Obsah (7)
§ 76§ 199§ 68§ 75§ 218§ 262§ 278KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. märtsil 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-9268 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta E.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. E.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.11.2018 kohtuotsusega
§ 199
lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses ning karistuseks mõisteti 10 (kümme) kuud vangistust, millest
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 08.10.2018 karistusaja hulka ning loeti E.B karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 08.10.2018. Kohtuotsus jõustus 01.12.2018. Karistuse kandmise algus 08.10.2018 ja lõpp 08.08.2019. 1
(8)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.03.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on E.B kriminaalkorras karistatud 22 korda, neist 6 on kehtivad karistused. Vanglas viibib
- korda. Viimasel ajal on jäänud kuritegude laad samaks ning käitumine on sarnane varasemaga vargused ja kehaline väärkohtlemine. Varasemalt esines ka vägivalda võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes ja joobes juhtimist. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Vanglas oldud aja jooksul on kinnipeetava käitumine olnud nõuetekohane, ametnikega suhtlemisel ei ole probleeme esinenud. E.B võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalus elama asuda aadressile xxx. Sotsiaaltöötaja sõnul on tegemist 1- toalise ahjuküttega vallale kuuluva üürikorteriga, kus pidavat asuma isiku asjad. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral tuleb isikul pöörduda Tapa valda, et oleks korraldatud tema elukoha küsimus ning sotsiaaltoetuste ja teenustega tagamine. E.B avaldas ise soovi minna SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse haiglaravile. Telefonivestlusest haigla töötajaga selgus, et E.B on helistanud 15.01.2019 sinna ja ennast ravijärjekorda lisanud, kuid see ei garanteeri koheselt vanglast vabanedes haiglakohta. Uuesti tuleb ühendust võtta haiglaga, kui on teada, millal ta vanglast vabaneb. Koha saab siis, koht vabaneb, seniks on järjekorras. Kinnipeetava sõnul on tal keskharidus. Lisaks on omandanud elektromontööri, elektri-gaasikeevitaja ja autolukkseppa erialad. Valdab eesti keelt suhtlustasandil. Kinnipeetav suhtub positiivselt hariduse omandamisse, kuid ise enam edasi õppida ei planeeri. Enne vangistust ametlik töökoht puudus, sai pensioni. Varasemalt töötanud ametlikult paljudes erinevates kohtades nagu xxx xxx, veduridepoos, autobaasis, kust on saanud erinevaid töökogemusi. See kõik tagaks konkurentsivõimelisuse tööturul, kui isik ei kuritarvitaks alkoholi. Pärast vabanemist puudub garanteeritud töökoht. Vanglas on alati tahtnud tööd teha (eriti soovib töötada juuksurina). Sissetuleku ja tööharjumuse puudumine suurendavad oluliselt riski panna peale vabanemist toime uusi õigusrikkumisi. Enda sõnul ei ole kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud. Majandusliku toimetuleku oskus puudulik, elab valla sotsiaalkorteris, paneb toime varguseid (peamiselt alkohol). Vabanedes hakkab pensioni edasi saama. Vanglale teadaolevalt on E.B erinevaid võlgasid kohtutäituritele umbes 28 000 eurot. Lähedasteks on ema V.M. ning lapsed M. M. (sünd xxx) ja S. M. (sünd xxx). Suhted emaga on halvad, kinnipeetav on ema suhtes kasutanud vägaivalda. Lastega on suhted olemasolevatel andmetel vähesed. Toetav ja terve lähisuhe puudub. E.B on tarvitanud vägivalda ka oma endise elukaaslase laste suhtes, tekitades lastele valu ja tervisekahjustusi. Lähedased kardavad kinnipeetavat tema vägivaldsuse pärast ja ei soovi temaga suhelda. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga inimesed, kellega suhtlemisest soovib isik hoiduda. Negatiivset suhtlusringkonda peab üheks kuritegude toimepanemise põhjuseks. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad ka hulgalised väärteod (eriti, mis seotud liiklusega) ning kriminaalteod, alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitamise risk on olemas, kuriteod on enamasti sooritatud alkoholijoobes. Vargusi on toime pandud alkoholi saamiseks. Lisaks on karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest (sh ka väärteo korras). Alkoholi liigtarvitamise tõttu on olnud probleeme töökoha säilitamise ja leidmisega. Isik ise tunnistab kahju, mida alkoholi liigtarvitamine on põhjustanud tema isiklikule elule ja tervisele. Enda sõnul on kahel korral läbinud ravi Wismari haiglas, kuid tulemusi see ei andnud, jätkas alkoholi tarvitamist. Vabandab enda tarvitamist sellega, et ta ei joo kangeid jooke, vai õlut ja veini. Üldiselt nähtub, et E.B kas ei oska või ei tahagi probleemi alkoholi tarvitamisega lahendada, mida näitab ka isiku varasem elukäik. Narkootikumide tarvitamise risk puudub. Põeb 2
