Obsah (8)

§ 249§ 104§ 110§ 55§ 120§ 47§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2256 Määruse kuupäev ja koht 10. detsember 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741-

) § 55 lg 1 sätestab, kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 6.

250 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada. Kohus võib taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

1. Kohus selgitab, et kaebaja poolt 06.12.2019 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta nõuab Viru Vangla 03.12.2019 käskkirja nr 6-3/890-1 täitmise peatamist, on nõuetekohaselt põhistamata. Kaebusest on võimalik aru saada, et Viru Vangla 03.12.2019 käskkirjaga nr 63/890-1 määrati kaebajale distsiplinaarkaristus selle eest, et ta keeldus täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle. Seega, need põhjendused, mis kaebaja tõi välja esmases esialgse õiguskaitse taotluses, ei ole asjakohased teises esialgse õiguskaitse taotluses.
2. Kohus märgib, et puuduste kõrvaldamise korral peab kaebaja teatama kohtule, milline pöördumatult negatiivne tagajärg võib saabuda, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajaks ja jätab Viru Vangla 03.12.2019 käskkirja nr 6-3/890-1 täitmise peatamata. 9.

§ 104

lg 1 kohaselt tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Kohus selgitab, et riigilõiv tuleb isikul tasuda iga kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse eest. Kohtule 06.12.2019 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest ei tasunud kaebaja riigilõivu ega taotlenud kohtult riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

1. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida taotleja nimi ja käesoleva haldusasja number. Taotlejal tuleb esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument (maksekorraldus). Kohus selgitab, et riigilõivu võib tasuda ka kolmas isik.
2. Kohus selgitab täiendavalt, et juhul, kui kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal õigus 3 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest esitada kohtule menetlusabi taotlus, milles taotleda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega kooskõlas

§ 110lg 1 p-ga 1.

2 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 55

lg-st 1, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning kohustab kaebajat 3 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused: 1) teatama kohtule, milline pöördumatult negatiivne tagajärg võib saabuda, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajaks; 2) tasuma esialgse õiguskaitse esitamise eest riigilõivu või esitama kohtule menetlusabi taotlus. Vastuses kohtumäärusele tuleb märkida haldusasja nr 319-2256. 13. Kohus selgitab täiendavalt, et kohtu poolt määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral, jätab kohus vastavalt

§ 55

lg-le 2 esialgse õiguskaitse taotluse, mis laekus kohttusse 06.12.2019 läbi vaatamata. 14. Vastavalt

§ 120

lg 1 p-le 8, kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. 15. Kaebaja kinnitas kohtule, et esitas Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019 käskkirja 6-3/890-1 peale vaided vastavalt 02.12.2019 ja 03.12.2019. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on hetkeseisuga kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, mistõttu kaebus ei ole vastavalt

§ 47lg-le 1 lubatud.

16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 1 p-st 4 tagastab kohus kaebuse Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019 käskkirja 6-3/890-1 tühistamise nõuete osas selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 on kaebajal õigus uuesti pöörduda kaebusega kohtusse peale kohustusliku kohtumenetluse läbimist. 17. Kohus selgitab täiendavalt, et vastavalt

§ 249

lg-le 2 esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Seega hetkel jäävad kohtumenetlusse kaks kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlust - Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 62/741-1 kehtivuse ja 03.12.2019 käskkirja nr 6-3/890-1 täitmise peatamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3