Obsah (7)

§ 249§ 120§ 37§ 121§ 38§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-137 Määruse kuupäev 24.01.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning esi

) § 252 lg 7, § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetada pooltele kätte. ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv X esitas 20.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et olukord, kus osakonna koridoris on haisev hunnik jäätmetega, on alandav ja ohuks tervisele, ning see ei pea vangistusega paratamatult kaasnema. Samuti on kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks koristama koheselt V7 osakonna koridori lõpus olev haisev hunnik ning menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla II üksuse V7 osakonna viimase idapoolse kambri ukse taha tekkinud haisev hunnik, mis koosneb veristest kaltsudest, sidemetest jm. Kuigi selle kambri ja ülejäänud osakonna vahel on koridoris pleksiklaasiga kaetud trelluks, on sellest hunnikust tulenev hais nii tugev, et imbub teisele poole ust ja teeb koridori lõppu jalutamise parajaks katsumuseks. Kaebuse esitamise ajaks ei ole vähimatki viidet sellest, et vangla plaaniks selle hunniku ära koristada. Olukord, kus osakonna koridor haiseb ja meditsiinijääkide prügikasti kuuluvad jäätmed seavad ohtu osakonnas olevate kinnipeetavate ja ametnike tervise, on alandav ega pea vangistusega paratamatult kaasnema. Sellise rikkumise vastu saab kaebaja end kaitsta vaid esialgse õiguskaitse taotluse ja tuvastamiskaebuse esitamisega. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine hoiab ära analoogsete rikkumiste kordumise tulevikus. 3-20-137
2. Viru Vangla palus 24.01.2020 vastuses halduskohtu 22.01.2020 kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, sest samas küsimuses pole algatatud vaidemenetlust. Vanglal puudub sellise vaide kohta info ning ka kaebaja on üksuse ametnikele suuliselt kinnitanud, et selline vaide puudub, sest 21.01.2020 puhastati V7 osakonna eraldatud alal olev prügi ära. Vangla selgitas, et tegemist oli kohaga, mida kaebaja võis küll näha, kuid millega ta ise ei saanud kokku puutuda, sest vahepeal on pleksiklaasiga kaetud trelluks. KOHTU SEISUKOHT
3. Kaebaja on palunud kohustada Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras koristama V7 osakonna koridori lõpus olev meditsiinijäätmete hunnik.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtule ei ole esitatud vastavat kohustamiskaebust ning vangla on kohut teavitanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale ka samasisulist, s.o kõnealuse hunniku koristamiseks kohustamise eesmärgil esitatud vaiet. Samuti selgitas vangla, et kõnealused jäätmed said 21.01.2020 koristatud. Seega ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb jätta läbi vaatamata. Jäätmete koristamisega on ära langenud ka esialgse õiguskaitse vajadus. 4. Kaebuse saanud kohtul tuleb muu hulgas kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks (

§ 120lg 1 p 8).

5. Kaebuses esitatud taotlust selle tuvastamiseks, et olukord, kus osakonna koridoris on haisev hunnik jäätmetega, on alandav ja ohuks tervisele ning see ei pea vangistusega paratamatult kaasnema, tuleb tõlgendada vangla vastava tegevuse (s.o jäätmete koristamata jätmise) õigusvastasuse tuvastamise nõudena (

§ 37lg 2 p 6).

6.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tuvastamisnõude näol on tegemist isiku õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamisele on seaduses kehtestatud täiendavad piirangud. Vastavalt

§ 38

lg-le 4 peab tuvastamiskaebuse esitamine olema isiku õiguste kaitseks vajalik ning

§ 45

lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamise õigust ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (

§ 45lg 2 teine lause).

Tuvastamiskaebuse esitamine võib olla põhjendatud preventiivsel eesmärgil, kuid sel juhul peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1).

1. Kohus leiab, et praeguse vaidluse asjaolusid arvestades ei saa tuvastamiskaebuse esitamist pidada kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks. Kohtul puudub alus arvata, et esineks reaalne oht, et ka tulevikus tekivad kaebuses kirjeldatud jäätmed ning vangla jätab need koristamata. Vangla väidetest nähtuvalt on vangla koristanud kõnealused jäätmed juba kaebuse esitamisele järgneval päeval. Samuti on kaebajal juhul, kui analoogne olukord peaks siiski tekkima, võimalik kasutada tuvastamiskaebusest tõhusamat õiguskaitsevahendit ehk esitada vanglale kohustamisvaie jäätmete koristamiseks.
2. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal vaidluse asjaoludel tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

9. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ja kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2