Obsah (10)

§ 323§ 376§ 660§ 372§ 3401§ 657§ 2§ 371§ 233§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-13242 Kohtuasi

§ 323lg 1 p 2 tähenduses ega ole esitanud 10.

märtsi

1. a täpsustatud hagiavalduse tekstis ka uut, varem esitamata hagi alust või aluseid.
2. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu ning märkis, et ei anna nõusolekut hagi aluse ja eseme muutmiseks. Kostja osundas, et hageja esitas
3. märtsi
4. a hagi terviktekstis uue nõude, mis
5. septembril
6. a esitatud hagis puudus ja mille asjaolud ei seondu
7. septembri
8. a hagiavalduses esitatud nõuete asjaoludega ning uue nõude menetlemine ei võimalda muudetud hagi lahendada kiiremini ega säästlikumalt.
9. Maakohus ei nõustunud
10. märtsi
11. a määrusega hagi aluse ja eseme muutmisega ning selgitas, et kohus
12. märtsi
13. a hagiavalduse tervikteksti resolutsiooni punktis 2 esitatud nõuet ei menetle ja määras jätkata tsiviilasja menetlust hageja
14. märtsi
15. a hagiavalduse tervikteksti resolutsiooni punktides 1 ja 3 esitatud nõuete osas.
16. Kohus põhjendas nõusoleku mitteandmist sellega, et

§ 376lg 1 ei anna õigust muuta hagi eset ja hagi alust samaaegselt.

Kohus selgitas, et hageja esitas

1. märtsi
2. a terviktekstis nõude, mis oluliselt erineb nii menetlusliku nõude (hagi ese) kui ka faktiliste asjaolude (hagi alus) poolest esialgses hagis esitatud menetluslikust nõudest ja faktilistest asjaoludest.
3. Hageja esitas maakohtu
4. märtsi
5. a määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määrus
6. Harju Maakohus keeldus
7. märtsi
8. a määrusega hageja
9. märtsi
10. a määruskaebuse menetlusse võtmisest.
11. Maakohus selgitas, et keeldub määruskaebust menetlusse võtmast, sest seadus ei anna õigust vaidlustada määrust, millega kohus ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks (

§ 660lg 1).

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et maakohtu nõusoleku andmisest keeldumise puhul on tegemist

§ 372

lg-s 1 sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusega, mis on

§ 372lg 5 alusel kaevatav.

Hageja ei too esile, millisel

§ 372

lg-s 1 nimetatud alusel kohus hageja käsitluses hagi menetlusse võtmisest keeldus. Kohus ei ole 23. märtsi 2023. a määruses tuginenud ühelegi

§ 372lg-s 1 ega lg-s 2 nimetatud alusele, mistõttu ei ole 23.

märtsi

1. a määruse näol tegemist hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusega ning hagejal puudub määruskaebeõigus. Ühtlasi ei ole hagi muutmisele nõusoleku andmisest keeldumise määruse tagajärjed võrreldavad hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tagajärgedega. Määruskaebus 2
2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning võtta
3. märtsi
4. a määruskaebus menetlusse, see lahendada ning kohustada maakohut jätkama menetlust täpsustatud hagiavalduse teksti alusel.
5. Hageja leidis, et maakohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei ole selgitanud, miks ei ole
6. septembri
7. a hagiavalduses esitatud asjaolud kostja poolt OÜ-le Hillstead Capital kuulunud Veriff OÜ osaluse võõrandamise ja sellega hagejale kahju tekitamise kohta käsitletavad hagi alusena ning mis põhjusel ja millistest asjaoludest tulenevalt käsitleb maakohus selliste asjaolude
8. märtsi
9. a hagiavalduse terviktekstis ülekordamist ja nendest tuleneva nõude selgelt formuleerimist hagi aluse ja eseme muutmisena.
10. OÜ-le Hillstead Capital kuulunud Veriff OÜ osaluse kostja poolt ärajuhtimise asjaolud on
11. septembri
12. a hagiavalduse tekstis selgelt eraldi peatükina esitatud. Seega ei ole hageja
13. märtsi
14. a hagiavalduse terviktekstis vastavaid asjaolusid veelkord üle korrates ja nendest tulenevat nõuet selgelt formuleerides muutnud hagi alust

§ 323

lg 1 p 2 tähenduses ega ole esitanud uut, varem esitamata hagi alust või aluseid.

