KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- mai 2023 Kohtuasja number 1-19-4151 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Kaido Cocozza (endine Vanatoa, isikukood 38404125230) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- aprilli 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Kaido Cocozza kaitsja vandeadvokaat Margus Viira Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le määruskaebemenetluses Kaido Cocozzale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 172,80 eurot, sealhulgas käibemaks 28,80 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kaido Cocozzalt Eesti Vabariigi kasuks välja 172,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- märtsi 2020 otsusega mõisteti Kaido Cocozza karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi. Karistuseks mõisteti K. Cocozzale 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata ja K. Cocozza allutati katseajaks kriminaalhooldusele.
- Harju Maakohtu
- mai 2020 määrusega pöörati K. Cocozza vangistus täitmisele. Karistuse kandmisele asus ta
- septembril 2022 ning tema karistusaeg lõppeb
- detsembril
- Viru Vangla esitas
- märtsil 2023 Viru Maakohtule materjalid K. Cocozza tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur K. Cocozza vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- aprilli 2023 määrusega K. Cocozza tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda järgmiselt.
- Formaalsed eeldused K. Cocozza vabastamiseks on täidetud.
- On positiivne, et vabaduses on K. Cocozzal olemas kindel elukoht, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise valve seade. Samuti on positiivne, et K. Cocozzal on head suhted oma ema ja õega ning K. Cocozza ema on vangistuse ajal teda materiaalselt toetanud. K. Cocozza on loobunud sõprussuhetest eelnevate tuttavatega, suhtleb sportlikke eluviise hindavate inimestega ning alates
- veebruarist 2023 osaleb vabatahtlikus programmis „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“. K. Cocozzal on kutsekeskharidus, ta on seadnud endale positiivsed eesmärgid ning tal on võimalus osaleda vabanemise korral sotsiaalprogrammis „Pere ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Varasemalt on K. Cocozza olnud tööga hõivatud ja ta omab mõningat töökogemust. Vabanemise korral on tal garanteeritud töökoht tema ühe tuttava ettevõttes. K. Cocozza soovib hakata tasuma oma võlgu. Tal on vabanemisfondis ligikaudu 500 eurot.
- Siiski leiab kohus, et K. Cocozzat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole piisavalt kaalukad tema vabastamiseks. Kahtlusi K. Cocozza õiguskuulekas käitumises tekitavad eelkõige tema varasem elukäik, tema ennastõigustav käitumine, impulsiivsus nii alkoholi tarvitades kui kainena ning varasem kriminaalhooldusnõuete rikkumine.
- Viimase kohtuotsusega karistati K. Cocozzat korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Kohus jättis karistuse tingimisi täitmisele pööramata ning allutas K. Cocozza käitumiskontrollile. Siiski pöörati karistus kolmanda erakorralise ettekandega täitmisele, sest K. Cocozza läks ilma loata Eestist minema. K. Cocozza kriminaalhooldus ei möödunud ka enne viimase erakorralise ettekande esitamist probleemideta. Talle oli määratud kaks hoiatust – registreerimiskohustuse rikkumise ja loata elukoha vahetamise tõttu. Kriminaalhooldusel eitas K. Cocozza kategooriliselt oma süüd. K. Cocozza ei hinnanud seega talle pakutavaid võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses. Kuigi vangistust kannab K. Cocozza esmakordselt, viibis ta siiski enne karistuse täitmisele pööramist üle kolme kuu eeluurimise ajal kinnipidamisasutuses. Seega ei saa öelda, et K. Cocozzal oleks puudunud enne karistuse täitmisele pööramist kinnipidamisasutuses viibimise kogemus.
- Oluline on arvestada ka K. Cocozza mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest lähtuvat riski ning ohtlikkust. Kohtuistungil kinnitas K. Cocozza, et kahetseb oma käitumist kannatanu suhtes. Vangla iseloomustusest nähtub aga, et ta ei mõista kannatanutele põhjustatud valu ja üleelamisi ning eitab oma süüd täielikult. Riskihindamise vestlusel K. Cocozza väidetavalt ei mäletanud varasemate kuritegude asjaolusid. Vangla hinnangul viitavad need asjaolud sellele, et K. Cocozzal puudub motivatsioon ennast muuta. Ka kohtul on eeltoodut arvesse võttes raske uskuda, et K. 2
(5)Cocozza suudab konfliktsituatsioonides õiguskuulekalt käituda. K. Cocozza on ennast õigustavalt käitunud ka distsiplinaarsüüteo menetluses, leides, et teda on süüdi lavastatud. K. Cocozza niisiis enda vigu ei tunnista ning leiab n-ö vandenõuteooriaid ja vigu mujal kui enda käitumises. Ka K. Cocozza kehtiv distsiplinaarkaristus vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise eest räägib selle vastu, et ta on oma senist mõtlemist ja hoiakuid muutnud. Kuigi K. Cocozza on seisukohal, et distsiplinaarkaristus on määratud talle alusetult, tuleb kohtul juhinduda sellest, et distsiplinaarkaristus on määratud põhjendatult ja õiguspäraselt.
