(4)karistusaja hulka ning vangistuse kandmise alguseks loeti 24.03.

1. Kinnipeetava karistusaja lõpp 24.03.
2. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Ülo Reisneri tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Ülo Reisneri tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Ülo Reisneri vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ülo Reisner selgitas kohtuistungil, et viibib vangistuses teist korda ja kohus võiks ta vabastada, kuna on ennast parandanud ja asja üle tõsiselt järgi mõelnud. Ülo Reisner soovib elukaaslasele toeks olla, kuna tal oli operatsioon. Elukaaslane on sama isik, kelle suhtes kuriteod toime pani. Elukaaslane on teda mõjutanud paremuse poole. Ei ole tema suunas tulistanud, tulistas seina sisse, kui läksid elukaaslasega tülli. Leiab, et see ei olnud õige tegu ning kahetseb seda. Vangistuses olles suhtleb naisega iga päev. Edaspidi ei taha üldse enam alkoholi võtta, tahab hakata korralikuks. Vabaduses tahab leida töö ja autokooli ära lõpetada. KOHTU SEISUKOHT

(4)Positiivsena saab Ülo Reisneri osas välja tuua vangla majandusabitöödel ja sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ osalemise. Tagasiside kohaselt osales kõikides tundides ja töötas kohtumistel aktiivselt kaasa. Tagasiside kohaselt leiab kinnipeetav, et alkoholist tuleb kaugemale hoida, kui seda mõõdukalt tarvitada ei oska ning vägivalda ta enam tülidele lahenduse leidmiseks kasutada ei soovi. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht pojale ja vennale kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust. Kuigi eelnev räägib süüdimõistetu enne tähtaega vabastamise poolt, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Üheks selliseks asjaoluks on Ülo Reisneri poolt toimepandud kuritegude raskus ja asjaolu, et Ülo Reisner on ennastõigustava suhtumisega, vähendades toimepandud kuritegude raskust. Vangla iseloomustuse kohaselt on Ülo Reisner pisendanud kuritegusid öeldes näiteks, et oli vaja kiiresti minna autoga varuosade järele, teda provotseeriti ja elukaaslane oli ise intsidendis süüdi. Kohtuistungil avaldas Ülo Reisner, et ta ei ole elukaaslase suunas tulistanud, tulistas seina sisse ning ei ole kunagi mõelnud nii, et tahab tappa kedagi, pole sellist ütlust kunagi tõsiselt mõelnud. Kohtu hinnangul näitab eelnev süüdimõistetu hoolimatust teiste inimeste tervise ja ühiskonnas kehtivate normide suhtes. Tähelepanuta ei saa ka jätta Ülo Reisneri probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitas Ülo Reisner enda sõnul alkoholi paar korda uus. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteod toime pandud alkoholijoobes ja Ülo Reisner leiab ise, et tegemist on lihtsalt halva kokkusattumusega ning ei pea oma alkoholi tarvitamist probleemiks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik varem läbinud samuti mitmeid sotsiaalprogramme edukalt ning leidnud, et programmist oli talle palju abi. Korduvad tagasilangused näitavad aga, et motivatsioon on pigem sõnades kui tegudes. Kuigi sõnades suudab kinnipeetav hetkel enda sõnul sõltuvusest vabaneda, on siiski küsitav, kas ta vabanedes suudab reaalselt alkoholi tarvitamisest loobuda. Samuti on kaheldav kinnipeetava suutlikkus hinnata neid riske, mida alkoholi tarvitamine endaga kaasa võib tuua ning tema võimekus selles osas oma varasemalt elukorraldust muuta. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Kuigi kinnipeetava osas esineb ka positiivseid asjaolusid nagu lähedaste toetus ja kindel elukoht vabaduses, siis arvestades tema varasemat elukäiku, suhtumist kehtivasse õiguskorda ja ennastõigustavat suhtumist toimepandud kuriteosse, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada endiselt suureks. Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks piisavalt muutunud. Ülo Reisneril tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Seejärel saab kohus taaskord kaaluda, kas vabastamine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ülo Reisneri karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 3

(4)/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4