Obsah (7)

§ 37§ 49§ 120§ 121§ 45§ 38§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1714 Määruse kuupäev 24.01.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tegevuse (13.07.2019, 15.07.2019, 18.07.2019

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse pooltele kätte. ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtu menetluses on X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, mis seisnes tema osakonnas liikumise õiguse piiramises 25.–26.05.2019, 06.06.2019, 08.06.2019, 13.06.2019, 15.06.2019, 22.06.2019, 24.06.2019, 06.07.2019 ja 07.07.2019 vangla üldise julgeoleku tagamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks ning tulenevalt vangla töökorralduslikust vajadusest (haldusasi nr 3-19-1107).
2. X esitas 27.08.2019 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud kaebuse, milles palus võtta menetlusse ja liita haldusasja nr 3-19-1107 menetlusega veel nelja piirangu õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning lisada asjale kohustamiskaebus. Kaebaja märgib, et lisandunud on veel neli liikumispiirangu kohaldamist, s.o 13.07.2019, 15.07.2019, 18.07.2019 ja 20.07.
3. Kaebaja leiab, et nimetatud neli piirangut on oma sisult ja toimumise ajalt haldusasjas nr 3-19-1107 kõne all olevate episoodide otsene järg ning neid tuleks menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt menetleda koos. Pärast õiguskantsleri kontrollkäiku Viru Vanglas lõppes piirangute seadmine kaebuses nimetatud asjaoludel ning on alust arvata, et selliseid piiranguid rohkem ei kohaldata. Kaebaja esitas kohtu soovitusel vanglale vaide, milles palus tulevikus selliseid piiranguid mitte kohaldada. Vangla tagastas 3-19-1714 kaebaja vaide, väites, et kaebajal puudub sellise vaide esitamise õigus. Kaebaja leiab, et sellega on ta läbinud keelamiskaebuse esitamiseks vajaliku kohtueelse menetluse. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus selgitab esmalt, et tõlgendab kohtule 27.08.2019 esitatud avaldust uue kaebusena. Kaebuses on muu hulgas esitatud nõue, mida kohtu hinnangul tuleb tõlgendada keelamisnõudena (

§ 37

lg 2 p 3) Viru Vangla keelamiseks piirata kaebaja osakonnas liikumise õigust sarnastel alustel, nagu seda on vangla poolt piiratud näiteks 19.06.2019 korraldusega nr 1-4/687-1 ja 21.06.2019 korraldusega nr 1-4/698-1 vastavalt 20.06.2019 ja 24.06.2019 (kaebaja 24.07.2019 vaides (tl 6–6p) nimetatud kuupäevadel ning samuti tulenevalt vangla töökorralduslikust vajadusest). Samasisulise keelamisnõude on kaebaja esitanud ka haldusasjas nr 3-19-1107 ning Tartu Halduskohus tagastas kaebuse selles nõudes 08.07.2019 määrusega. Lisaks on kaebaja oma 27.08.2019 avalduses viidanud veel neljale liikumispiirangule, mille õigusvastasuse tuvastamist ta soovib. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et ta taotleb kohtult Viru Vangla tegevuse (13.07.2019, 15.07.2019, 18.07.2019 ja 20.07.2019 liikumispiirangute kohaldamise) õigusvastasuse tuvastamist (

§ 37lg 2 p 6).

Kui kohus käsitaks kaebaja seda avaldust haldusasjas nr 3-19-1107 kaebuse muutmise avaldusena, tuleks kohtul ka sel juhul kontrollida kaebuse lubatavust (välja arvatud kaebetähtaega,

§ 49lg 1) muutmisavalduse läbivaatamise seisuga.

Seega ei saa kaebaja õigused kahjustatud, kui kohus käsitab kaebaja 27.08.2019 avaldust tervikuna uue kaebusena ning hindab selles esitatud nõuete lubatavust haldusasjast nr 3-19-1107 eraldiseisvalt. 4.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul muu hulgas selgitada asjas välja vaidluse ese ning kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tal on läbitud keelamiskaebuse esitamiseks nõutav kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg 5). Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 p 3 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest hoidumist. Kui avaliku võimu kandja sellise taotluse lahendab ning isik vastusega ei nõustu, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 alusel vaie asja uueks otsustamiseks. Praegusel juhul ei ole Viru Vangla 23.08.2019 kirja nr 6-12/249-2 (tl 7) näol tegemist sellist vaiet lahendanud sisulise vaideotsusega. Nendel põhjustel tuleb kaebus keelamisnõude osas

§ 121

lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada. 6. Isegi kui keelamisnõudes peaks lugema kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks, esineks kaebuse tagastamiseks ka

§ 121lg 2 p-s 1 sätestatud alus.

7.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 8.

§ 45

lg 1 kohaselt võib esitada keelamiskaebuse üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

1. Kaebaja väitel on vangla korduvalt piiranud tema õigust liikuda osakonna piires vähemalt neli tundi päevas. Lisaks vaides nimetatud ja haldusasjas nr 3-19-1107 kõne all olevatele kuupäevadele on vangla seadnud liikumispiirangud ka kuupäevadel 13.07.2019, 15.07.2019, 18.07.2019 ja 20.07.
2. Samas on kaebaja ise kaebuses kinnitanud, et pärast õiguskantsleri kontrollkäiku lõppes piirangute seadmine kaebuses nimetatud asjaoludel ja viisil, ning leidnud, et on alust arvata, et selliseid piiranguid rohkem ei kehtestata. Ka Viru Vangla 23.08.2019 kirjas kaebaja vaide tagastamise kohta (tl 7) on vangla kinnitanud, et tal ei ole plaanipäraselt kavas edaspidi kaebaja osakonnas liikumise õigust piirata ning teeb endast oleneva, et vältida eluosakonna lukustamist ajal, kui osakond peaks olema päevakava järgselt avatud. Seega 2 3-19-1714 puudub kohtul põhjus arvata, et vangla teeb toimingu, mille keelamist kaebaja taotleb, ning

§ 45lg-s 1 sätestatud eeldused keelamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

10. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus

§ 121lg 2 p 1 tähenduses ka kaebuses toodud tuvastamisnõuete esitamiseks.

11. Tuvastamisnõude näol on tegemist kaebaja õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi (

§ 38lg 4).

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2 esimene lause).

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2 teine lause).

Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Nagu kohus eespool märkis, on Viru Vangla lubanud teha endast oleneva, et vältida eluosakonna lukustamist ajal, kui osakond peaks olema päevakava järgselt avatud. Samuti, olukorras, kus kaebaja on ise tuvastamiskaebuse esitamisel märkinud, et puudub alus arvata, et vangla selliseid piiranguid enam kehtestaks, ei saa tuvastamiskaebust lugeda esitatuks preventiivsel eesmärgil või muul viisil kaebaja õiguste kaitseks tingimata vajalikuks. Kaebajal on võimalik kaitsta oma käesolevas asjas kõne all olevaid õigusi haldusasjas nr 3-19-1107, milles ta on vaidlustanud Viru Vangla tegevuse seoses tema liikumisõiguse piiramisega sarnastel põhjustel (s.o vangla töökorralduslikust vajadusest tingituna) 25.05.2019–26.05.2019, 06.06.2019, 08.06.2019, 13.06.2019, 15.06.2019, 22.06.2019, 24.06.2019, 06.07.2019 ja 07.07.2019. Samuti on sarnastel alustel kaebaja liikumisõiguse piiramine vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-19-603. 12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna

§ 121lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel.

13. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3