- Viimase kuriteo pani K. Cocozza toime alkoholijoobes. Kuigi kuritegusid on ta pannud toime ka kaines olekus, on alkoholi tarvitamisest tulenevad riskid olulised. K. Cocozza väitel soovib ta alkoholi tarvitamisest loobuda, aga selline soov ei pruugi olla piisav.
- Kokkuvõtvalt leiab kohus, vabaduses võib K. Cocozza jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu ei saa teda vabastada. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Cocozza kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, paludes maakohtu määrus tühistada ja K. Cocozza ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohtu põhjendused lähtuvad ekslikult eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja eeskätt seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Kohus positiivsete asjaoludega sisuliselt ei arvestanud.
- Aja jooksul on ennetähtaegse vabastamise nõudeid muudetud paindlikumaks. Praegu ei tuginenud kohus faktilistele asjaoludele, vaid lähtus K. Cocozza suhtes eksisteerivast negatiivsest siseveendumusest, mis paraku on subjektiivne.
- Peamised tõendid on kriminaalhooldusametniku arvamus ja vangla iseloomustus. Neis kajastatud asjaoludele (mitte vangla seisukohale) hinnangu andmiseks tuleb kohtul tugineda kaalukatele argumentidele või tõenditele, mitte vangla paljasõnalistele väidetele ja isiku varasemale karistatusele. Kohtumääruse põhjal pole arusaadav, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele olukorras, kus seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. K. Cocozza on viibinud vangistuses ligi kaheksa kuud, mis on väga pikk aeg. Vangistuses viibimine on tema jaoks esmakordne. See vangistus on K. Cocozzat muutnud. Tekib küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada, kui ka esmakordselt vanglasse sattunul tuleb kanda pikaajaline vanglakaristus.
- K. Cocozza on täitnud kõik tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeltingimused ning omab väga häid resotsialiseerumise väljavaateid. Talle määratud distsiplinaarkaristuse on K. Cocozza vaidlustanud. Isegi kui see jääb kehtima, ei saa jätta tähelepanuta, et see karistus määrati talle rivis rääkimise eest ehk tegemist ei ole ränga üleastumisega. Vangla iseloomustuses leidub detaile, mida saab käsitleda vangla negatiivse ja tõendamatult eelarvamusliku suhtumisena K. Cocozzasse – nt koostati iseloomustus samal päeval, kui K. Cocozzale määrati distsiplinaarkaristus. Üldiselt on K. Cocozza käitumine olnud kogu vangistuse aja jooksul korrektne. K. Cocozza on läbinud sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening” ja osaleb vabatahtlikult sotsiaalprogrammis “Minu kristlikud väärtused ja hoiakud”. Tal on kindel elukoht, kus on olemas kõik eluks vajalik ja kuhu saab rakendada elektroonilist valvet. Vabanedes on K. Cocozzal võimalik asuda koheselt tööle. K. Cocozza on kinnitanud, et ta soovib alkoholi tarvitamisest hoiduda. K. Cocozza ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ka ühiskonna huvidega. On 3
(5)mõistlik vabastada K. Cocozza ennetähtaegselt koos elektroonilise valve ja käitumiskontrolliga. K. Cocozza saaks suhelda teda toetava ema ja õega. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus K. Cocozzat vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa K. Cocozzat ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kaitsjale jääb arusaamatuks, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, kui õiguskuulekust ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. KarS § 76 lg 4 kohustab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestamata ka tema käitumist karistuse kandmise ajal. See aga ei tähenda, et vanglas hästi käitunud inimene tuleb igal juhul vabastada. Vabastatakse selline inimene, kellelt saab piisava tõenäosusega oodata kuritegudest hoidumist. Mõnikord viitab kuritegevusvabale elule tõesti (muu hulgas) inimese korralik käitumine vanglas. Sellisel käitumisel võib aga retsidiivsusriski hinnates olla ka väga väike tähendus. Nii on see nt olukorras, kus kuritegude riskiallikad asuvad väljaspool vanglat – nt on seniseid kuritegusid soodustanud alkohol, st aine, mis pole vanglas üldiselt kättesaadav. Seetõttu tuleb mõne inimese puhul leida, et sõltumata eeskujulikust käitumisest vanglas tuleb tal vangistus lõpuni kanda. Niisugust järeldust ei väära see, et sellisel juhul pole süüdimõistetul motivatsiooni vanglas korralikult käituda. Isegi kui tal sellist motivatsiooni pole, peab ta vanglasse jääma – sest KarS § 76 lg 4 eeldused pole täidetud, st temast lähtuv uute kuritegude oht on liiga suur. Motivatsiooni aga võiks selline inimene leida sellest, et talle võidakse korraliku käitumise tõttu kohaldada mingeid vangalasiseseid soodustusi (vangistusseaduse § 22) või vähemasti ei karistata teda distsiplinaarkorras.
