüppaks aiale. 1.20 S. S. kinnitab ise ka oma tunnistustes, et koer haukus, seega oli ta vägagi teadlik, et aias on koerad. Vaatamata sellele väidab politseinik oma ettekandes, et S. S. läheneb aiale seljaga, koeri ei näe, kuid näeb mind. Selgusetuks jääb, kus ma täpsemalt sel hetkel olin? 1.21 Politseinik väidab, et nägin rünnakut pealt ja ei teinud midagi selle takistamiseks (kuigi salvestistelt ei ole näha, et koerad kedagi ründaksid) ning ei uurinud kas kannatanu on saanud viga ega pakkunud talle esmaabi. Rõhutan siinkohal, et küsisin politseinikult korduvalt, keda rünnati, millised on tekkinud vigastused ja kas on tekkinud muud varalised kahjud. 1.22 Oma selgituses ütleb S. S., et saabus Xxx x aadressile 13.09.22 kell 16.
11. Häirekskusesse tehti väljakutse täpselt samal ajal. Tekib küsimus, kas väidetavad vigastused ei võinud olla tekkinud talle juba varem, kuskil mujal? Koerte iseloomustus ja meetmed koerte väljapääsemise takistamiseks 1.23 Olen omalt poolt kõik teinud, et välistada koerte territooriumilt välja pääsemine. Territoorium on piiratud igast küljest aiaga, paigaldatud on raadiopiire ning sildid aiale inimeste informeerimiseks. 1.24 Koerad ei ole agressiivsed, on koolitatud, alluvad käsklustele, sotsialiseeritud ning harjunud linnas elama. 1.25 Tiibeti mastifi puhul on tegemist territooriumi koeraga. Ta on aretatud valvekoeraks, s.t tema eesmärk ei ole tungida territooriumilt välja vaid mitte lasta kedagi sisse, kes ei peaks sisse tulema. Juhul kui keegi peaks siiski aeda sisenema, ei luba koer tõenäoliselt inimesel lahkuda kui tal on kott või midagi sellist käes. Selle kinnituseks istub koer lihtsalt tema teele ette või hakkab haukuma kui inimene püüab liikuda värava poole. Ta on oma suurusest teadlik ning ei hakka inimest tänu sellele ka ründama teades, et võõras inimene ei julge teda jõuga eest ära tirida. Koer võib ka riietest näksata oma tahte märgiks. 4 1.26 Tiibeti mastif on oma olemuselt rahuliku passiivse loomuga valvekoer. Tüüpiliselt ta lihtsalt jälgib värava juures toimuvat, sest sealt sisenetakse aeda. Tiibeti mastif annab haukumisega oma peremehele ja ka möödakäijatele vajadusel teada, et siin valvab tema. Üldiselt ei viitsi koer pikalt haukuda, enamasti on see kuskil kuni 10 minutit maksimaalselt koos vahele jäävate pausidega. 1.27 Koerad on koolitatud mitte ründama teisi koeri, inimesi, isegi kui need peaksid territooriumile sisenema. 1.28 Koerad pole kedagi kunagi rünnanud. Ei oma territooriumil ega tänaval jalutades. Koerad ei ole huvitatud inimestest, ainult teistest koertest, et nendega suhelda. Selleks käime ka lähedal asuvates koerte parkides. Koerad on teiste koertega sõbralikud.
12. Kohtus uurimist vajavad tõendid 2.1 Leian, et asja igakülgseks ja õiglaseks arutamiseks on vaja välja nõuda järgmised tõendid: Millega väidetav koerarünnak on menetleja poolt fikseeritud, s.h foto vigastustest. Sündmuskohal tehtud fotod ja videod. Mille alusel on kindlaks tehtud, et vigastused on põhjustatud minu koera poolt. 2.2 Samuti tuleks välja selgitada, mis põhjusel tunnistajad minu koeri jälgisid ja millel põhineb nende poolt koerte agressiivseks pidamine. 2.3 Millel põhineb kannatanu väide, et ta sai vigastused Xxx tn x, Tallinn. 2.4 Väidetavalt lasi koer ohvrist peale kopaga kolistamist ja ähvardamist lahti, siis miks oli vaja teda veel labidatega peksta nagu politseinik oma ettekandes märgib? Kas labidatega peksti koera enne või pärast väidetavat rünnakut? 2.5 Asjas võivad omada tähtsust ka Politsei- ja Piirivalveametis algatatud väärteoasja nr 2315,22,007121 toimiku materjalid, mida ei ole kohtuväline menetleja käsitlenud ja mida mulle ei ole vaatamata nõudmistele esitatud. Palun nõuda Politsei- ja Piirivalveametis algatatud väärteoasja nr 2315,22,007121 toimiku materjalid.
