1-20-6658/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-20-6658 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Gennadi Starodubtsevi tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Gennadi Starodubtsevi 37009163710) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Gennadi Starodubtsevit 05.10.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 120-6658 KarS § 424 lg 1 järgi 9 kuu vangistusega, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 13.03.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata 3 aasta 4 kuu 8 päeva vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.01.
10. Viru Vangla esitas 09.03.2023 Viru Maakohtule materjalid Gennadi Starodubtsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta.
11. Viru Maakohus jättis 14.04.
12. a määrusega Gennadi Starodubtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 1 3.
13. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Gennadi Starodubtsevi suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab majandustöödel, osaleb riigikeeleõppes ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Temaga viikase läbi erinevaid vestlusi. Vabanemisel on olemas nii elu- kui ka töökoht, samuti lähedaste toetus. 3.
14. Kehtivaid karistusi on temal kolm. Viimase kuriteo pani toime vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneval katseajal, olles allutatud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Viimane kuritegu oli mootorsõiduki juhtimine narkojoobes, lisaks sellele kannab isik liitkaristust narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil; kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise või sinna liikmete värbamise eest ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- või väljaveo eest. Täitmata nõudeid on 27 630 eurot, vabanemisfondis 468 eurot. Püsib risk, et isik jätkab kuritegude toimepanemist, et oma toimetulekut parandada. Varasemalt elas peamiselt kuritegelikul teel saadud rahast, vabanemisel garanteeritud töökoht vaid miinimumpalgaga. Süüdimõistetul on probleemid narkootikumide tarvitamisega, viimati tarvitas amfetamiini vanglasse tuleku päeval. Narkootilistele ainetele kulus ühes kuus 700 eurot. Kuigi ta on läbinud sõltlastele mõeldud programmi, läbis ta selle ka eelmise vangistuse ajal, kuid jätkas tarvitamist. Samuti on ta korduvalt viibinud vangistuses. Määruskaebus
15. Viru Maakohtu 14.04.
16. a määruse peale esitas määruskaebuse Gennadi Starodubtsev, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ning teha uus määrus, millega vabastada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest koos elektroonilise valve kohaldamise ja kohtu poolt määratud tingimustega. 4.
17. Maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõigust, kohaldanud vääralt kaalutlusõigust, eiranud uurimisprintsiipi ja maakohtu määrus on vastuolus senise kohtupraktikaga. Ebaõige on maakohtu arusaam, et tulevaste kuritegude laadi ja toimepanemist saab prognoosida eeskätt juba toimepandud kuritegude põhjal (viitab ka Riigikohtu lahenditele). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajal on abikaasa (abiellus 13.04.2022 vanglas) toetus ning abikaasa töötab rehabilitatsioonikeskuses ja saab olla toeks sõltuvusest vabanemisel. Samuti on kaebuse esitajal koht SA Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskuse programmis „SÜTIK“. Kaebuse esitaja on motiveeritud tegelema sõltuvusega, mida kinnitab vanglas läbitud programm. Rehabilitatsioon ja kriminaalhooldus aitavad täielikult vabaneda sõltuvusest ja olla edaspidi õiguskuulekas inimene. 4.
18. Gennadi Starodubtsevi sõnul puuduvad temal igasugused suhted kuritegeliku ühenduse liikmetega, ta ei toeta subkultuuri ja tema käitumine vanglas on olnud eeskujulik. Ta soovib näidata, et ta on suuteline elama seadusekuulekat elu. Tartu Maakohus on 21.05.
19. a määrusega nr 1-16-5200 sarnase isiku (korduvalt karistatud, narkosõltlane, tasumata nõuded) ennetähtaegselt vabastanud, lähtudes ennekõike süüdimõistetu käitumisest vangistuse ajal. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Gennadi Starodubtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises. 2
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
22. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Gennadi Starodubtsevit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda Gennadi Starodubtsevi varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ja mõistetud karistuste ebatõhusus, ning probleemid sõltuvusainetega. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa Gennadi Starodubtsevit ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, siis ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
23. Esmalt juhib ringkonnakohus süüdimõistetu tähelepanu sellele, et tema poolt viidatud Riigikohtu lahendites olevad seisukohad ei tähenda seda, nagu kohus ei võiks arvestada tulevaste kuritegude toimepanemise prognoosi hinnates juba tema poolt varasemalt toimepandud kuritegusid ja elukäiku. Nii on Riigikohus kriminaalasjas nr 1-09-3703 30.10.
