KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 04.12.2015 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-1595 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Asja läbivaatamise kuupäevad Olga NÕMMEMEES Marina DAVÕDOVITŠ 11.11.2015 24.11.2015 27.11.2015 Kohtuasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO 27.10.2015 erakorraline ettekanne T.A-le Viru Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu T.A sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Ando PAJO Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO 27.10.2015 erakorralises ettekandes esitatud taotlus T.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata T.A-le Viru Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 11 (üksteist) kuud 1 (üks) päev vangistust täitmisele ja saata T.A karistust kandma. 1 Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.5 ja §429 lg.1 p.3 alusel kohaldada T.A suhtes tõkendit – vahistamine – ja võtta ta vahi alla kohtusaalis. T.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. T.A karistuse kandmise algus on alates 04.12.
- Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud T.A tunnistati süüdi Viru Maakohtu 23.03.2015 otsusega nr.1-15-1595 KarS §424 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. Mõistetud karistusele liideti Viru Maakohtu 17.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja lõplikult kuulus kandmisele 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS §69 lg.1 alusel asendati mõistetud karistus 11 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 358 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2, 2-1 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 08.04.
- Viru Maakohtu 05.08.20125 määrusega nr.1-15-1595 rahuldati kriminaalhooldusametniku 02.07.2015 erakorraline ettekanne ja T.A-le määrati katseajaks täiendav kohustus – läbida alkoholisõltuvuse vastane ravi hiljemalt 31.08.
- Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning hoidus kõrvale üldkasulikust tööst. Kohtumäärus jõustus 02.10.
- Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 27.10.2015 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata T.A-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt hoidub süüdimõistetu kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. 13.05.2015 oli koostatud ÜKT ajakava 30 tunni tegemiseks Jõhvi Vallavalitsuses ajavahemikus 14.05.2015 – 15.06.2015 ning 16 tunni tegemiseks SA Edise Linnus 17.05.2015 ja 06.06.
- Hooldusalune ei teinud ühtegi tundi SA Edise Linnus ja tegi Jõhvi Vallavalitsuses vaid 12 tundi. Puudumiste kohta koostati kirjalik hoiatus. 01.09.2015 oli koostatud ÜKT ajakava 6 tunni sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 03.09.2015 ja 11.09.
- Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Lisaks ei ilmunud süüdimõistetu õigeaegselt registreerimisele. Nimelt pidi T.A tulema registreerima 03.07.2015, aga ei ilmunud. 09.07.2015 saatis kriminaalhoolduaametnik teise kutse tulla registreerimisele 13.07.2015, kriminaalhooldusalune ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik saatis 13.07.2015 2 kolmanda kutse tulla registreerima 15.07.2015, siis alles kriminaalhooldusalune ilmus. 30.09.2015 kriminaalhooldusalune registreerimisele ei ilmunud, helistas, lubas tulla 02.10.2015, ei ilmunud, lubas tulla 05.10.2015, ei ilmunud. 06.10.2015 saatis kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusalusele kutse tulla registreerimisele 08.10.
- Kriminaalhooldusalune helistas ja teatas, et sai kutse kätte, kuid ei ilmunud, lubas tulla 09.10.2015, ei ilmunud. 20.10.2015 saatis kriminaalhooldusametnik kutse tulla registreerimisele 23.10.2015, kriminaalhooldusalune ei ilmunud. Maakohtu istung 11.11.2015 Süüdimõistetu T.A maakohtu istungile ei ilmunud. Kohus otsustas korrata kohtukutseid ja istungi edasi lükata. Maakohtu istung 24.11.2015 Süüdimõistetu T.A dokumenti. ei olnud maakohtu istungil esitada isikut tõendavat Maakohus leidis, et kohtuistung tuleb edasi lükata ja kohustas süüdimõistetut kohtuistungile kaasa võtma isikut tõendava dokumendi. Maakohtu istung 27.11.2015 Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo jäi maakohtu istungil erakorralises ettekandes väljendatud põhjenduste ja taotluse juurde ning selgitas, et käesolevaks ajaks ei ole muutunud midagi. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et viimasel registreerimisel oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava ajavahemikus 23.09.2015 – 30.09.2015 töötamiseks Jõhvi kalmistul. Ühtegi tundi süüdimõistetu seal ei teinud. Lisamaterjalina on esitatud kaks kiirabikaarti. Süüdimõistetu on helistanud kriminaalhooldusametnikule ja lubanud tulla registreerima ning üldkasulikku tööd sooritama, kuid need on jäänud vaid lubadusteks. Süüdimõistetu T.A avaldas maakohtu istungil, et oli haige, sai mürgituse alkoholist ja oli haiguslehel. Ei saanud tulla, kuna vererõhk oli 200, kodus on haigusleht olemas. Praegu võtab tablette. 1 kuu oli kõrge vererõhk, ülejäänud aja käis tööl ja seetõttu ei ilmunud registreerimisele ning üldkasuliku töö tunde tegema. Süüdimõistetu seletas, et kavatseb asuda elama ja tööle Tallinna, kuid kuhu, ta seletada ei osanud. Arvas, et võib nüüd üldkasuliku töö tunde tegemas käima hakata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt alates KarS §69 lg.6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik 3 teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku §75 lg.2, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades sama paragrahvi lg.3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Süüdimõistetu T.A-le on kriminaalhooldusaluse õigusi tutvustatud allkirja vastu 04.05.2015 (t.l. 23-24, 25-26). Vastavalt erakorralisele ettekandele on T.A ettenähtud mahus üldkasulikku tööd. ja kohustusi rikkunud kohustust sooritada Asja materjalide kohaselt ei ole ta sooritanud üldkasulikku tööd perioodil 14.05.2015 – 15.06.2015, 17.05.2015, 06.06.2015, 03.09.2015 ja 11.09.