13. Täiendavad selgitused kaevatava otsusega mulle süüks pandavates asjaoludes 3.1 Mul on Xxx krundil kaks koera, kes elavad põhilise aja hoovis. Samas Xxx krunti piirab koerte kasvu arvestades piisavalt kõrge aed, vt ka lisad 3-
14. Olen teinud kõik vajaliku, et loomapidajana välistada koerte teistele isikule kallale tungimise võimaluse. Xxx elamu on muinsuskaitse all ja seoses sellega ei olegi võimalik mingi kõrge plankaia ehitamine. 3.2 Aed paistab läbi, koerad on möödakäijatele näha. Koera piirdeaia kõrgus ei ole kusagil reguleeritud. Puudub vajadus see aed ehitada inimesest kõrgem ja konstruktsiooniga, mis välistaks inimese üle aia tuleku, käe aiast läbi paneku vms. Ei saa välistada, et keegi kummardub üle aia koera õrritama. Xxx aiast lapsed üle ei ulata ja koerad on ka lastega harjunud, sest mul on endal väiksed lapsed. 3.3 Koertel kaelas olev raadiopiire on täiendav abinõu vältimaks, koera lahkumist territooriumilt. 3.4 Olen lisaks täiendavalt väravad lukustanud, et vältida juhuslikku sisenemist aeda või koertele pahatahtlikult värava avamist. Koerad on koolitatud territooriumilt mitte lahkuma, isegi kui värav on avatud. Näiteks autoga aeda sisse-välja sõites. 3.5 Koerad käituvad rahumeelselt, mida kinnitavad lisad 3-5: • Lisa
15. Turvakaamera 03.10.2022 videoklipis 6:32-8:51 kangutavad teetöölised aia taga koerte vahetus ligiduses asfalditükke lahti, vaatavad koerale otsa ja ilmselt suhtlevad koeraga. Koerad käituvad rahulikult, liputavad saba ja hauvad omas aias. • Lisa
16. Turvakaamera 03.10.2022 kell 10.59 videoklipis 01:18-02:32 ja 04:01-04:46 on näha, et saega lõigatakse asfalti täiesti aia taga. Koerad käituvad rahulikult, liputavad saba ja hauguvad omas aias. 5 • Lisa
17. Turvakaamera 10.10.2022 videoklipis 02:59-03:05 on näha, et teetööline paneb tööriistad vastu aeda ja koerad ei tee sellest väljagi, 10:08-10:18 videoklipis korjab teetööline tööriistad aia tagant ära ja koerad ei tee samuti välja. 3.6 Koerad ei olnud lahkunud oma territooriumilt, piirdeaed oli olemas. Kui S. S. aiale lähenes selg ees (nagu tunnistuses kirjas), tähendaks see, et ta pistis oma käe aia vahelt sisse, koera lõugade vahele. 3.7 Kiirabi raportis oli ka kirjas, et vigastusteks olid üksikud kriimud ja hambajäljed (?). Tekib küsimus, kuidas nad teavad, et tegemist on hambajälgedega, kas kannatanu ütlust alusel? Hambajälgede asemel võib olla tegemist muljumisega, mis võib tekkida sellest, et koer on hoiatuseks näksanud riidetest, aga nahk on ka vahele jäänud. 3.8 Kannatanu vigastusete osas ei ole tegemist raskete kehavigastustega ning töövõimetusega vms. Visuaalselt ei olnud kannatanul kusagilt verd näha või et ta oleks olnud valudes. Ta seisis käed puusas teisel pool teed ning tundus nagu tal ei oleks midagi viga. 3.9 Arusaamatuks jääb, miks ei tehtud pilte või videosid vahetult peale sündmust? Niisugusel juhul oleksid olnud näha tekitatud vigastused või oleks olnud näha, et koer on aial püsti. 3.10 Ainuüksi tunnistaja ütlused ei kinnita koera rünnaku toimumist. Kuna rünne ei ole tõendatud, puudub ka aluse trahv määramiseks. 3.11 Tõendite osas selgitan ka seda, et 13.09.2022 turvakaamera salvestus on praeguseks kustunud. Põhjus on sellest, ostetud paketi kohaselt säilivad salvestised vaikimisi 30 päeva. Pärast 13.09.2022 sündmusi ei võtnud uurija ega munitsipaalpolitsei minuga ca 2,5 kuud ühendust ning ma arvasin, et väidetava intsidendi uurimine on lõpetatud ning ma ei pidanud vajalikuks kõnealust salvestist alles jätta. Kui mind oleks teavitatud menetluse alustamisest, oleksin ka salvestise alles hoidnud. 3.12 Nooremal koeral on raske düsplaasia, mis teeb tema hüppamise võimatuks. Koer ei hüppa isegi autosse, vaid nt arsti juurde minekuks on vaja koer autosse tõsta. Samuti keeldub koer ka trepist kõndimast. 3.13 Koeral olevat düsplaasiat kinnitab 08.10.2019 X ortopeed K. K. pandud diagnoos. Haiguslooga nõustuvad veel V. P. Loomade Kiirabikliinikust (annab hinnangu X edastatud haigusloo põhjal, X kliinikust, vastuvõtt 16.10.2019 ning I.M. X vastuvõtt 30.11.
18. Puusad koeral opereeritud ei ole, sest operatsioonid olid seotud suurte riskidega ning paranemisvõimalus oli alla 50%. Lisatud on ka loomaarst K. J. Eesti Maaülikooli Loomakliinikust kommentaar haigusloole ja röntgeni piltidele (lisa 6). Ilmneb, et haiguse kulg läheb vanusega pigem kehvemaks ning ei parane kindlasti. Seega on välistatud, et looma liikumisvõimekus on aastatega kuidagi paranenud ja võib eeldada, et ta siiski sai hüpata. Oleme käinud X Loomakliinikus K. K. juures ka hiljem, peale diagnoosi saamist liigeste seisundit kontrollimas. Koera esikäpp on opereeritud, sest tänu suurele koormusele esikäppadele vajas see kirurgilist ravi luukildude ja kõhretükkide eemaldamiseks. Mõlema esikäpa kõhred on kulunud ning seega on välistatud ka võimalus, et loom kuidagi tagajalgadele toetudes esikäppadega ronis aia peale püsti. Lisatud videodest on ka näha, et looma püsti tõusmine istuvast või lamavast asendist on vaevaline ja aeglane.
19. Alused trahvimäära vähendamiseks 4.1 Kaevatava otsusega määrati mulle trahv maksimaalses ulatuses. 4.2 Kuigi ma vaidlustan trahvi määramise, olen seisukohal, et kui kohus asub seisukohale väärteo olemasolus, on olemas alused trahvimäära vähendamiseks. 6 4.3 Ma olen teinud kõik võimaliku ja mõistliku, et välistada koera kallale tungimine teistele isikutele. 4.4 Mul puudub regulaarne sissetulek, kuna ma ei saa laste halva tervise tõttu tööl käia. Olen hetkel töötuna töötukassas arvel ja mingeid toetusi ma neilt ei saa. 4.5 Igakuised väljaminekud on 1300-2000 eurot. Olen lahutatud ning laste isa maksab elatist. Lasteaia kulu on 300-500 eurot, sõltuvalt kui palju lapsed lasteaias käia saavad. Eelkool on koos muusika eelkooliga 124 eurot, lisaks on veel toit ja transport. Laen ja laenuga kaasnevad kohustused on igakuiselt ca 225 eurot, elukindlustus 20 eurot, majakindlustus 36 eurot, elekter on ca 200-300 eurot sõltuvalt tarbimisest ja vesi on ca 30-50 eurot. Lisanduvad muud jooksvad kulutused, mis tuleb igakuiselt katta.