- Ka K. Cocozza puhul on üheks kuritegeliku käitumise riskiteguriks alkoholi tarvitamine. Ta on pannud alkoholijoobes toime liikluskuritegusid ning tarvitanud vägivalda. Nähtuvalt vangla iseloomustusest on K. Cocozzal anamneesis sõltuvusdiagnoos ning ta on tunnistanud ka mitmepäevaste n-ö tsüklite esinemist. Kuigi edaspidi lubab K. Cocozza alkoholist hoiduda, ei saa eeltoodu valguses siiski kindel olla, et see tõesti tal ka õnnestub. Tõsi, vanglas on K. Cocozza läbinud sõltuvuskäitumisega tegeleva sotsiaalprogrammi, kuid K. Cocozza väljendas selles programmis osalemiseks vähest motivatsiooni, ta ei näe alkoholi tarvitamist enda puhul sõltuvuskäitumisena ning ta ei täitnud ka „hirmu päevikut“. See seab kahtluse alla, kas K. Cocozza mõistab oma alkoholi tarvitamise probleemi tõsidust, on valmis sellega vajadusel edasi tegelema ning tõepoolest suudab ja soovib alkoholi tarvitamise täielikult lõpetada. Kui ta jätkab alkoholi tarvitamist, on tõenäoline ka uute kuritegude toimepanemine.
- Nagu eelmises punktis viidatud, on K. Cocozza pannud muu hulgas toime vägivaldseid kuritegusid. Seetõttu on oluline, et tema vägivaldse käitumise kordumisrisk oleks võimalikult maandatud. Individuaalses täitmiskavas on talle ette nähtud vägivallakäitumisega tegeleva sotsiaalprogrammi läbimine, kuid seda programmi ei ole K. Cocozza veel läbida jõudnud. Niisiis ei saa kindel olla, et see risk on maandatud. Murettekitav on ka vangla iseloomustusest nähtuv, et kui vestlustel on käsitletud K. Cocozzale ebameeldivaid teemasid, on ta kergesti ärritunud, 4
(5)muutunud agressiivseks ja üleolevaks, samuti on ta vanglas osutatava raviga mitte rahuldudes ägestunud ning pärinud, et kas ta peab ravi saamiseks kasutama vägivalda. Seega võib K. Cocozza jätkuvalt olla teatud situatsioonides agressiivne. Neidki ohumärke arvestades ei pruugi praegune vangistus, olgugi esmakordne, olla K. Cocozzat tõepoolest niivõrd muutnud, et enam ta kuritegusid toime ei pane. Ka võib ebapiisav olla katseaeg ühes käitumiskontrolli nõuete, võimalike lisakohustuste ja elektroonilise valvega. Varem on K. Cocozza käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ja ka praeguses vangistuses ei ole ta suutnud täielikult alluda vanglakorrale: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Tõsi, selle karistuse aluseks olev rikkumine ei ole tõsine, kuid siiski näitab see ühes K. Cocozza varasema käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, et ta ei pruugi ennetähtaegse vabastamise tingimusi järgida. Kui ta seda ei tee, jääb ennetähtaegse vabastamise loodetav distsiplineeriv mõju saavutamata ning sellises ebakindlas olukorras ei ole põhjendatud teda ennetähtaegselt vabastada. Pelgalt head vabastamisjärgsed elutingimused ja K. Cocozza lubadused vabastamist veel ei tingi. 23. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. aprilli 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 24. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja nõupidamisele kliendiga kulus tal 60 minutit ning määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu kokku 172,80 eurot, sealhulgas käibemaks 28,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu K. Cocozzalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)