24. a määruse p-s 9 (samuti kriminaalasja nr 3-1-1-12-17 p-s 21) selgitanud, et: „Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.“ Seega tuleb kohtul põhjendada, kuidas kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasem elukäik annavad aluse arvata, et ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist. Maakohus on toonud välja need Gennadi Starodubtsevit iseloomustavad asjaolud, mille põhjal on võimalik öelda, et uute kuritegude toimepanemise risk on senini säilinud ning kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole võimalik seda piisavalt maandada. Maakohus on seega lähtunud nii KarS § 76 lg-st 4 kui ka kehtivast kohtupraktikast ega ole eksinud kaalutlusõiguse teostamisel.
25. Kuigi Gennadi Starodubtsevit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud karistuse kandmise ajal ning vabanemisjärgseltki oleksid kõik tingimused normaalseks seaduskuulekaks eluks olemas, ei ole siiski uute kuritegude toimepanemise risk praeguseks piisavalt väike. Tema individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt ootab ees veel sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, mis keskendub seadusekuulekale eluviisile. Tegemist on olulise programmiga, kuna süüdimõistetu on korduvalt karistatud, sh vangistusega, ning senini ei ole ta suutnud õiguskuulekat eluviisi järgida. Vestlused, milles analüüsitakse suhteid kuritegude kontekstis, kestavad
26. aastani. Olgugi, et viimane kuritegu ei ole toime pandud isikute grupis, kannab ta siiski liitkaristust mh ka kuritegelikku ühendusse kuulumise ja selle juhtimise eest. Kinnipeetava enda sõnul ta nende inimestega enam ei suhtle, mis väärib igati tunnustamist, kuid samas ei saa siiski alahinnata võimalikku mõjutatavust teiste inimeste poolt. Seega aitavad nii eelnimetatud vestlused kui ka programm vähendada Gennadi Starodubtsevi retsidiivsusriski.
27. Gennadi Starodubtsevit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, millistest kolm on kehtivad karistused. Kuigi kriminaalasjas nr 1-15-9308 vabastati tema tingimisi enne tähtaega 3 vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega, jätkas ta määratud katseajal kuritegude toimepanemist kui juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Seega on temale varasemalt antud võimalus oma käitumist muuta. Paraku ta seda ei suutnud. Väheoluline ei ole seegi, et katseajal rikkus ta korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning registreerimiskohustust. Ka varasema vangistuse ajal puudusid temal distsiplinaarkaristused. Seetõttu ei näita vanglas reeglite järgimine Gennadi Starodubtsevi puhul seda, et ta suudaks samamoodi käituda ka vabaduses.
28. Gennadi Starodubtsevil on sõltuvusprobleemid – ta on pikaajaline amfetamiini tarvitaja. Enne vangistust tarvitas ta amfetamiini viis korda nädalas, lisaks alfa-pürrolidinovalerofenooni üks kuni kaks korda nädalas. Viimase kuriteo pani ta toime narkojoobes ning tema sõnul ei näinud ta narkootiliste ainete tarvitamises senini probleemi. Vangla iseloomustuse andmetel kulutas ta ühes kuus sõltuvusainetele 700 eurot. Kuritegelikus ühenduses oli tema organiseerida narkootiliste ainete vedu Hollandist ja Hispaaniast Venemaale ning kullerite koordineerimine ja õpetamine. Seega on tema varasem seotus narkootiliste ainetega suur. Tõsi on see, et ta on läbinud vanglas sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi, kuid maakohus viitas asjakohaselt sellele, et ta läbis ka varasemalt sama programmi, kuid see tema edasist eluviisi ei muutnud. Kuigi praegu soovib ta liituda rehabilitatsiooniprogrammiga „SÜTIK“, ei anna ainuüksi see alust teda ennetähtaegselt vabastada. Arvestades seda, et narkootilistest ainetest loobumine on pärast niivõrd pikaajalist (ca 20 aastat) tarvitamist äärmiselt raske ja varasemad meetmed ei ole tulemust andnud, säilib oht, et vabaduses naaseb ta narkootiliste ainete juurde. Seda ohtu suurendab ka asjaolu, et Gennadi Starodubtsev asub vabaduses tööle miinimumpalgaga, mis ei pruugi tagada talle piisavat sissetulekut (ka võimalust osta narkootilisi aineid).
29. Süüdimõistetu viited sellele, kuidas kriminaalasjas nr 1-16-5200 vabastati sarnastel asjaoludel kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega, jäävad tähelepanuta. Kohus peab kõiki KarS § 76 lg-s 4 määratletud asjaolusid kaaluma iga süüdimõistetu puhul individuaalselt. Seega ei pruugi sarnased asjaolud kaasa tuua samasugust lõpptulemust. Pannes Gennadi Starodubtsevit positiivselt iseloomustavad asjaolud (sh abikaasa toetus ja abi rehabilitatsiooni läbimisel) konteksti tema varasema elukäiguga, saab öelda, et need tema edasist kuritegevusvaba elu ei taga.
30. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Gennadi Starodubtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
32. aprilli
33. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4