20. Osalemise soov kohtuistungil 5.1 Teatan, et soovin osaleda kohtuistungil. Tunnistaja S. S. selgitas kohtuistungil, et sel päeval pärast õpinguid tuli sündmuskohale oma venda ootama, kes pidi varsti töö lõpetama. Alguses ootas autos, siis tuli autost välja ja ootas kõnniteel, kui järsku üle aia hammustas teda koer paremast õlast. Hiljem kutsus välja politsei ja kiirabi, kirjutas avalduse, kiirabi puhastas haava ära, andis ütlused ja sõitsid koju. Kui kõndis kõnnitee keskel, siis nägi koera, kes lebas maja juures. A. M. hakkas ekskavaatoriga välja sõitma, siis pidi ta seljaga aia poole liikuma, seisis seljaga vastu aeda ja koer ründas. Oli teadlik, et aias on koer, kuulis ka haukumist. Eelnevalt ta ei vaadanud koera poole ega kummardunud üle aia. Hammustus oli parema abaluu pihta, jäid lõikehammaste jäljed ning koer tõmbas teda sviitrist, hammustusest jäid armid. Riided on katki rebitud, on kodus koti sees. Seisis rünnaku ajal kuskil krundi keskel. Kohapeal olid veel tema vend A. ja isa A. S. ning nende töökaaslane ekskavaatorijuht A. M.. Sel ajal koristasid märke ära, paigaldasid piirdeid, koristasid tööriistu, sest tööpäev hakkas lõppema. Nägi seal kahte koera, see kes hammustas oli suur, karvane, silmad punased, vanavõitu, räpane, sest pidevalt lamas maas. Teine koer oli väiksem. Nägi koerte kohta ka hoiatussilti, milline see oli, ei mäleta. Koer haaras kinni, nahast kinni ei saanud võtta, riivas nahka, võttis sviitrist kinni ja siis lasi lahti. Isa ja vend jooksid kohe juurde, kopajuht hakkas kopaga vehkima, et koer ära ehmatada. Tunnistaja A. S. selgitas kohtuistungil, et sündmuse kuupäeva ei mäleta aga oli tavaline tööpäev Xxx tänaval. Vend ootas pärast kutsekooli, et ta tööpäeva lõpetaks, alguses istus autos, pärast tuli välja, et teistele tere öelda. Nägi, et vend kõndis kaebuse esitaja majast mööda, siis jätkas töö tegemist, kuni kuulis karjeid. Pööras end ümber ja nägi, kuidas koer on kahe käpa peal ja tõmbab venda üle aia. Sel hetkel sõitis mööda ekskavaatorijuht A. M., kes seda nägi ja hakkas kopaga vehkima koerte suunas, tänu sellele koer lasi lahti. Edasi kutsusid kiirabi ja politsei, kes kõik ära fikseeris. Seal oli kaks koera, üks oli metsik, punaste silmadega ja see venda ka ründas. Metsikum viskus pidevalt mööduvate inimeste suunas, töötasid seal kaks nädalat ja see toimus pidevalt. Üldiselt tulid mõlemad koerad aia juurde, ka ründe hetkel seisis teine kõrval. Ei mäleta, et seal hoiatavat silti oleks olnud. Ei mäleta, et ise oleks kordagi üle aia kummardunud, mäletab pigem olukordi, kus kartsid tulla, sest koerad hüppasid vastu aeda. Kaebuse esitaja endise abikaasaga ei soovinud rääkida, sest viimane pöördus tema poole rahulolematult, naeris näkku ja eitas seda, et tema venda rünnati. Politsei kutsus välja mitte selleks, et avaldust kirjutada, vaid selleks, et kohustataks inimesi aed kõrgemaks ehitada. Tunnistaja A. M.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötasid nad xxx aadressil koos A. S.i ja tema isaga. Ei mäleta kuupäeva, aga kui olid tööpäeva lõpetamas, tuli sinna tänavale koolist S. S., kes ootas, et vend töö lõpetaks, et koos koju sõita. S. asus aia kõrval, kus see naine elab ja sel hetkel kui ta oma ekskavaatoriga sealt mööda sõitis oli kõva müra ja S. ei kuulnud, et taga 7 haukusid koerad. Suurem koer läks esikäppadega vastu aeda ja haaras S.lt õlast, tõmbas tahapoole ja siis teistkordselt sai aru, et haaras rohkem kaela poolt. Kui keeras ekskavaatorit selleks, et koera ära ajada rippus S. poolenisti aia peal. Ehmatas koera kopaga, kes lasi siis lahti ja jooksis minema. Siis jooksid juurde A. ja isa, kes kutsusid politsei ja kiirabi, aga selleks ajaks oli tunnistaja juba baasi ära sõitnud. Ka koeraomanikega suhtlust ei näinud. S. seisis ründe ajal aia kõrval, vahemaa koeraga võis olla 30-40 cm. Aias oli kaks koera. Videost on näha, et väravate peal oli „kuri koer“ tahvel. Intsident toimus umbes 7m väravast vasakul pool. Koerad olid Tiibeti mastifid. Tunnistaja T. L. selgitas kohtuistungil, et antud väljakutsest mäletab, et oli kesklinnas, töömehed tegid tänaval tööd ja üks mees näitas oma käsivart, kus olid nähtavad vigastused, mis võisid olla tekitatud looma poolt. Tunnistajad ütlesid, et mees läks kõnnitee peale, oli aiale liiga läheda, seljaga aia poole ja seejärel koer hüppas aia peale ja sai füüsilise kontakti selle isikuga. Kohale sai kutsutud ka kiirabi, kes andus esmaabi. Räägitud sai ka koera omanikuga, kes oli väga pretensioonikas ja väga koostööd teha ei tahtnud, kelle arvates ta oli teinud kõik selleks, et koertest teistele ohtu ei oleks. Suhtluses tekkis konflikt, võib olla sellepärast, et kannatanu oli ka seal ja rahulikult kahekesi rääkida ei saanud. Koerad olid sel ajal aias lahti, haukusid. Palve peale, et koerad kinni panna ja rahulikult rääkida, koerte omanik ei reageerinud ja vestlus temaga ei viinud kuhugi. Koerad olid päris seal aia ääres sel ajal, haukusid ka tema peale aga mitte ainult, vaid kõigi inimeste peale, haukusid, kes sealt lähedalt mööda kõndisid. Üks koertest oli aktiivsem, teine natuke tagasihoidlikum, koerad olid suured, pikakarvalised. Aktiivsem oli aia lähedal, kui inimesed seal liikusid, teine hoidis tagaplaanile, mõnikord tuli aia lähedale ka. Aed oli rinnani, võib olla madalam, pigem puidust, täpselt ei mäleta. Koerte pikkus oli piisav, et hüpata aia peale. Tema seal oleku ajal pigem aia peale hüppamist ei mäleta. Ehitustöölised seal olid isa ja poeg või vennad, varem nendega kokku puutunud ei ole. Politsei ja kiirabi juuresolekul paljud kõrvalmajas elavad isikud tulid uurima, kas on samade