Kriminaalasi nr 1-21-6103 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2023, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6103 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus Tartu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva erakorraline ettekanne Riho Klaari kohta Süüdimõistetu RIHO KLAAR esinduse isikukood: 37212082228; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalevik xxxxxxxxxxxxxxxx telefon: xxxxxxxx, e-post: RESOLUTSIOON KarS § 75 lg 4 alusel määrata Riho Klaarile lisakohustus ja kohustada teda alates 14-ndast päevast peale kohtulahendi jõustumist kuni käitumiskontrolli perioodi lõpuni andma kriminaalhooldusametniku poolt määratud aegadel, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, (PETH) vereanalüüse, hiljemalt 3 tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Riho Klaar on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 29.10.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6103 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et Riho Klaarile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakohustusteks määrati käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Otsus jõustus 06.11.
- Riho Klaari kriminaalhooldus algas 06.11.2021 ja lõppeb 29.04.
- 1
(3)04.05.2023 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande põhjusel, et R. Klaaril tuvastati 09.04.2023 kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine oma kodusel aadressil. Indikaatorvahendiga tuvastati, et isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,64 mg/l kohta. Registreerimiskohustust on R.Klaar täitnud korrektselt. Kõik kuni 2023. aasta aprilli kuuni planeeritud hoolduskava tegevused on R.Klaaril täidetud. Isik on osalenud vestlustes aktiivselt. Ta on analüüsinud oma alkoholi tarvitamise harjumusi, vägivaldset käitumist, alternatiivseid probleemide lahendamise viise. Peamiselt püüab ta hoiduda suhtlemast endale ebameeldivate inimestega ning võimalusel eemaldub seltskonnast. R.Klaari sõnul on tal kriminaalhoolduse jooksul olnud abiks psühhiaatri poolt väljakirjutatud ravimid. Osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ kõigil kohtumistel peale ühe, kuna oli haige ja esitas selle kohta ka tõendi. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kriminaalhoolduse jooksul 13 korda, ühel korral (09.04.2023) on tulemus olnud positiivne ning seoses sellega koostas ametnik ka erakorralise ettekande. 28.04.2023 toimunud registreerimisel kinnitas R. Klaar, et ta on valmis esitama regulaarselt PETH analüüside tulemusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Riho Klaari tegema alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PETH) vereanalüüse, mille eest peab tasuma Riho Klaar ise. KOHTU SEISUKOHT KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 4 kohaselt, kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Süüdimõistetu kriminaalhoolduse peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Riho Klaari kriminaalhooldust tervikuna ei saa pidada ebaõnnestunuks ja selle jätkamist perspektiivituks. R. Klaar on osalenud hoolduskava põhistes tegevustes ja vestlustes aktiivselt ning on pöördunud abi saamiseks psühhiaatri poole. Pigem on Riho Klaar hetkel olukorras, kus ta vajab alkoholisõltuvusega toimetulekuks täiendavat tuge, mille pakkumisel võiks ka edasine kriminaalhooldus kulgeda edukamalt. Riho Klaar saab aru enda probleemist seoses alkoholiga ja ta on avaldanud tahet alkoholi tarvitamisest loobuda. Arvestades süüdimõistetu motivatsiooni probleemiga tegeleda ning tema üldiselt korrektset käitumist kriminaalhooldusel, on ametniku ettepanek kohtu hinnangul põhjendatud. Selleks, et kujundada ümber süüdimõistetu suhtumine alkoholi tarvitamisse ning seeläbi vähendada ka alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks, tuleb talle määrata lisakohustus. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Riho Klaarile KarS § 75 lg 4 alusel kohustuse teha alates 14.-ndast päevast peale kohtulahendi jõustumist kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PETH) vereanalüüse, hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Vereanalüüside näidud peavad olema väiksemad kui 50 ng/ml ning 2
(3)kordusanalüüsi tulemused peavad olema võrdsed või väiksemad kui eelnevate analüüside tulemused. Analüüside eest peab tasuma Riho Klaar ise. Ühtlasi tuleb hooldusalusele veelkord selgitada kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul, kui Riho Klaari rikkumised jätkuvad, on võimalik kohtule esitada uus erakorraline ettekanne. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 428 lg 1, § 432 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)