Obsah (5)

§ 424§ 76§ 65§ 256§ 75

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6658 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Mari

§ 424

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 3 aasta 4 kuu ja 8 päeva pikkuse vangistuse võrra ning Gennadi Starodubtsevile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 8 päeva vangistust. Gennadi Starodubtsev asus mõistetud karistust kandma 09.02.

1. 2 Isikut on iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 6 korral, millest kolm karistust on arhiveeritud, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude raskusastmed on olnud erinevad. Viimased süüdimõistmised on kuritegelikku ühendusse kuulumine, kuritegeliku ühenduse juhtimine ja narkootilise aine suures koguses käitlemine, mille tulemus oli orienteeritud varalise kasu saamisele. Praegune kuritegu on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on varalise kasu saamise eesmärk ning narkootikumide tarvitamine. Vangistuses töötab kinnipeetav alates 14.05.2021 koristajana, lisaks töötab ta ka kaaskinnipeetava abistajana. 01.06.2021 omandas isik riigikeele A2-taseme ning alates 10.08.2022 omandab ta riigikeele B1-taset. Ajavahemikul 13.07.2020-07.09.2021 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening.
2. aastal osales isik vestlustel suhete analüüsimiseks kuritegude kontekstis, põhjus-tagajärg seoste loomine. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 11 kuud vangistust. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx Tegemist on 3-toalise isiku emale P. S.le kuuluva korteriga, kus ema elab praegu üksinda. Tingimused ning nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Kinnipeetava sõnul on ta õppinud Xxxx xxxx. Rahvastikuregistri andmetel omab isik xxxx. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on isik õppinud Rummu Erikutsekoolis arvutiteenindust 01.09.2005-10.04.2006, mille jättis pooleli. Kinnipeetav on nõus parema töö nimel juurde õppima. Enne eelmist vangistust ei töötanud kinnipeetav päris pikalt ametlikult ning väidetavalt elas endise elukaaslase N. G. palgast ja juhutöödest. Enne praegust vangistust töötas isik ehitusfirmas B OÜ ajavahemikul 16.09.201906.07.2020 töölepingu alusel xxxx. Kinnipeetav lahkus antud töökohalt omal soovil ning peale seda on olnud töötu. Vestlusel väitis, et firma lõpetas tegevuse, kuid avalike allikate andmetel on ettevõte tegutsev. Kindlad tööoskused, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele, isikul puuduvad. Vabanemisel garanteerib kinnipeetavale töökoha O OÜ juhatuse liige A. Y.. Antud ettevõte tegeleb metsamajandusega, peamiselt xxxx ja xxxx ning kinnipeetav hakkaks seal miinimumpalgaga tööle. Maksuvõlg 03.02.2023 seisuga antud ettevõttel puudub. K-raha andmetel on isikul vabanemisfondis 468 eurot ja täitmata nõudeid on ca 27 630 eurot. Isiku sõnade kohaselt kulus tal umbes 700 eurot kuus narkootikumide peale. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat materiaalselt toetanud tema ema ning abikaasa. Kinnipeetava sissetulek koosnes peamiselt kuritegelikul teel saadud rahast, mistõttu võib järeldada, et tema elukvaliteet oli tunduvalt kõrgem kui seda võimaldaks ametlik sissetulek. Nii narkokuritegu kui ka kuritegelikku ühendusse kuulumine on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Arvestades ülaltoodut on põhjust kahelda, et Gennadi Starodubtsev suudab töötada ametlikult miinimumpalgaga ja töökohal püsida. Kinnipeetav on sündinud xxxx. Tema vanemad tulid Eestisse seoses töötamisega – isa töötas elektrijaamas, ema kohta täpsemalt ei mäleta. Kinnipeetav oli 3-aastane kui väidetavalt viidi tema ema ja õde xxxx ning rohkem ei ole ta neid näinud. Isa abiellus kasuema P. S.ga, kui isik oli xxxx. Suhted kasuemaga ei olnud lapsepõlves väga head, kuid nüüdseks on toetavad. Gennadi Starodubtsev oli 2 aastat Venemaal armees ning tuli tagasi Eestisse 13.05.
3. Ta abiellus Eestis, kuid endine abikaasa ja kahe poja ema J. G. tapeti
4. aastal. Gennadi Starodubtsevi pojad (R. S., I. S.) on täisealised. Isa, kellega kinnipeetaval olid lähedased suhted, suri xxxx. Kinnipeetaval on varasemalt olnud ka mitmeid elukaaslasi (M. J., N. G.), neist N. G. on toime pannud ka kuriteo. Käesolevalt on kinnipeetaval abikaasa M. S. (endine 3 M.V.), kellega abielu sõlmiti vangistuses xxxx. Suhted abikaasaga on toetavad, suheldakse telefoni teel, samuti toimuvad kokkusaamised. Täiskasvanud poegadega suhtleb isik samuti telefoni teel ning viimati toimus pikaajaline kokkusaamine nendega
5. aasta jaanuaris. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb suuresti kriminaalkorras karistatud isikutest, sest ta kannab karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, olles korduvalt vangistuses viibinud. Arvestades asjaolu, et isik kuulub kuritegelikku ühendusse, on ta ka teatavas mõjusfääris, olles nii mõjutaja (kuritegeliku ühenduse juhtimine,