koertega jälle probleem, et see koer on ohtlik, juhtumeid oli nende sõnul olnud veel, lisaks septembrikuisele, kui ka tunnistaja ise oli kohal käinud. Sündmuskohale jõudes perenaine ei olnud väljas, andsid käemärkide ja taskulambiga märku, et soovivad vestelda. Kannatanul oli pigem õhem riietus, ei tea, kas hammustuse ajal veel midagi seljas oli. Tunnistaja koeri ei filminud, võis telefoni kasutada sündmuskoha fotode tegemiseks, eesmärgiga aeda jäädvustada. Kuivõrd kaebuse esitaja oli üleolevalt meelestatud, ei teinud tunnistaja kui politseiametnikuga koostööd ja ei pannud koeri kinni, et rahulikult rääkida, ei pidanud ta vajalikuks temaga edasi tegeleda. Igal väljakutsel ei pea nad rinnakaamerat sisse lülitama. A. S.iga ei ole enne seda sündmust ega pärast kontakti olnud. Meesterahvast tema seal ei näinud, suhtles vaid naisterahvaga. Tegemist on sama majaga, mis on näha Google Maps kaardirakenduse kaudu, tollel hetkel olid seal tingimused samad, haljasala oli, ei mäleta, kas aia äärne oli sama mullane. Üks koer oli kindlasti aia ääres, kui patrull tuli. Hoiatussilt võis ka siis seal olla, nagu rakendusest paistab. Tunnistaja A. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt
21. septembril 2022 töötasid aia juures, meetri kaugusel, vahetasid soojustrassi, koos poja A.ga. Konkreetses kohas olid mõned päevad tööd teinud, oli märganud aias koeri. Poeg S. tuli sinna, ootas kõnniteel, umbes 70 cm kuni meetri kaugusel aiast. Tunnistaja läks tööautosse, kuulis midagi ja kui ümber pööras nägi, et koer tiris poega õlast aia poole ja sattus paanikasse, ehmus. Ekskavaatorijuht reageeris ja ehmatas koera kopaga, mille peale ta lahti lasi. Kutsusid politsei, kes haavast pildi tegid, koerast. Naisterahvas rääkis midagi eesti keeles, aga naeratas, tal oli lõbus. Aed ei olnud üldse kõrge, poeg seisis kõnniteel seljaga aia poole ja vaatas, mis tehakse, kui koer haaras temast kinni ja tiris. Seda ta nägi, jooksis poja poole, aga temast jõuti ette. Kõik poja riided on kodus alles. Töötas VäikeAmeerika tänava lähedal koos poja A.ga, ekskavaatorijuht A. M.iga, pärast neid tulevad keevitajad, nendega ei suhelnud. Sündmus juhtus tööaja lõpu poole, S. tuli sinna, kuna elab vennaga Pae tänaval, tuli külla. Enne rünnet jõudis S. olla seal 10 minutit. Õnnetus juhtus umbes aia keskel, poeg seisis kuskil kõnnitee keskel, seal nad töid ei teinud, seal liikusid inimesed. Ei tea 8 täpselt kõnnitee laiust, poeg seisis seljaga ja koer haaras, ründas tagant. Ei tea, kui kõrge ka aed on, politsei mõõtis. S. on 1,82 m pikk. Ei tea, et tööde tegemine oleks koeri ärritanud, vahepeal seal pikutasid. Aga pani tähele, et pärast sündmust kui poeg A. seljaga aia poole oli, hakkasid koerad haukuma, jäi mulje, et kui olla seljaga, koerad reageerivad ja hakkavad kurjalt haukuma. Nägi mitu korda, et koerad oli täiesti aia kõrval, liikusid aias vabalt ringi. Temale ei jäänud koerte käitumises erinevusi silma, kui üks koer poega ründas, siis teine haukus kõrval. Kohtuistungil kaebuse esitaja selgitas, et sündmuse päeval oli kodus ja palus oma endist abikaasat appi lastega tegelema, kuna ühte last pidi tervise tõttu pidevalt jälgima. Vahepeal vaatas aknast välja kuna koer haukus ja nägi sinise kampsuniga noormees oli korduvalt aia juures, vaatas üle aia. Kuna viimasel ajal oli koerte provotseerijaid palju olnud ja tegemist oli täiskasvanud inimesega, siis ei jooksnud välja inimest korrale kutsuma. Järgmisena nägi, et kohal on politseipatrull, läks välja ja talle öeldi, et on toimunud koera rünnak, väideti, et koer hüppas üle aia, pures inimest ja siis hüppas tagasi. Selle peale kaebuse esitaja selgitas, et koer ei ole võimeline hüppama. Patrullpolitseinikega jutuajamise kõrval seisis ka ohvri vend. T. L. keeldus kaebuse esitajalt ütlusi võtmast, ütles etteheitvalt, et olukord on fikseeritud, inimene on vigastatud ja rohkem tema käest ei küsi. Kaebuse esitaja soovis selgitada asja tausta, temalt sooviti, et ta koerad kinni paneks, kuid kaebuse esitaja leidis, et milleks, pigem filmida koerte käitumist. Veidi veel ootas, et äkki politseiametnikud soovivad rääkida, kuna ei soovitud, läks tuppa. Endine abikaasa, kes toas oli, ei näinud rünnakut pealt. Koos vaatasid läbi valvekaamera salvestisi, kust oli näha, et noormees kummardub üle aia, provotseerib koera ja siis eemaldub aiast. Sündmused leidsid aset jalgväravast veidi paremal pool, kui hoovi poolt vaadata, kus oli kaevatud auk teetööde teostamiseks. Noormees uudistas vahepeal auku ja siis vahepeal vaatas aia juures koera. Valvekaameratest vaatasid läbi mitu tundi enne patrulli saabumist, millest on näha, et koera neli käppa on koguaeg maas. Turvakaamera salvestised säilivad vaikimisi 30 päeva, kuna temaga ühendust ei võetud ja ei teadnud, millal täpselt õnnetus juhtus, videosalvestisi ei säilitanud. Möödus enam kui 2,5 kuud, seega eeldas, et asi on ära langenud. Taustana selgitas, et MUPOle on üks ja sama kaebaja seoses öörahu rikkumisega, 2019-2022 esitanud umbes 20 kaebust aastas, kes on survestanud ka ümbruskonna inimesi ühiskaebusele alla kirjutama ja arvab, et info, et koerad on ohtlikud, on alguse saanud temalt. Kaebuse esitaja ise on omalt poolt teinud kõik, et välistada koerte kallale tungimise võimalused kõrvalistele isikutele, aed on piisavalt kõrge, et hoida seda tüüpi koeri aias ja vältida nende välja saamist. Lisaks on ta paigaldanud raadiopiirde, mille tõttu üks koer ei saa aiale lähemalt kui 1,5-2 m ja teine koer lihtsalt ei hüppa. Väravad on lukustatud. Mõlemad koerad on Tiibeti mastifid, 4- ja 8-aastased, kaaluvad kuskil 50-55 kg, turja kõrgus umbes 60-70 cm, kui koer püsti tõuseb siis on 140 cm kõrgusel. Vanem koer, kes ei ole haige, ei saa aiale raadiopiirde tõttu lähemale kui 1,5-2 m, kuna tema on võimeline hüppama ja välistada võimalust, et ta tungiks aia äärde. Teisele koerale on paigaldatud raadiopiire, temal on seadistatud teistmoodi. Sündmus toimus
