1-20-7124/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-7124 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus B.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.M määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati B.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 kuud ja 25 päeva vangistust. B.M-i karistusaeg algas
9. oktoobril
10. a ja lõppeb
11. septembril
12. a.
13. Viru Vangla esitas
14. veebruaril
15. a Viru Maakohtule materjalid B.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. märtsi
18. a määrusega jäeti B.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. B.M on kuus kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib vangistuses juba 15-ndat korda. Vabanemise korral asuks ta rehabilitatsioonikeskusesse. Vabanemisjärgne töökoht ja toetavad lähedased tal puuduvad. Positiivseks pidas maakohus distsiplinaarkaristuste puudumist ja soovi kinnipidamiskohas töötada. B.M on probleeme alkoholiga, kuna kuriteod on valdavalt toime pandud joobes olles või alkoholi hankimiseks. Seega säilib risk, et ta hakkab vabaduses taas alkoholi tarvitama ja selle mõjul kuritegusid toime panema. B.M soovib küll ravile asuda, kuid eelnevatel kordadel on ravi ebaõnnestunud. Samuti on ta varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid. Maakohus ei ole veendunud, et B.M suudaks vabaduses kuritegudest hoiduda. MÄÄRUSKAEBUS
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse B.M , kes taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. V. Meženen asuks ennetähtaegse vabastamise korral rehabilitatsioonikeskusesse „Uus põlvkond“. Ta ei hakkaks alkoholi tarvitama ja kuritegusid toime panema. Teda ei ole kunagi varguse toime panemiselt alkoholijoobes olles kinni peetud. Ta soovib tööle asuda, mistõttu kaotaks alkoholi tarvitamine oma mõtte. Vangistuses puuduvad tal distsiplinaarkaristused ja tema sooviks on alati tööd teha olnud. Ta allkirjastas
21. jaanuaril
22. a töölepingu, kuid vangla meditsiiniosakond kandis ta tervislikel põhjustel riskirühma ja kuni vaktsineerimiseni teda tööle ei lubata. Ehkki ta on invaliid, ei ole ta kunagi tööst keeldunud. Ta sooviks näha oma lapselapsi, kes elavad koos tema tütrega Itaalias. Ta ei ole kunagi katseajal viibides rikkumisi toime pannud. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta B.M vangistusest tingimisi enne tähtaega.
24. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuses toodule ei ole maakohus B.M tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
25. B.M on kuus kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib vangistuses juba märkimisväärselt 15-ndat korda. Kõik kehtivad karistused on seotud vargustega. B.M-i kuritegelikke hoiakuid on suuresti mõjutanud alkohol. Ta soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, kus alkoholiprobleem kontrolli alla saada. Kriminaalkolleegium ei ole aga, arvestades B.M-i varasemat elukäiku, sugugi kindel, et üksnes soov rehabilitatsioonikeskusesse asuda, on edasise õiguskuuleka elu tagamiseks piisav.
26. B.M-i kehtivad karistused ulatuvad juba aastasse
27. Enamik varguseid on toime pandud alkoholijoobes või alkoholi hankimiseks. Ta on enda sõnul läbinud kahel korral Wismari haiglas alkoholismvastase ravi, kuid mingisugust tõsiseltvõetavat tulemust see ei andnud. Seetõttu on kaheldav, et B.M on piisavalt motiveeritud rehabilitatsioonikeskuse poolt pakutava programmi läbimisest ja et ta tõepoolest oleks vabaduses suuteline alkoholist edaspidiselt hoiduma. B.M puuduvad lähedased isikud, kes teda sellel teekonnal toetada võiksid. Oma emaga on tal suhted katkenud, sest ta oli tema vastu vägivaldne. Oma lastega B.M eriti ei suhtle ja ta on vägivaldne olnud oma endise elukaaslase laste suhtes. 2 Just vägivaldse käitumise pärast B.M-i lähedased temaga suhelda ei soovigi. Pigem omab B.M vangla andmetel kriminaalset tutvusringkonda, kellega edasi suheldes on üsnagi tõenäoline, et ta jätkab alkoholi tarvitamist ja selle najal kuritegude toime panemist.
28. Kuigi B.M töötamisega probleeme ei ole, on töösuhted järjestikuste vangistuste tõttu pidevalt katkenud. B.M ei ole vabaduses suutnud kainena püsida ja seeläbi ametlikke töösuhteid hoida, s.o ta on enda aja sisustamiseks valinud pigem alkoholi. Sellest tulenevalt puudub tal ringkonnakohtu hinnangul siiski täiskohaga töötamise kogemus ja majandusliku toimetuleku oskus. Kuritegusid on ta toime pannud muuhulgas ka alkoholi hankimiseks, mis tähendab, et tema sissetulekud ei ole olnud piisavad. On vägagi tõenäoline, et ka edaspidiselt valib B.M oma vaba aja sisustamiseks alkoholi, mis aga suurendab temast lähtuvat kuritegude toime panemise riski.
29. Ka läbi kriminaalhoolduse ei pruugi B.M-i õiguskuulekus olla tagatud. Varasemalt on ta korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, rikkudes keeldu tarvitada alkoholi ja on katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Kõnekas on seegi, et ta pani
30. a kõigest kolm päeva pärast vangistusest vabanemist toime uue varguse, mistõttu võeti ta vahi alla ja sai varguste eest vanglakaristuse. Pärast kümne kuu pikkuse vangistuse kandmiselt vabanemist, suutis B.M vabaduses kõigest pool aastat kuritegudest hoiduda ja sai taaskord varguste eest karistada. B.M eripreventiivselt seega vangistuses viibimine ei mõjuta ja vanglast vabanedes on ta alati jätkanud varguste toime panemist, mida saab isegi nimetada tema elustiiliks.
31. Seda kõike arvesse võttes ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et B.M-i ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades tema kuritegelikku hoiakuid ja varasemat elukäiku, tagaks tema õiguskuulekuse.
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
33. märtsi
34. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 3