1-17-7790/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-7790 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.O , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 09.07.2017 ja lõpp 04.06.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.01.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta J.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja J.O-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.08.2017 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 11 kuud 1 vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 30.05.2017 31.05.2017, so 2 päeva ja alates 22.06.2017-23.06.2017, so 2 päeva, kokku 4 päeva, karistusaja hulka ning mõistis J.O-le lõplikult ärakandmisele 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 09.07.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla J.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung J.O taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tahab hakata elama oma endises elukohas, võtab end töötukassas arvele ja laseb kodeerida. Avaldas, et tal on ka varem olnud alkoholiga probleeme, aga siis laskis end kodeerida ja ei joonud üldse ning muutus targaks. Kinnitas, et teab, et ennetähtaega vangistusest vabastamine ei ole talle garanteeritud, kuid ta on oma elu üle järele mõelnud ning väärtushinnanguid muutnud ning seetõttu palus kohtul ennast vabastada. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta J.O ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega J.O kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. J.O käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral (millest 8 on arhiveeritud), reaalset vanglakaristust kannab seitsmendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Käesolevat karistust kannab lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude muster on korduv, varasemalt on isikut karistatud korduvate varguste, huligaansuse, põgenemiskatse, röövimise, kehalise väärkohtlemise, salakaubaveo ja omastamise eest. Kuritegude laad on muutnud raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkohol. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama munitsipaalkorterisse xxxx, kus tal on kehtiv üürileping. Hetkel seisab korter tühjana ja maksab 2 selle eest kinnipeetava ema. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähissuhtevõrgustikku kuuluvad ema ja õde ning nendega on suhted head ning toetavad. Lähedased on nõus osutama J.O-le nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Ka on isikul säilinud head suhted elukaaslasega, kelle suhtes on ta toime pannud käesoleva kuriteo kaks episoodi. Vaatamata sellele on elukaaslane käinud vanglas lühiajalistel kokkusaamistel ning toetab kinnipeetavat. Seega on isikul olemas positiivselt toetavad lähedased. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega võimalik suhtlemine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Negatiivseks saab lugeda seda, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul puudub ka konkreetne eriala, ametlikult töötamise kogemus ning harjumus ja tal on vähene haridus (7 klassi), ka ei valda isik riigikeeelt. Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Töökoha puudumine suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski ja halvendab isiku majanduslikku toimetulekut ning seda olukorras, kus J.O on tasumata nõudeid 2718 eurot ja vabanemisfondis on üksnes 13 eurot. J.O on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitamine on otseselt mõjutanud tema elukäiku, majanduslikku toimetulekut, suhteid lähedastega jne. Ka on alkoholi tarbimisel ja sooritatud kuritegude vahel otsene seos – kuriteod (ka vägivallakuriteod) on isik toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetav on astunud samme alkoholist hoidumiseks lastes end korduvalt kodeerida, kuid alati on toimunud ka tagasilangus ning seetõttu võib motivatsiooni alkoholist loobumiseks seada kahtluse alla. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi (kuri)tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla iseloomustuse kohaselt võib J.O käituda impulsiivselt, tema oskus lahendada probleeme on kesine. Samalaadsete süütegude (vägivaldsete) kordumine viitab sellele, et isik ei ole võimeline oma vigadest õppima, mis omakorda seab kahtluse alla tema võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda karmile korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt vaatamata sellele, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ka on J.O varem allutatud kriminaalhooldusele kuuel korral, kuid need ei kulgenud rahuldavalt, sest isik ei täitnud kontrollnõudeid ja ei sooritanud talle määratud üldkasuliku töö tunde, mis omakorda viitab asjaolule, et J.O ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda oma karistust karistust vabaduses. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole J.O-le positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole osanud hinnata kohtu poolt talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et 3 käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et teiste inimeste elu, tervise ja vara ning nende turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta J.O vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kinnipeetav saab vanglas karistuse lõpuni kandmise korral kinnistada oma positiivseid hoiakuid (õiguskuulekas käitumine – distsiplinaarkaristuste puudumine, alkoholi tarbimise võimatus – sellest võõrdumine jne). Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4