22. september, ei oska öelda, kas
23. oktoobril saadud kutse sai kätte, tema teada kutsuti novembris. Kaebuse esitaja leiab, et seda kutset ei ole talle saadetud, kohtuväline menetleja helistas talle, et on saadetud ja on postkastis, aga sealt tema seda ei saanud. Videosalvestised tal alles ei ole. Kannatanuga ei rääkinud, sellest, kuidas ta kiirabi auto kõrval seisis ei saanud aru, et tal vigastusi oleks. Otseselt ei näinud, et sündmuse päeval kopp just sel hetkel vibutas, aga on seda näinud eelnevatel päevadel ja temale on jäänud mulje, et võib olla tahab koeri sellega provotseerida, kuna see keeras pidevalt üle tema krundi jälgis koppa pidevalt, krundi ääres on õrn äädikapuu, et kopp seda ega koeri ei vigastaks. Kopp ei liikunud kiiresti, aga liikus üle tema kinnistu korduvalt, nendel hetkedel koerad haukusid aia ääres. Kannatanu venda nägi kohe kui teetöid alustati, kaebuse esitajale jäi mulje, et talle koerad ei meeldi. Sündmuse ajal kannatanu venna ega teiste poolt tõrjuvaid liigutusi ei näinud, mingit koera labidaga peksmist ei olnud. Nägi salvestistelt, et mööda aeda veeti erinevaid tööriistu. Sel ajal kui politseiga vestles koerad haukusid aga vahelduva eduga. Tiibeti mastif on passiivse loomuga koer, haugub mõned korrad, et endast märku anda, haukumine lõppeb ära paari minutiga ja see on ka ekstreemne. 9 Kohtlikes vaidlustes kaebuse esitaja leidis, et väited, et koerad on agressiivsed, ei vasta tõele, valvekaamera salvestistest on näha, et koeral, kes saab aiale lähemale, on koguaeg käpad maas. Kui õnnetus juhtus, pidi kannatanu ise koera üle aia provotseerima. Tema on paigaldanud raadiopiirde, aed on piisavalt kõrge, et vältida koerte territooriumilt välja pääsemist. Kui MUPO leiab, et aed on liiga madal, oleks võinud selle kohta varem ettekirjutuse teha. Tema ise õnnetust pealt ei näinud. Tagantjärgi neid asju tõendada on keeruline, eriti kui info sai alles
24. november ja selleks ajaks olid videosalvestised kustunud. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi selle juurde, et toimikus on olemas kutse, mis kaebuse esitajale saadeti 07.10, mille peale menetlusalune isik ei ilmunud, mistõttu saadeti teine kutse 08.
25. Kaebuse esitaja ütluste andmisel 17.11.2022 ütles, et tal on videosalvestised olemas, mis tõendavad, et koerad ei ole seda tegu toime pannud ja esitab need, mida ta aga ei teinud ning kohtuväline menetleja tegi otsuse ilma kaebaja tõenditeta. Kohtuväline menetleja leiab, et kõik tunnistajate ütlused kattuvad üksüheselt ja ei ole vaidlust, et sel päeval mastif ründas noormeest. Sündmuse tagajärjel saadud tervisekahjustused on fikseeritud haigusloos, tegemist oli värske koerahammustusega, ei ole meditsiiniliselt tuvastatud, et sündmus toimus mujal. Tagajärg oleks võinud olla hullem, kui kopajuht ei oleks seal vibutanud. Esitatud videosalvestused ei ole asjasse puutuvad. Seal on suured autod, mis mingil määral koeri hirmutasid, aga videotele ei saa tugineda ja öelda, et koerad aia peale ei hüppa. Sel päeval see sündmus toimus, koer ründas kannatanut, mille tagajärjel tekkis tervisekahjustus. Sündmus kindlasti mõjutab ka aastaid hiljem. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isikule määratud karistus Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 1 kohaselt ja ka talle määratud karistus kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumises § 22 lg 1 p 362 alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest, kui see on ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või tekitas inimesele tervisekahjustuse, karistatakse üldjuhul rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse natukene alla maksimummäära. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ei ole tegu toime pannud, ei teinud koostööd, ei andnud menetleja juures 17.11 ütlusi. Kuna VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse väärteomenetlus siis, kui teos puuduvad väärteo tunnused ehk siis väärteokoosseisu tunnuste tuvastamine isiku käitumises eeldab menetleja kontrolli, kas teo asjaolud vastavad süüteokoosseisu kirjeldusele. Kui tegu on koosseisupärane ja puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud, on tegemist väärteoga, mistõttu menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa. Seda on öelnud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-5-16 p 6, seega väärteoasjas kogutud tõenditega ja ka tunnistajate ütlustega kohtuistungitel on tuvastatud, et menetlusaluse isiku süüline käitumine on tõendatud. Käesolevas vaidluses olev väärtegu on koosseisupärane ja õigusvastusust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Määratud karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Jätta otsus jõusse ja mitte tühistada otsust ja ka trahvimäära mitte alandada. Koduvideolt on näha, mis on hiljem oktoobrikuus salvestatud, et kaebajal on koerad jätkuvalt aia juures, jalutavad, toimetavad seal. Tegemist on suurte koertega ja see ei ole tänaval liiklejatele ohutu. Ütluste kohaselt kannatanu ei toetanud vastu aeda ning tegemist ei olnud koera ärritamisega. Tegemist on Tiibeti mastifi tõuga, eripäraga, et ta ründabki selja tagant. Jätta kaebaja kaebus täies ulatuses rahuldamata. Tahaks veel märkida ära, et videosalvestised, mille puhul on tegemist täiesti ebaseadusliku tegevusega, jälgiti tegevust, mis toimus tänaval avalikus kohas. Kaebuse esitaja repliigi korras lisas, et videosalvestised on lubatud, kuna tegemist on tõendite kogumisega politseile. Vaidleb vastu, et tegemist oleks Tiiberi mastifi tõu eripäraga rünnata selja tagant, tõuühingu lehelt saab tõu kohta hoopis teise iseloomustuse. 