1-18-9268/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2019 (kirjalik menetlus) 1-18-9268 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus F.T (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus F.T, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. F.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu
7. novembri
8. a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 10 kuud. Eelvangistus loeti karistusaja hulka. F.T karistuse kandmise aja alguseks on
9. oktoober
10. Karistuse lõpptähtaeg on
11. august
14. märtsil
15. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid F.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta F.T vabastamist.
16. Viru Maakohtu
17. märtsi
18. a määrusega jäeti F.T karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
19. F.T varasemast elukäigust nähtub, et tal puudus töökoht. Varasemalt on ta paljudes kohtades ametlikult töötanud ning oskab erinevaid erialasid. Suhted lähedastega head ei ole. F.T lähedased kardavad teda vägivaldsuse tõttu. Eelnevalt on F.T olnud korduvalt ka kriminaalhooldusel ja rikkunud selle nõudeid. F.T on pikaajaline alkoholitarvitaja. Korduvad alkoholivastased ravid ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Alkoholiprobleemi tõttu esinesid probleemid ka töökoha säilitamisega.
20. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et F.T on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab ta
21. vanglakaristust. Seega on F.T veetnud suure osa oma elust kinnipidamisasutustes. F.T on varem korduvalt pannud toime vägivallakuritegusid ning vargusi. Korduvkaristatus näitab, et ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. F.T on korduvalt karistatud ka väärteokorras. See näitab, et ta ei järgi ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Vargusi paneb F.T toime alkoholi hankimiseks. Alkoholi tarvitanuna aga muutub F.T vägivaldseks. F.T tunnistab, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme ning avaldanud soovi minna ravile. Ehkki kohus pidas seda positiivseks, leiti määruses, et ravi ei pruugi eesmärki täita. Süüdlase varasem elukäik ja kuritegude asjaolud näitavad, et vabaduses võivad olla ohustatud nii teise isikute tervis kui ka vara.
22. Lühikese karistusaja tõttu ei ole F.T-le individuaalset täitmiskava koostatud. Vanglas on F.T käitunud korralikult: tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja suhtlemine ametnikega on nõuetekohane.
23. Vabanemise korral soovib F.T asuda ravile SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ja on end ravi järjekorda lisanud. Iseloomustusest nähtuvalt ei garanteeri aga haigla koheselt kohta. F.T peaks võtma haiglaga ühendust pärast vabanemist. Seniks on ta järjekorras. Samas ei nähtu vangla materjalidest, kas isiku toimetamine haiglasse sõltuvusravile on võimalik. Vabanemisel oleks F.T elukoht ning võimalus taotleda sotsiaaltoetusi ja teenuseid. Tal on varasem töökogemus ning ta hakkaks saama pensioni. Enne vabanemist tellitakse isikuttõendav dokument. Samas puudub F.T vabanemisel garanteeritud töökoht. Tal on võlanõudeid 28 000 eurot. Kohus nägi ohtu uute kuritegude toimepanemiseks majanduslikel põhjustel.
24. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et F.T ei saa vabastada arvestades tema varasemat elukäiku. F.T on varem korduvalt karistatud ja määratud ka kriminaalhooldusele. Ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Tal on välja kujunenud pikema aja jooksul kriminaalsed hoiakud. Fakt, et ta vangistuses olles on teinud järeldusi alkoholisõltuvuse osas on küll positiivne, ent mitte piisav tõdemaks, et isiku hoiakud on muutunud ja tema karistuse eesmärk täidetud. Varasemad ravid ei ole tulemust andnud ja ka praegu ei ole garanteeritud, et F.T pärast vabanemist ravile läheb. Uue kriminaalhoolduse läbimise prognoos on negatiivne. Kohus märkis, et isik võib taas alustada alkoholi tarvitamist, mis tähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Viimast võib suurendada ka suhtlusringkond, kuhu kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kohus märkis sedagi, et F.T puudub toetav tugivõrgustik. MÄÄRUSKAEBUS
25. F.T palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
26. Maakohus ei põhjendanud piisavalt vabastamata jätmist. F.T elamisluba on pikendatud. Samuti püstitab ta küsimuse, kas keegi vajab tööle vanglast vabanenud osalise töövõimega inimest. Lähedaste vastu rakendatud vägivalla osas selgitab F.T, et ei ole nendega 10 aastat kokku puutunud. Neid lahutab 120 km. Samuti ei mõista ta juttu ravimisest Wismari haiglas, kui ta sai vaid kaks süsti 14 aastat tagasi. Kuna täiturid olid arved arestinud, ostis ta viina, et müüa see maha ja endale süüa osta. Seekord on F.T suur soov muutuda. Ta on saanud vanemaks ja soovib end ravida. Peale ravikuuri läbimist asub F.T aga koheselt tööotsingutele. Määruskaebuse esitaja palub endale võimaluse anda ja lubab korralikult käia kriminaalhooldaja juures. 2