- 17.06.2015 antud kirjalikus selgituses kirjtuas T.A , et ei läinud 17.05.2015 ja 06.06.2015 üldkasulikku tööd tegema, sest käis hambavalu tõttu hambaarstil. Tõendit selle kohta ei ole esitanud. Rikkumise kohta oli koostatud akt ja tehtud kirjalik hoiatus. 17.09.2015 antud seletuses kirjutas T.A, et ei käinud 03.09.2015 ja 11.09.2015 üldkasulikku tööd sooritamas, kuna töötas nendel päevadel ametlikus töökohas. Rikkumise kohta oli koostatud kirjalik akt ja tehtud kirjalik hoiatus. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale ettenähtud üldkasuliku töö tundide tegemata jätmine tõendatud nii süüdimõistetu enda kinnitusega, kui ka asja materjalides olevate ärakirjadega üldkasuliku töö tundide arvestuslehtedest. Nimetatud lehtedest nähtub, et T.A on sooritanud 27 üldkasuliku töö tundi. Vastavalt erakorralisele ettekandele on T.A nõuet registreerimisele ilmumiseks. rikkunud käitumiskontrolli Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud käitumiskontrolli nõude rikkumine tõendatud asja materjalides oleva ärakirjaga registreerimislehest. Nimetatud lehest nähtub, et T.A ei ole 03.07.2015, 06.07.2015, 21.08.2015 ja 30.09.2015 registreerimistele ilmunud. 03.07.2015 helistas süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule ja selgitas, et ei ilmu registreerimisele, kuna on ametlikus töökohas tööl ja läheb seejärel arsti juurde. 06.07.2015 helistas süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule ja ütles, et on haige ja läheb 08.07.2015 arstile. 08.07.2015 helistas ametnikule ja lubas tulla 09.07.2015 registreerima, kuid ei tulnud. 09.07.2015 saadeti kriminaalhooldusametniku poolt kutse tulla registreerima 13.07.2015, kuid süüdimõistetu kohale ei ilmunud. 13.07.2015 saadeti teine kutse 15.07.2015 registreerimisele ilmumiseks. 30.09.2015 ei ilmunud süüdimõistetu registreerimisele ja selgitas, et tal käib pea ringi ja on olnud kogu puhkuse aja haige. Kodus käis kiirabi, kes kiirabkaarti ei jätnud. 02.10.2015 registreerimisele ei ilmunud, helistas, et läheb arstile ja lubas tulla 05.10.
- 05.10.2015 registreerimisele ei ilmunud, 06.10.2015 saadeti kutse ilmuda 08.10.
- 08.10.2015 helitas, et on haige ja lubas tulla 09.10.
- 09.10.2015 4 registreerimisele ei ilmunud. 20.10.2015 saadeti kutse ilmuda 23.10.2015, kuhu ei ilmunud. Asja materjalidest nähtuvad süüdimõistetu selgitused on kohtu hinnangul paljasõnalised ja ennastõigustavad, kuivõrd üldkasuliku töö sooritamisele mitteilmumist on süüdimõistetu oma kirjalikes selgitustes põhjendanud halva tervisliku seisundi või ametliku tööga. Samas ei ole süüdimõistetu esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Ainuüksi kahest kiirabikaardist, milles nähtub, et 28.09.2015 ja 17.10.2015 esinesid süüdimõistetul südamekloppimine ja iiveldus, ei anna alust lugeda põhjendatuks asjaolu, et süüdimõistetu ei ilmunud registreerimistele ja jättis sooritamata üldkasuliku töö tunnid erinevatel aegadel. Ka maakohtu istungil selgitas süüdimõistetu, et kõrge vererõhk oli tal ühe kuu vältel, ülejäänud aja käis päevatööl. Tegemist ei ole mitte üksikute rikkumistega, vaid süstemaatilise kriminaalhooldusaluse kohustuste rikkumisega. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud üldkasuliku töö tegemisse ja registreerimiskohustuse täitmisesse väga ükskõikselt. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Eeltoodu alusel kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ning T.A tuleb tegemata üldkasuliku töö tunnid ära kanda vangistusena. Viru Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõisteti T.A-le liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga kokku 358 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Vastavalt KarS §69 lg.6 arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Erakorralise ettekande esitamise ajaks on sooritatud 27 tundi, seega on tegemata 331 tundi üldkasulikku tööd. Ülaltoodu alusel kuulub T.A kandmisele vangistus 11 kuud 1 päev. Arvestades süüdimõistetu ükskõikset suhtumist üldkasuliku töö ajakavasse, mida süüdimõistetu põhjendas halva tervisliku seisundi ja ametliku tööga ning asjaoluga, et maakohtu istungil avaldas süüdimõistetu, et kavatseb kolida elama Tallinna, kuid täpsemalt, kuhu, ei osanud öelda, leiab maakohus, et põhjendatud on tema suhtes KrMS §130 lg.5 ja §429 lg.1 p.3 kohaldamine. T.A suhtes tuleb tõkendina kohaldada vahistamist ning ta võtta vahi alla kohtusaalis. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et süüdimõistetu ilmub vabatahtlikult karistust kandma ja ei hakka otsima erinevaid põhjusi mitteilmumiseks. T.A karistuse kandmise algus on 04.12.
- Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS §69 lg.6, KrMS §383, §384, §386, §387, §428, §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5