1-22-3431/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2023 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-22-3431 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Argo KÜÜNEMÄE Asja läbivaatamise kuupäev 30.03.2023 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Jako MÄGI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jako MÄGI sünd. 23.06.1999, isikukood 39906232213, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 21.05.2022 ja lõpp 15.07.2024 Jätta Jako MÄGI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Argo KÜÜNEMÄE taotlus, määrata tema poolt JAKO MÄELE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 100 (ükssada) eurot 80 senti (s.h. materjalidega tutvumine 48 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 16,80 €). Välja mõista JAKO MÄELT kaitsjale (vandeadvokaat Argo KÜÜNEMÄE) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 100 (ükssada) eurot 80 senti riigituludesse. Kaitsjatasu tuleb Jako MÄEL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700022383 ning selgitus „Jako MÄGI 1-22- 1 3431 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Jako Mägi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jako Mägi on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 17.06.2022 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.3, §199 lg.2 p.8, 9, §215 lg.2 p.1, §4231 järgi ja karistatud KarS §64 lg.1 §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuu 24 päeva alates 21.05.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja vangistuses viibib ta kolmandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kiire hõlptulu saamine ja grupi mõju. Kinnipeetav töötas vangistuses 19.11.2020 – 21.05.2021 köögitöölisena ning alates 28.05.2019 töötab koristajana ja on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda 1-toalisesse korterisse aadressil xxx, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter kuulub xxx, mille juhatuse liige kinnitas, et nende juurde tööle asumisel tehakse ka vastav üürileping. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. xxx ja xxx juhatuse liige ja osanik on A M, kes on kinnipeetavaga varasemalt tuttav, suhtleb kinnipeetavaga vähemalt 1 korra nädalas telefoni teel ja lubab teda ennetähtaegse vabanemise korral majanduslikult toetada. Kinnipeetaval on 24.01.2023 seisuga tasumata võlanõudeid summas 2917 €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, 2 vanaema, vend ja tädi. Kinnipeetav ei soovi hetkel pereliikmetega suhelda, sest vajab enda sõnul neist puhkust. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, tal on psühhiaatrilised probleemid ning ta vajab jälgimist ja vajadusel ka ravi. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, tal on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 15.07.2024, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 2 kuud. Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest 2 sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Jako Mägi maakohtu istungil sõna ei soovinud. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et ta läbis vangistuses sotsiaalprogrammi ja rohkem pole talle programme ette nähtud. Kinnipeetav märkis, et käesoleval hetkel on ta vangistuses töö ootel ja on valmis koheselt tööle asuma. Kinnipeetav selgitas, et talle antakse vangistuses psühhiaatrilist ravi. Kinnipeetav on nõus täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe leidis, et vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetav ohtlik. Kaitsja oli veendumusel, et tegemist on noore ja impulsiivse käitumisega isikuga, kelle puhul võiks elektrooniline valve maandada temast tulenevaid riske. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 2 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust alates 21.05.
3. Käesoleva määruse tegemiseks on ta kokku (s.h. eelvangistuses viibitud ajaga) reaalselt ära kandnud 10 kuud 27 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve 3 kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja ta viibib kolmandat korda vangistuses. Maakohus tegi järelepärimisele Karistusregistrisse ja tuvastas, et kinnipeetaval on käesoleval hetkel 2 kehtivat karistust. Viimasest Pärnu Maakohtu 17.06.2022 otsusest nähtub, et varasemalt oli Jako Mägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ta ei suutnud edukalt kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täita ja tema ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Pärast vangistuse ärakandmist möödus vaid pisut enam kui 2 kuud, kui ta pani toime uued kuriteod mille eest ta käesoleval hetkel vangistust kannab. Niisiis järeldab maakohus, et tegemist on isikuga, kes ei suuda vabaduses kuidagi seadusekuulekal teel püsida. Seepärast suhtub maakohus kinnipeetava järjekordsesse ennetähtaegsesse vabastamisse teatava reservatsiooniga. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuses on kinnipeetav töötanud 19.11.2020 – 21.05.2021 köögitöölisena ning alates 28.05.2019 töötab ta koristajana ja on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks teatas kinnipeetav maakohtu istungil, et ta on käesoleval hetkel töö ootel, kuid on koheselt valmis tööle asuma. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat eeskujuliku käitumise eest vangistuses. Samuti väärib tunnustamist tema osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammi läbimine, kuid maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 toodud asjaolusid. 4 Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda võimalikule tööandjale xxx kuuluvasse 1-toalisesse korterisse aadressil xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral on ettevõte xxx garanteerinud kinnipeetavale töökoha xxx. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on ennetähtaegse vabanemise korral kindel elu- ja töökoht. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku ema, isa, 2 vanaema, vend ja tädi. Samas nähtub iseloomustusest, et tegelikult kinnipeetav oma lähisugulastega suhelda ei soovi ning tema ainsa lähedasena tuleb seega arvesse võtta vaid võimaliku tööandja juhatuse liiget A M. Viimane suhtleb kinnipeetavaga vähemalt 1 korra nädalas telefoni teel ning on nõus teda vabanemisel majanduslikult toetama. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et tal on vähemalt 1 isiku kindel toetus vabaduses, kuid kahtleb, kas sellest võib talle piisaval määral tuge olla. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2917 € ning tal puudub isikut tõendav dokument. Maakohus leiab, et tasumata rahalised kohustused võivad suurendada uue varavastase kuriteo toimepanemist. Ühtlasi võib isikut tõendava dokumendi puudumine olla takistuseks sotsiaaltoetuste taotlemisel. Lisaks eeltoodule ei tekkinud maakohtul kinnipeetava ütluseid kuulates veendumust, et ta oleks enda psühhiaatriliste probleemide lahendamise jaoks vabaduses erilisi plaane teinud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuna ta on ohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 38% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Eeltoodut kogumis hinnates leiab maakohus, et Jako Mäe poolt uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab tema üle kehtestatud korrale alluda, sest tema varasem käitumine näitab, et ta ei ole selleks võimeline ja valmis. Kuigi kaitsja leidis, et kinnipeetava impulsiivset käitumist suudaks elektrooniline valve ohjes hoida, siis maakohtul sellist veendumust ei teki. Niisiis on maakohus veendumusel, et käesoleval hetkel ei ole kinnipeetava retsidiivsusrisk piisaval määral taandunud ja kahtleb kas ta suudab ainuüksi tööandja juures iseseisvalt hakkama saada. Seega on kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal ennatlik. Seevastu annaks kinnipidamisasutuses viibimine talle võimaluse oma edasised plaanid ja elukorralduse paremini läbi mõelda. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 100,80 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 lahendile kohtuasjas nr.1-07-8640 väljamõistmisele kinnipeetavalt. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6