(8)kroonilist haigust. Hetkel lonkab, käib vajadusel jalutuskepiga, varasemalt on talle määratud 80% töövõimetus. Nimetatud asjaolu takistab ka kinnipeetava töövõimelisust. Kui see välja arvata, siis hindab enda tervist normaalseks. E.B on vägivaldne, mistõttu ka lähedased kardavad teda. Oma probleemidega ei ole tõsiselt tegelenud, kõik on läinud omasoodu, oma tegudesse ei suhtu enesekriitiliselt, pigem on enesehinnang kõrgenenud ja leiab oma tegudele vabandusi. Süüdimõistetu on hoolimatu, mistõttu on suur tõenäosus, et isik jätkab vabaduses füüsilise vägivalla kasutamist probleemide lahendamiseks ja enese väljaelamiseks, kui takistuseks ei saa just iseenda füüsiline tervis ja vanus. Tuleviku eesmärkide osas kindlad plaanid puuduvad, hetkel on avaldanud soovi minna Viljandisse rehabilitatsioonikeskusesse lootuses midagi oma elus parandada. Kinnipeetaval on juba välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, mida nüüd on juba raske muuta. Vägivalda on esineneud erineva elanikkonna grupi suhtes. Isikut on korduvalt varasemalt karistatud võimuesindaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ja solvamise eest. Enda käitumist pigem õigustab. Probleeme vangistuse ajal ametnikega ei ole esinenud. Eelnevalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud endiselt kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu ei ole väljendanud motivatsiooni oma käitumist parandada, välja arvatud soov minna alkoholismiravile. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, lapsed (risk ühiskonnas), ametnikud (risk ühiskonnas), konkreetne täiskasvanu (risk ühiskonnas), avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb peamiselt füüsilise vägivalla kasutamises ja joobes juhtimises. Röövimine ja vargused vägivallaga toime pandud nooruses, hetkel selles osas ohtu enam ei esine. Oht on kõige tõenäolisem kui E.B jätkab vana elustiili ja ei muuda oma mõttemaailma ega hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 77%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 72%. Võttes arvesse E.B ohtlikkust ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, siis Viru Vangla ei toeta E.B ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus leiab, et E.B tuleb vabastada enne tähtaega vangistusest, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata E.B-le katseaega ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni s.o 08.08.2019, kuid mitte lühema kestvusega kui kuus kuud, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta
§ 75
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
§ 75
lg 2p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;
§ 75
lg 2 p 5 - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 kohaselt ei soovi prokurör võtta osa E.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, E.B ennetähtaegset vabastamist. E.B selgitas, et ta sooviks tegelikult minna ravile Viljandi haiglasse, ta helistas sinna korduvalt, öeldi, et järjekord. Isikut tõendav dokument on tal valmis tehtud. Kohtu põhjendused 3
(8)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et E.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust. Enne vangistust isikul puudus töökoht, sai pensioni. Isik on omandanud elektromontööri, elektri-gaasikeevitaja ja autolukkseppa erialad. Varasemalt töötanud ametlikult paljudes erinevates kohtades. Suhted lähedastega ei ole head, tänu tema vägivaldsele käitumisele lähedased kardavad teda. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik eelnevalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik on pikaajaliselt tarvitanud alkoholi. Isik on kahel korral viibinud Wismaris alkoholivastasel ravil, mis ei ole positiivset mõju avaldanud, isik on jätkanud alkoholi tarvitamist. Alkoholi liigtarvitamise tõttu on olnud probleeme töökoha säilitamise ja leidmisega. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud varasem korduv alkoholi vastase ravi läbimine, kriminaalhooldus ega korduv karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 6 kriminaalkaristust. Samas näitub vangla esitatud iseloomustusest (17 korda kandnud vangla karistust), et isik on oma elu suure osa veetnud kinnipidamisasutuses. Isikul on eelnevalt esinenud vägivalla kasutamist, vangla osutab, et ohvriks õlis ema ja elukaaslane ( kuigi isik selgitas kohtuistungil, et elukaaslast ei ol tal juba 8 aastat). Isik on toime pandud ka vargusi. Isiku korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud endiselt kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab süstemaatiliselt toimepandud varguse eest. Isik omab 17 väärteokaristust, need on mõistetud kuuel korral
§ 218
lg 1, viiel korral
§ 262
, kahel korral AS § 70, ühel korral
§ 278
, ühel korral
§ 278lg 1, ühel korral LS § 259 lg 1, ühel korral LS (kuni 2011) § 74
(36)lg 1 järgi. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta tarvitab alkoholi, sooritab kuritegusid. Isik paneb toime vargusi alkoholi hankimiseks. Alkoholi tarvitades on pannud toime vägivallaga seotud kuritegusid. Isikul on pikaajaliselt alkoholi sõltuvus, isik on viibinud kahel korral ravil, mis pole avaldanud positiivset mõju, kuna isik on jätkanud alkoholi tarvitamist. Tema elus on oluline roll alkoholi tarvitamisel. Isik on tunnistanud, et tal on alkoholi tarvitamisega probleem ning soovib minna uuesti alkoholi vastasele ravile, mis on positiivne. Samas isiku varasem käitumine näitab, et see ei pruugi oma eesmärki täita. Kohus leiab, et isiku 4
(8)varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab, et sellegi poolest esineb risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, teiste isikute vara ja uue isikuvastase või nende vara vastase kuriteo toimepanemine ei ole sellest tulenevalt välistatud, vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Vanglas oldud aja jooksul on kinnipeetava käitumine olnud nõuetekohane, ametnikega suhtlemisel ei ole probleeme esinenud. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Vanglas olles on tunnistanud alkoholi sõltuvust ja on ise SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse end ravi järjekorda lisanud. Seega vaatamata individuaalse täitmiskava puudumisest on käitumine vanglas olnud väga hea, mis annab väga hea eelduse ennetähtaegseks vabastamiseks. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – elukoht, sissetulek pensioni näol, omandatud erialad ja varasem töökogemus ning alkoholisõltuvuse tunnistamine ja soov minna ravile. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt, tellitakse isikule uus dokument enne tema vabanemist. E.B puudub garanteeritud töökoht, mis võib põhjustada isikule majanduslike raskusi, kuna isikul on kohtutäituri ees võlgnevusi 28 000 euro ulatuses. Vabanemise korral on isikul võimalik asuda elama xxx Tegemist on vallale kuuluva 1-toalise korteriga, kus asuvad isiku asjad. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral tuleb isikul pöörduda Tapa valda, et oleks korraldatud tema elukoha küsimus ning sotsiaaltoetuste ja teenustega tagamine. E.B avaldas ise soovi minna peale vabanemist elama SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse haiglaravile. Isik on 15.01.2019 helistanud haiglasse ja pannud ennast ravijärjekorda, kuid see ei garanteeri koheselt vanglast vabanedes haiglakohta. Uuesti tuleb ühendust võtta haiglaga, kui on teada, millal ta vanglast vabaneb ja koha saab siis, kui koht vabaneb, seniks on järjekorras. Kohtuistungil selgitas isik, et ta on uuesti helistanud haiglasse ja sealt selgitati, et veel on järjekord. Samas märgib kohus, et vangla esitatud materjalides puudub igasugune teave ( ei ei ole isegi nähtav, kas vangla on selle küsimusega üldse tegelenud), kas isiku toimetamine haiglasse sõltuvusravile on võimalik ja millal ja mis haiglasse. Kohus arvestab isiku enda algatusega selgitada asjaolud välja, kuid kohus peab tõdema, et isiku selgitused ei anna kohtule kindlat tõendit isiku ravi võimaluse kohta. Seega ravile minek on perspektiivis kindlasti võimalik, kuid see ei pruugi olla isikule tagatud lähiajal. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, tal on omandatud erialad ja töökogemus, ta on tunnistanud alkoholi sõltuvust ja teinud reaalseid samme sellega tegelemiseks. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. 5
(8)Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ( vargused) ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul E.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille nõudeid on ta rikkunud, kes on jätkanud pikema aja jooksul uute kuritegude toimepanemist, oleks lühikese vangistuse kandmine täitnud karistuse eesmärgid. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud järeldusi oma alkoholisõltuvuse probleemi kohta ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isik on ka varasemalt viibinud kahel korral ravil, mis ei ole oma eesmärki täitnud ning asjaolu, et isik läheb peale vangistust ravile pole kohtu jaoks garanteeritud. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et tulenevalt vangla iseloomustest puudub isikul garanteeritud töökoht, ta saab pensioni. Tegemist on pensionäriga, seega vähemalt tagasihoidlik sissetulek on tagatud. Samas on vangla andmetel on isikul erinevaid võlgasid kohtutäituritele umbes 28 000 euro ulatuses ning isik on pannud toime kuritegusid varguste näol. Tegemist on üsna arvestavalt suure summaga, mis võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mille tõttu võib isikul tekkida tagasilangus ja stress, mis soodustab alkoholi tarvitamist ja varavastaste kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul isiku väikese sissetuleku saamine, üsna suure võlgnevuse omamine ning eelnevate kuritegude toimepanemise motiiv soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava alkoholi sõltuvust. See on oluline asjaolu ja risk uute kuritegude toimepanemiseks seoses alkoholiga, ei ole kadunud ega oluliselt vähenenud. Kinnipeetav on tunnistanud alkoholi tarvitamise probleemi. Isik on avaldanud, et soovib minna võõrutusravile ja teinud selles suunas ka reaalseid samme, pannes ennast järjekorda. Samas on isik varasemalt kahel korral viibinud võõrutusravil, mis ei ole oma eesmärki täitnud, kuna isik on jätkanud alkoholi tarvitamist ja sellega seoses pannud toime ka uusi kuritegusid. Kohus on seisukohal, et kui isikul peaks tekkima mõni tagasilöök, siis võib ta probleemide lahendamiseks otsida abi alkoholi tarvitamisest ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Ja see risk ei ole kuhugi kadunud ja on oluline, sest isiku poolt alkoholi tarvitamine ei olnud üksikud juhtimis, vaid pikemaajaline sõltuvus. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud vanglale, et tema suhtlusringkonnas ka kriminaalse taustaga isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga ja/või sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. 6
(8)Lisaks on oluline märkida, et isikul puudub toetav tugivõrgustik, kes toetaks isikut igapäevaselt materiaalselt ja moraalselt peale vangistusest vabastamist. Vangla iseloomustusest ei nähtu, et isikul oleks olemas lähedane ja toetav isik. Isiku vägivaldse käitumise tõttu ei soovi tema lähedased, temaga suhelda, vähemalt nii väidab vangla. Seega kohtu hinnangul, kui isikul tekib peale vanglast vabanemist raske hetk, mil ta vajaks kellegi toetust, temal see puudub. Kohtu hinnangul võib uus tagasilangus tekitada isikus soovi tarvitada alkoholi, alkoholi hankimiseks panna toime vargusi ja alkoholi joobes olles kasutada vägivalda teiste isikute suhtes või juhtida mootorsõidukit. Arvestades isiku varasemat elukäiku, puudub isikul kindlameelsus alkoholi tarvitamisest hoidumiseks, seda ka peale sõltuvusravi läbimist. Kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.08.2019, s.o vähem kui 5 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine, seda elektroonilise järelevalve alla põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on olemas võimalik elukoht, soov alkoholi sõltuvusest vabanemiseks, omandatud erialad ja varasem töökogemus, samas peab vajalikuks märkida, et isikul olid nimetatud positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. 7
(8)Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (hea käitumine vangistuses, distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoht, riigikeele valdamine, töökogemus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu nii kriminaal kui ka väärteokorras ja alkoholisõltuvus. Isik ei ole varasematest karistustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, alkoholi tarvitamise riski, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu E.B temale Viru Maakohtu 15.11.2018 kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8
(8)