§ 256) kui võib-olla ka mõjutatav.

Alkoholi tarvitas isik harva ja peamiselt lahjat alkoholi ning sellega probleeme esinenud ei ole. Varasemalt tegeles isik narkootikumide vahendamisega Venemaale ning kuna ainele oli juurdepääs olemas, hakkas ta ka ise tarvitama, et pingeid maandada. Tarvitamine algas 30aastaselt. Amfetamiini hakkas isik tarvitama umbes 20 aastat tagasi (ka süstimise teel) ning alfa-pürrolidinovalerofenooni hakkas tarvitama aastal

1. Amfetamiini tarvitas enne vangistust umbes 5 korda nädalas, viimati tarvitas amfetamiini päeval, kui tuli vangistust kandma, s.o 09.02.
2. Alfa-pürrolidinovalerofenooni tarvitas 1-2 korda nädalas, kuna seda oli raskem kätte saada. Viimati tarvitas seda päev enne vanglasse tulemist (09.02.2021 iseseisvalt karistust kandma tulles tehti vanglas narkootiliste ainete test). Test oli positiivne AMP (amfetamiini) suhtes (süstis samal päeval amfetamiini). Puuduvad andmed, et narkootikumide tarvitamisega oleks isik muutunud vägivaldseks.
3. aastal on kinnipeetav vangistuses läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Enda sõnul tahab isik loobuda narkootikumide tarvitamisest, kuid arvestades seda, et ta peale vangistuses
4. aastal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist hakkas uuesti vabaduses olles tarvitama, on põhjust selles sügavalt kahelda. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust. Isiku enesehinnang on kõrge, ta peab oma pere ja enda heaolu kõige tähtsamaks, kuid selle saavutamine ei pruugi olla vastavuses üldtunnustatud väärtustega (kuritegelikul teel heaolu saavutamine).
5. aastal on isikut karistatud vägivaldse kuriteo eest, kus peksis tööandjat ning lüües tööandjat rusikaga pea piirkonda, kaotas tööandja tasakaalu ja kukkus vastu kõnnitee piiret, mille tulemusena suri tööandja hiljem haiglas. Kinnipeetava eesmärkideks vabanemisel on perele keskenduda. Isik toob välja, et soovib edaspidi hakata seadusi järgima, kuid varasem käitumine viitab sellele, et ta hangib rahalised vahendid pigem kuritegelikul teel. Kuritegelikud hoiakud on välja kujunenud. Kuriteod on toime pandud omakasu eesmärgil. Viimati kriminaalhooldusel olles pani isik toime uue kuriteo. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas toimivaid norme ega reegleid, millele viitavad kuritegelikku ühendusse kuulumine, selle juhtimine ning narkootilise aine käitlemine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 21%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla Gennadi Starodubtsevi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Gennadi Starodubtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 17.03.
6. Katseajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,21,4,7,9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Gennadi Starodubtsev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Lähedased ootavad teda koju. Tal on uus tugiisik, kes aitas teda arvele võtta Viljandi Psühhiaatriahaigla rehabilitatsioonikeskuses. Talle pakuti varem samuti rehabilitatsioonikeskuse teenuseid, kuid ta keeldus sellest, kuna leidis, et see on häbistav tema jaoks. Peale seda, kui ta hakkas suhtlema oma praeguse abikaasaga, kes 4 ise töötab ka seal rehabilitatsioonikeskuses, sai ta teada, et inimesed saavad sealt abi ja nende elu paraneb, nad saavad terveks, neil tekivad perekonnad ja töökohad. Ta hakkas iseendasse uskuma ja nüüd teab, et see ei ole üldse häbistav. Teda vabastati eelmise karistuse kandmisest ka tingimisi enne tähtaega. Ta ei pidanud väga suureks probleemiks narkootikumide tarvitamist, kuna arvas, et ei ole sõltlane. Nüüdseks on tal katkenud suhted endiste tuttavatega, mida on silmas peetud kui kuritegelikku grupeeringut. Ta ei arvanud, et narkootikumide tarvitamine on nii tõsine asi. Ta sõitis autoga, olles narkojoobes. Ta väga palub kohut anda talle veel üks võimalus, et oma elu muuta. Abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Gennadi Starodubtsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Gennadi Starodubtsev ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust mh esimese astme kuritegude eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 4 aasta 1 kuu 8 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Karistusregistrist ning kohtuotsusest nähtub, et viimase kuriteo