07.10 e-kirja ei ole kätte saanud, kontrollis ka e-postkasti üle, seda kirja ei ole seal. 08.11 helistas talle kohtuväline menetleja ja ütles, et olevat saatnud kutse tähitud postiga, mida ta kätte ei saanud ja selle peale saadeti talle esimest korda kutse e-posti aadressile, kätte saamist kinnitas telefoni teel. Tunnistajate ütlustest võiks järeldada, et kui kõnnitee on 2 m lai ja noormees 1,82 m pikk, siis 10 vigastuste tekitamiseks peaks koer olema aiale hüpates 2 m pikk, mis on võimatu. Kui see oleks koerte tüüpiline käitumine oleks neid õnnetusi seal juba rohkem olnud. Ta ise on kodune, jälgib koerte käitumist iga päev ja kui koerad oleksid agressiivsed oleks see talle kui lapsevanemale ohu märk. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära tunnistajad, menetlusaluse isiku selgituse ja tema ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et A. U.le heidetakse ette, et olles loomapidaja, rikkus ta Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja nõudeid sellega, et pidades piiratud territooriumil suurt koera, ei välistanud loomapidajana koera teistele inimestele kallale tungimise võimalust. Tema valduses olev koer hüppas käppadega piirdeaia peale ja hammustas avalikul tänaval mööda kõndinud S. S., tekitades talle kehavigastused – hammustusjäljed paremal abaluul ning sügav haav paremal käel. Pidades koera piiratud territooriumil või hoones, tuleb temal välistada koera territooriumilt väljapääsemise või teistele loomadele või inimestele kallale tungimise võimalus. Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 1 kohaselt koera või kassi on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul ning loomapidajal tuleb välistada koera või kassi territooriumilt väljapääsemine või teistele loomadele või inimestele kallaletungimise võimalus. Väärteoasjas on üle kuulatud neli sündmusega otseselt kokku puutunud tunnistajat, kelledest ühte rünnati ning kolm olid sündmuse tunnistajaks. Antud juhul riimuvad kõigi tunnistajate ütlused, millede kohaselt S. S. seisis kaebuse esitaja aia juures, lähenes sellele selg ees, et ekskavaatorilt eest ära tulla, kui tema selja taga aias olev koer tõusis aia peale püsti ja ründas S. S., hammustades teda parema õla piirkonnast. Kaebuse esitaja intsidenti pealt ei näinud. Tekitatud tervisekahjustusi kinnitavad ka S. S.i Tallinna Kiirabi digiloo haigusjuhtum, mille kohaselt 13.09.2022 patsiendil paremal pool seljas kaks suurt marrastust, kriimustused, üksikud hambajäljed on näha ning parema õlavarre küljes marrastus. Samuti S. S.i poolt 21.09.2022 kohtuvälisele menetlejale edastatud fotodelt on tuvastatav, et haavde kuju ja asetuse järgi on suure tõenäosusega tegemist looma hammustusega. Nähtavad on vigastused seljal, kaks pikka pindmist haava, millede vahel kõrgemal kaarjalt asetsevad väiksemad haavad ning haav õlavarres. 11 Kaebuse esitaja on leidnud, et tema koerad ei saanud rünnet toime panna, kuivõrd üks koer ei suuda tervisest tulenevalt püsti tõusta, on passiivne, ning teine koer ei saa raadiopiirde tõttu aia äärde. Väärteotoimikusse on lisatud koera 4-aastase Mortoni terviseandmed, millistest tulenevatelt on tal puusaliigeste düsplaasia, mille tõttu on koeral liikumispiirangud ning selles kohus ka ei kahtle. Kaebuse esitajal on küll olemas turvakaamerad, kuid antud väärteo toimepanemise päeva 13.09.2022 salvestusi menetlusalune isik ei säilitanud, kuigi sündmuse päeval toimus intsident ja talle sai teatavaks, et tema koer hammustas kõrvalist isikut ja kohal oli ka politsei ja kiirabi. Kohtu arvates arvestades sellist sündmust, pidanuks kaebuse esitaja salvestised säilitama kui nendelt salvestistelt nähtunuks see, et koer aia najale püsti ei tõusnud ja kedagi ei rünnanud. Ometigi ei pidanud kaebuse esitaja vajalikuks neid salvestisi säilitada. Kohus saab aru, et keegi ei pea tema enda süüd tõendavaid tõendeid koguma ja menetlejale esitama ning sellist kohustust ei saa süüdlasele ka panna. Seevastu esitas kaebuse esitaja kohtumenetluses kolm videofaili väidetavalt kuupäevadest 03.10.2022 ja 10.10.2022, mis tema hinnangul kinnitavad, et koerad on rahumeelsed, ning tõi videofailidest välja videoklipid teatud ajavahemikega, kust nähtub, et aia taga on teetöölised ja samal ajal koerad käituvad rahulikult, liputavad saba ja hauguvad oma aias, koerad ei hüppa aia peale. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et esitatud videosalvestised ei tõenda antud väärteoasjas tõendamisesemeks olevat süüteosündmust, kuid siiski iseloomustab koerte käitumist aias. Kohtule nähtub videosalvestistelt, et üks koer on aktiivsem kui teine. Üks koertest on suurem, on suurema osa ajast aia ääres ning haugub. Isegi kui koera nägu ei ole näha, on näha, et koera keha vappub pidevalt. Teine koer on rahulikum, käib vahepeal aiast eemal lamamas ning ei haugu koguaeg, vahepeal küll liitub teise koeraga, kuid seda mitte nii pikaks ajaks. Salvestustelt ei ole tuvastatav ka ehitustööliste poolt koertega suhtlemist, pigem on näha, et kuivõrd koer on kohe aia ääres ja haugub, siis koera lähenemisel minnakse aiast kaugemale ja koera jälgitakse, aia poole ei olda seljaga. Esimese 03.10.2022 videofail on 9.23 minutit pikk ning suurem, aktiivsem koer haugub pea terve salvestuse aja. Teiselt 03.10.2022 videofaililt nähtub samuti, et suurem koer haugub pidevalt aia ääres, isegi lamavas asendis. Kui teetööline aiale lähemale tuleb, suurem koer kohe reageerib ja liigub talle järgi, ja talle järgneb rahulikum koer. Suurem koer oli videoklipis nähtaval 7 minutit, millise aja ta pidevalt haukus. 10.10.2022 videofaililt nähtub, et teetöölised teevad tööd teises sõidusU.s, eemal kaebuse esitaja aiast ning koerad lamavad aia lähedal puude juures. Videofaili lõpu poole, positsioon 12:30 tõuseb suurem koer istukile ja hakkab haukuma, mõne sekundi pärast on näha, et aiale lähenevad kaks jalakäijat, koer jookseb aia äärde ja tõuseb kahe tagumise jala peale aia peale püsti, meesterahvas katsub koera paar sekundit, kuni teine isik ta eemale tõmbab. Koerad järgnevad mööda aeda jalakäijatele. Seega kohtu hinnangul antud videod kinnitavad pigem seda, et vähemalt ühe koera puhul ei ole tegemist rahuliku koeraga, kuivõrd koer pidevalt haugub kui keegi aia läheduses on ja seda mitte ainult maksimaalselt 1-2 minutit korraga nagu kaebuse esitaja väitis. Samuti nähtub viimasest videofailist selgelt, et üks koertest on võimeline aia peale hüppama ja seda ka teeb. Kaebuse esitaja on samuti oma kaebuses ja kohtuistungil väitnud, et tal on paigaldatud raadiopiire ja üks koertest, kes on võimeline hüppama, ei saa aiale lähemale kui 1,52 meetrit. Kohtule ühtegi raadio piirde paigaldamist kinnitavat tõendit esitatud ei ole. Kaebuse esitaja esitatud videosalvestistelt nähtub samal ajal selgelt vastupidine, et mõlemad koerad on pidevalt täiesti aia ääres, seda iseloomustab ka see, et aia ääres ei kasva muru, kuivõrd sinna on koerte poolt sisse tallatud rada, mis omakorda näitab, et koertel on olnud juurdepääs aia äärde pikema aja jooksul. Seejuures on kohtuistungil tunnistajate ülekuulamise ajal vaadatud tunnistajate ütlustest paremaks arusaamiseks Google kaardirakenduse pilti xxx aiast ja hoovist, mis on salvestatud juunis 2019, s.t koerad on jooksnud aia ääres edasi-tagasi aastaid, mistõttu ei kasva seal enam muru. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendatud menetlusaluse isiku poolt Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete rikkumine sellega, et pidades piiratud territooriumil suurt koera, ei välistanud loomapidaja teistele inimestele kallale tungimise võimalust, mistõttu tema valduses olev koer tekitas S. S.ile tervisekahjustuse ja riiete lõhkumisega varalise kahju. 12 Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p 362 sätetele kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse muude küsimuste otsustamise kõrval ka koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine. Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määrusega nr 24 on KOKS § 22 lg 1 p 362 alusel kehtestatud Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri. Nimetatud eeskirja § 1 lg 1 ja 2 sätete kohaselt on eeskiri täitmiseks kohustuslik kõigile loomapidajatele Tallinna haldusterritooriumil. Seega kuivõrd kaebuse esitaja peab vaidlusaluseid koeri xxx kinnistul Tallinnas, on see eeskiri kohustuslik täitmiseks ka kaebuse esitajale. Eeskirja § 2 lg 1 kohaselt on koera või kassi lubatud pidada hoones või piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul ning loomapidajal tuleb välistada koera või kassi territooriumilt väljapääsemine või teistele loomadele või inimestele kallaletungimise võimalus. Käesoleval juhul saab asuda ühesele seisukohale, et kaebuse esitaja ei täitnud 13.09.2022 temal lasuvat loomapidaja kohustust ega välistanud territooriumil asuva koera inimestele kallaletungimise võimalust, mille tulemusena põhjustati S. S.ile tervisekahjustus. Seejuures põhjustati S. S.ile riiete rikkumisega ka varaline kahju, kuid seda ei ole kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule süüks arvanud. Taolise käitumisega rikkus kaebuse esitaja Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 1 sätestatud kohustust ning täitis sellega KOKS § 663 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Mis puudutab kaebuse esitaja kaebuses esitatud väidet selle kohta, et S. S. võis saada tervisekahjustuse mujal ja seejärel süüdistati tema koera, ei pea kohus eluliselt usutavaks. Käesoleval juhul on neli xxx aia juures viibinud isikut üheaegselt tajunud ühte ja sama asjaolu ning andnud selle kohta ka omavahel riimuvaid ütlusi. Seejuures kutsuti sündmuskohale nii politsei kui ka kiirabi ning kohtu arvates puudub neljal tunnistajal igasugune tõsiseltvõetav põhjus lasta S. S. kuskil mujal koeral hammustada ja siis verine S. S. xxx aia ette toimetada, et süüdistada kaebuse esitajat süüteo toimepanemises. Ei tunnistajate ega ka kaebuse esitaja ütlustest ei ilmnenud, et nad oleksid varem kokku puutunud või et nende vahel oleks mingeid negatiivseid suhteid, mis annaks alust arvata tunnistajate pahasoovlikkust. Isegi juhul, kui nende vahel oleks olnud kokkupuudet, siis ei oleks S. S.i tervise arvelt süüteo lavastamine mõeldav. Seejuures on üheselt tuvastatud, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistajatest kolm töötasid pikemat aega xxx läheduses objektil ja neil ei oleks aega sellise lavastamisega tegeleda. Seejuures sattus S. S. sinna juhuslikult enne tööpäeva lõppu, et koos vennaga koju minna ega olnud sündmuskohal toimuvaga üldse kursis. Kuivõrd tunnistajate ütlused on omavahel riimuvad ja kattuvad ka sündmuskoha olustikuga, loeb kohus tunnistajate ütlusi usaldusväärseks ning jätab kaebuse esitaja väited sündmuse lavastamisest kui tõendamata väited tähelepanuta. Puutuvalt subjektiivsesse külge eeldab KOKS § 663 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemine süüteo toimepanemist ettevaatamatusest. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks olnud tahtlust väärteo toimepanemiseks. Menetlusalune isik oli loomapidajana hooletu, ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema ehk olema teadlik oma koerte võimetest ning ehitama neile ka kõrgema aia või piirama koerte ligipääsu aiale. Seejuures on kaebuse esitaja oma kaebuses märkinud, et tema koerte kohta on esitatud hulgaliselt kaebusi naabrite poolt. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitaja oli tema koertega seotud probleemidest ja ümbruskonna elanike etteheidetest teadlik juba pikemat aega, kuid midagi ta ette ei ole võtnud. Seega on täidetud ka KOKS § 663 järgi toimepandud süüteo subjektiivne koosseis. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et A. U. käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud KOKS § 663 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad 13 väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektor A. Sergejev, kes on linnavalitsuse asutuse ametnik VTMS § 9 p 2 mõttes ja kuna VTMS 10 lg 1 kohaselt osaleb kohtuväline menetleja menetluses ametniku kaudu, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). KOKS § 663 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KOKS § 663 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot. Seega on KOKS § 663 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt sanktsioonimäära maksimaalse määra lähedaselt. Samas menetlusaluse isiku süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KOKS § 66 3 ettenähtud väärteo, s.o KOKS § 22 lg 1 p 362 alusel kehtestatud Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 1 rikkumise, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. KOKS § 663 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Hinnates A. U. süü suurust talle KOKS § 663 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, et kuivõrd tegemist ei ole mõõdetava suurusega, mis mõõtetulemuse puhul mõjutaks süü suurust, tuleb süüd lugeda keskmiseks. Samuti arvestab kohus siinjuures, et A. U. pani süüteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis ehk menetlusalune isik pidas võimalikuks 14 süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuvälises menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ka kohtule esitatud kaebuses ega oma ütlustes ning seetõttu ei ole ka kohtul ühtegi kergendavat ega raskendavat asjaolu, millega arvestada. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja ei ole koos väärteotoimikuga kohtule edastanud karistusregistri väljatrükki, mistõttu ei ole kohtul andmeid kaebuse esitaja varasemate karistuste olemasolu või puudumise kohta. Kuivõrd ka kaebemenetluses kehtivate karistuste olemasolu kohta kohtule informatsiooni ei esitatud, lähtub kohus sellest, et kaebuse esitajal kehtivaid karistusi ei ole. Samas nähtub kaebuse esitaja enda kaebusest ja kohtuistungil antud ütlustest ja küsimustest tunnistajale, et ümbruskonna elanikel on tema suhtes pretensioone ja need pretensioonid on esitatud just nimelt tema peetavate koerte käitumise tõttu. Seega on kaebuse esitaja teadlik sellest, et tema koerad häirivad ümbruskonna elanikke, kuid ta ei ole midagi ette võtnud selleks, et probleemi lahendada. Seejuures nähtub kaebuse esitaja enda ütlustest, et ta on esitanud politseile avaldusi tema koerte provotseerijate kohta. Selline suhtumine näitab kohtu arvates seda, et kaebuse esitaja ei saa aru või ei soovi aru saada probleemi olemusest ega sellest, et probleemi tekitavad tema peetavad koerad. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning antud juhul on kaitstavaks õigushüveks inimese tervis ja omand. Loomapidaja peab olema tähelepanelik ja kohusetundlik, et tema vastutusel olev loom ei põhjustaks varalist kahju ning inimestele tervisekahju. Vastavaid kohustusi aga A. U. täitnud ei ole, mistõttu tema vastustusel olev koer inimest rünnates põhjustas tervisekahju ja seda kõnnitee peal seistes ilma, et inimene ise looma oleks provotseerinud või kontakti otsinud. Seda, et S. S. koeraga kontakti ei otsinud, näitab juba see, et S. S. ründas koer selja tagant, s.t S. S. ei teadnud koera lähedusest midagi ja koera rünnak oli tema jaoks ootamatu. Seejuures ei olnud tegemist tühise kriimustusega, vaid S. S.ile tekitati kaks suurt marrastust ja kriimustust, mis vajasid ravi. xxx aiast mööduvad inimesed ei loe igapäevaselt koerte tõuühingu kodulehte ega ole kursis sellega, millise iseloomuga mingi koer võib olla ja sellelt kodulehelt ei ole võimalikm tuvastada millise isloomuga on iga konkreetne koer. Tõulehele märgitud andmed ei ole tootele kehtestatud standard, millele mittevastavuse korral toodet müüki lasta ei või. Kohus leiab, et kaebuse esitaja õigustused viitega tõuühingu andmetele on ennastõigustavad ning ei lükka ega saa ümber lükata ühtegi asjas kogutud ja kontrollitud tõendit. Seega arvestades teo tagajärge on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku puhul tegemist üle keskmise süüga. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning loodab, et karistus on piisav, et menetlusalune isik hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Samuti loodab kohus, et menetusalune isik kahe koera 15 pikaajalise pidajana edaspidi teadvustab endale, et kõik koerad on erinevad, ettearvamatud ning koerte tõuühingu kodulehel toodud iseloomustus ei kohaldu igale isendile ning seega peaks ettevaatusabinõud selleks, et teiste inimeste vara ja tervist kaitsta, olema igakordselt kasutusele võetud. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise menetleja seadusliku ning põhjendatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 16