1. Maakohtu poolt
2. veebruaril
3. a määratud tähtaja näol on tegemist

§ 372lg-s 1 sätestatud tähtajaga ning hageja poolt selle tähtaja järgimise ja 10.

märtsi 2023. a hagiavalduse terviktekstis Veriff OÜ osalusest tuleneva nõude selge formuleerimise näol on tegemist

§ 3401lg-s 1 sätestatud nõuete täitmisega.

Hageja pole

1. märtsi
2. a terviktekstis hagi alust ja eset muutnud, vaid on kõrvaldanud
3. septembri
4. a hagiavalduses esitatud Veriff OÜ osaluse võõrandamise asjaoludest tuleneva haginõude menetlemist takistavad ebaselgused. Eeltoodu alusel ei ole ka maakohtu
5. ja
6. märtsi
7. a kohtumääruste näol, vaatamata nendes esitatud sõnastustele, tegemist mitte hagi muutmiseks nõusoleku andmisest keeldumise määrustega, vaid nõude menetlusse võtmisest keeldumise määrustega. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus on

§ 372

lg 5 alusel määruskaebe korras vaidlustav ning kohus ei saa sellise määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Kostja seisukoht

1. Kostja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palus seetõttu jätta hageja määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa ise otsustada hageja

1. märtsi
2. a määruskaebuse menetlusse võtmise üle ega seda lahendada, rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja palus
4. septembri
5. a hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise 6 578 394 eurot ja Swedbank AS-ilt välja nõuda Kraana Kapital OÜ arvelduskonto väljavõtte ja Kraana Kapital OÜ väärtpaberikonto väljavõtte.
6. veebruaril
7. a esitas hageja hagi tervikteksti, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise summas 6 578 394 eurot ning otsustada kostja poolt OÜ-le Hillstead Capital kuulunud Veriff OÜ osaluse müügiga hagejale tekitatud kahju suuruse ning mõista see kostjalt hageja kasuks välja.
8. Kuigi hagi muutmiseks nõusoleku andmisest keeldumise määrus ei ole iseenesest

§ 660

lg 1 järgi vaidlustatav, tuleb määruskaebuse esitamise õiguse hindamiseks välja selgitada 3 maakohtu

1. märtsi
2. a määruses tehtud menetlusliku otsustuse olemus. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui hageja taotleb hagi muutmist või täiendamist, peab kohus selle taotluse nagu iga muu taotluse kas rahuldama või jätma rahuldamata, tehes selle kohta määruse (vt § 463 lg 1 esimene lause) (RKTKo 20.12.2011, 3-2-1-134-11, p 15). Vastava avalduse saamisel tuleks maakohtul kõigepealt hinnata, kas kohaldatavad on

§ 376

lg-s 4 sätestatud erandid selle kohta, mida hagi muutmiseks ei peeta, ning kui ei ole, siis kontrollida hagi muutmise lubatavust lg-te 1 ja 2 järgi.

1. Maakohus ei nõustunud
2. märtsi
3. a määruses hagi aluse ja eseme muutmisega ning jättis
4. märtsi
5. a hagiavalduse tervikteksti resolutsiooni punktis 2 esitatud nõude menetlemata põhjusel, et hageja on muutnud nii hagi eset kui ka alust, kuid

§ 376lg 1 selleks õigust ei anna.

Kolleegiumi hinnangul kohalduvad hageja

1. märtsi
2. a hagiavalduse tervikteksti resolutsiooni punktis 2 esitatud nõudele

§ 376

lg-s 4 sätetatud erandid, mistõttu maakohus ega kostja ei pidanud andma hagi muutmiseks nõusolekut ning jättes hagiavalduse tervikteksti resolutsiooni punktis 2 esitatud nõude menetlemata, keeldus maakohus sisuliselt kõnealuse nõude menetlemisest.

1. Hageja tugines
2. septembril
3. a esitatud kahju hüvitamise nõude puhul riiklikult tunnustatud finantseksperdi järeldustele, mille kohaselt on kostja OÜ Hillstead Capital juhatuse liikmena tegutsedes põhjustanud OÜ Hillstead Capital väärtuse vähenemise ning hagejale kuuluva 50% OÜ Hillstead Capital osa väärtus on vähenenud kostja heade kommete vastase tegevuse tagajärjel vähemalt 6 573 394 euro võrra. Täiendavalt märkis hageja, et eelnevale lisandub OÜ-le Hillstead Capital kuulunud Veriff OÜ osaluse võõrandamisega tekitatud suur kahju, mille täpsemate asjaolude kohta ei saanud ekspert puuduliku informatsiooni põhjal üksikasjalikumat hinnangut anda (kd I, tl 4 p). Hageja taotles
4. septembri
5. a hagiavalduses tõendite kogumist selleks, et teha kindlaks asjaolud, millal ja millisele isikule Veriff OÜ osalus Kraana Kapital OÜ poolt üle kanti. Hageja tõi välja, et vastavate asjaolude tuvastamisel on võimalik edasi uurida, millisele isikule kandis Veriff Inc aktsiad edasi need Kraana Kapital OÜlt saanud isik ja millise vastusoorituse see isik Veriff Inc aktsiate võõrandamise eest sai. Seega nähtus hageja esialgsest hagiavaldusest hageja soov esitada ka selles osas nõue kostja vastu.
6. Olgugi, et hageja on esialgses hagis esitanud tõendite kogumise taotluse ning
7. veebruaril
8. a esitatud terviktekstis esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, on nii taotlus kui ka kahju hüvitamise nõue esitatud samadel asjaoludel, millega on iseenesest nõustunud ka maakohus (kd IV, tl 151). Kuigi võrreldes
9. septembri
10. a hagiga on
11. veebruari
12. a hagi tervikteksti täiendatud punktide 4.5-4.8 võrra, ei muutunud hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (

§ 376lg 4 p 1).

Kolleegiumi hinnangul ei ole otstarbekas menetleda hageja Veriff OÜ osalusega seotud kahjunõuet uues menetluses, kuivõrd see ei vastaks tsiviilkohtumenetluse põhimõttele lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2

) arvestades, et nõude aluseks olevad asjaolud olid esitatud algses hagiavalduses, olgugi, et teises kontekstis. Kuivõrd hageja on

1. veebruari
2. a hagi terviktekstis esitanud täiendava rahalise nõude, saaks järeldada, et hageja soovib sisuliselt oma kahjunõuet suurendada (nõuda kahju hüvitamist ka Veriff OÜ osaluse võõrandamise tõttu Hillsteadi osa väärtuse vähenemise eest) ning selline haginõude muutmine võiks ringkonnakohtu hinnangul vastata eelkõige

§ 376lg 4 p 2 tunnustele.

Kuivõrd

§ 376

lg 4 p-s 1 ega 2 kirjeldatud olukorda ei peeta hagi muutmiseks, ei pea kohus ega kostjad andma hagi muutmiseks nõusolekut. Maakohus, märkides

1. märtsi
2. a määruses, et ei menetle
3. märtsi
4. a hagiavalduse tervikteksti resolutsiooni punktis 2 esitatud nõuet, jättis hageja kõnealuse nõude faktiliselt menetlusse võtmata. Seejuures ei ole oluline, kas ja millisele hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusele (

§ 371) maakohus tugines.

Arvestades, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus on

§ 372lg 5 4 alusel vaidlustatav, jättis maakohus hageja 30.

märtsi

1. a määruskaebuse menetlusse võtmata põhjendamatult. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse ning saadab asja esimese astme kohtule tsiviilasja menetluse jätkamiseks, st hageja
2. märtsi
3. a määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ja lahendamiseks.
4. Kolleegium juhib täiendavalt maakohtu tähelepanu, et
5. veebruari
6. a hagi tervikteksti resolutsiooni punktis 2 esitatud nõude menetlusse võtmise otsustamisel tuleks hinnata, kas tegemist on piisavalt selge nõudega, mh kas täidetud on

§ 233lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 eeldused.

Juhul, kui nõue ei ole maakohtu arvates menetluskõlbulik, tuleb hageja avaldus jätta käiguta (

§ 3401

lg 1) koos selgitustega, millised puudused takistavad hageja valitud nõudega taotletava tulemuse saavutamist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et pärast vaidluse esemeks oleva nõude asendumist või selle ulatuse muutumist tuleb uuesti määrata tsiviilasja hind ning vajadusel küsida hagejalt täiendava lõivu tasumist, sest esialgse nõude muutmisel

§ 376

lg 4 mõttes on täiendava riigilõivu tasumine hagi menetlemise eelduseks samamoodi nagu esialgse hagi esitamisel. 22. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab selle maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb määruskaebemenetluse menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 5