§ 424

lg 1 järgi pani isik toime vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneval katseajal, olles allutatud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on sel korral piisavalt mõjusad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viimane kuritegu oli mootorsõiduki juhtimine narkojoobes, lisaks sellele kannab isik liitkaristust narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil; kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise või sinna liikmete värbamise eest ning keelatud ja 5 eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- või väljaveo eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud varalise kasu saamise eesmärk ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval on täitmata nõudeid ca 27 630 eurot ning vabanemisfondi on hoiustatud 468 eurot. Arvestades eeltoodut, säilib kohtu hinnangul risk, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel jätkata kuritegude toimepanemist, et oma toimetulekut parandada. Eriti arvestades seda, et varasemalt koosnes tema sissetulek peamiselt kuritegelikul teel saadud rahast ning et vabanemisel on talle garanteeritud töökoht vaid miinimumpalgaga. Kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega. Isik alustas amfetamiini tarvitamist umbes 20 aastat tagasi ning viimati tarvitas ta amfetamiini samal päeval, kui tuli vanglasse karistust kandma. Lisaks tarvitas ta päev enne karistuse kandmisele asumist alfapürrolidinovalerofenooni. Iseloomustusest nähtub, et isikul kulus ühes kuus narkootikumidele umbes 700 eurot. Vangistuses on isik küll läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning enda sõnul soovib ta narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et ta on ka varasema vangistuse ajal (2018. aastal) läbinud nimetatud sotsiaalprogrammi, kuid jätkas siiski vabanedes narkootikumide tarvitamist. Eeltoodu seab kahtluse alla selle, kas isik suudab sel korral vabaduses narkootikumidest hoiduda. Narkootikumide tarvitamisega jätkamine aga suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, sest isik vajab nende soetamiseks rahalisi vahendeid ning võib seetõttu panna toime uusi kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on oht, et isik võib taas istuda auto rooli, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid. Isiku suhtlusringkond on koosnenud peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest, kuna ta on kuulunud kuritegelikku ühendusse ning viibinud korduvalt vangistuses. Seega võib ta olla mingil määral teiste poolt mõjutatav, mis võib samuti suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus möönab, et isiku käitumises vangistuses esineb ka positiivseid asjaolusid, nimelt puuduvad tal distsiplinaarkaristused ning ta töötab majandustöödel koristajana ja ka kaaskinnipeetava abistajana. Lisaks osaleb ta vangistuses riigikeele õppes ning on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on temaga läbi viidud erinevaid vestlusi. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib pidada positiivseks seda, et tal on olemas elukoht emale kuuluvas korteris ning garanteeritud töökoht O OÜ-s. Lisaks on isikul olemas lähedaste toetus. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et elukoht ja toetavad lähedased olid kinnipeetaval olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid need ei suutnud hoida ära uue kuriteo toimepanemist tema poolt. Eeltoodust tulenevalt ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus, mistõttu jätab kohus süüdimõistetu Gennadi Starodubtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 14.04.2023 kohtumäärus 1-20-6658 jõustus
4. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent