Obsah (9)

§ 405§ 367§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3882 Tsiviilasi FlightClaims OÜ hagi Norwegia

§ 405lg 1 kohaselt.

5. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − Hageja kliendil (M M) olid broneeritud kaks kostja omavahel ühendatud lendu Los Angelesist Tallinna vahemaandumisega Oslos: 17.05.2020 DY7084 LAX-OSL ning 18.05.2020 DY1060 OSL-TLL, broneeringu (XXX) kogumaksumus oli 283,26 eurot (millest 11 eurot moodustas eesti vahendaja tickets.ee teenustasu) (tl 12, 17,18); − Seoses lendude tühistamisega esitas 15.07.2020 reisija kostjale kirjaliku nõude lennupiletite kogumaksumuse summa tagastamiseks (tl 13); − 11.03.2021 loovutas M M hagejale järgmised nõuded kostja vastu: raha kogusummas 283,26 eurot tühistatud lendude eest, võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja menetluskulud (tl 2125).

1. Käesolevalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et reisijal M M´il oli broneeritud kaks kostja omavahel ühendatud lendu Los Angelesist Tallinna vahemaandumisega Oslos. Vaidlust ei ka selles, et broneeringu maksumuseks oli 283,26 eurot (millest 11 eurot moodustas eesti vahendaja tickets.ee teenustasu) ega selles, et COVID-19 tõttu tühistas kostja mõlemad lennud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et seoses lendude tühistamisega tekkis hageja kliendil õigus nõuda kostjalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) artikli 3 5 ja 8 kohaselt tagasi lennupiletite eest tasutud raha. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et reisija esitas 15.07.2020 kostjale tühistatud lendude lennupiletite maksumuse hüvitamise nõude.
2. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt välja hüvitis summas 283,26 eurot. Euroopa Parlamendi- ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 261/2004 kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus nr 261/2004). Määruse 261/2004 artikkel 5 punkti 1A kohaselt pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile
3. Määruse 261/2004 artikkel 8 punkti 1A kohaselt pakutakse reisijatele võimalust valida järgmiste valikuvõimaluste vahel: seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmine artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu, ning vajadusel koos, esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et reisijal M M´il oli broneeritud kaks kostja omavahel ühendatud lendu (Los Angelesist Tallinna vahemaandumisega Oslos), broneeringu kogumaksumuseks oli 283,26 eurot ning COVID-19 tõttu tühistas kostja mõlemad lennud. Kostja on vastus hagile kinnitanud, et reisijal on kehtiv nõue tühistatud lendude piletiraha tagasisaamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja on menetluses välja toonud, et kostjalt 12.10.2020 saadud kirja (vastus reisija nõudele) kohaselt on kostja teinud tagasimakse summas 2687 NOK VISA kaardile lõpunumbritega
4. Samas ei ole kostja hagimenetluses eeltoodule tuginenud ja hageja on kinnitanud, et reisijale, tema emale ega pileti eest tasunud MTÜ-le sellise lõpunumbriga pangakaarti ei kuulu ning raha reisija nõudes välja toodud pangakontole laekunud ei ole. Kostja ei ole menetluses kohustuse täitmisele tuginenud ega tõendanud kohustuse täitmisele. Kostja kinnitas, et mõlemad käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevad lennud tühistati seoses riiklike ametiasutuste poolt COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud reisipiirangutega ning reisijal on kehtiv nõue. Kostja tugineb vastuväites hagile sellele, et kostja äriühingu suhtes toimunud rekonstrueerimismenetluse tulemusena käsitletakse reisijale võlgnetavat summat (283,26 eurot piletite tagastamiseks) kokkuleppelise võlgnevusena vastavalt kokkuleppemenetluse skeemile ning kuna see nõue kuulub skeemi alla, ei ole reisijal, nagu igal tagamata võlausaldajal, enam õigust saada nõuet täies ulatuses, vaid pigem konverteeritav võlakiri, mis skeemi tingimuste kohaselt vastab tõenäoliselt ligikaudu 5 %-le. Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväited lennupiletite ostuhinna hüvitamiseks või lennupiletite hinna hüvitamiseks vaid osaliselt ei ole tõendatud ega põhjendanud. Kohus leiab, et kostja äris toimunud rekonstrueerimine ja kostja väide, et seetõttu on õigustatud piletihinna hüvitamine vaid 5% ulatuses, ei anna käesolevalt alust jätta hageja ilma hüvitisest (pileti ostuhinna tagastamine), mida reisija on määruse 261/2004 alusel õigustatud tühistatud lendude puhul saama. Kostja ei ole tõendanud, et tema suhtes toimunud rekonstrueerimismenetluse tulemusena puudub hagejal õigus nõuda hagis esitatud summade tasumist. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et määruse 261/2004 artikkel 5 punkti 1A ning artikkel 8 punkti 1A alusel oli kostja kohustatud tühistatud lendude tühistamisel tagastama reisijale piletite ostuhinna, kostja ei ole menetluses tõendanud kohustuse täitmist ning seetõttu tuleb käesolev hagi põhinõude osas rahuldada. 4
5. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on põhjendatud. VÕS § 113¹ lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 40 euro väljamõistmist. Kostja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik. Kostja ei ole hüvitanud kohtuväliselt hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus leiab, et täidetud on eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot.
6. Viimasena käsitleb kohus hageja nõudeid mõista kostjalt välja kahjuhüvitiselt (283,26 eurot) perioodi 23.07.2020-24.10.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 28,47 ja alates 25.10.2021 viivis kahjuhüvitiselt (283,26 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni rahalise kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on nii hageja nõue kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise väljamõistmiseks kui ka alates 25.10.2021 kuni kohustuse täitmiseni väljamõistetava viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitiselt (283,26 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodi 23.07.2020-24.10.2021 eest summas 28,47 eurot. Hagi kohaselt esitas hageja klient kostjale kohtuvälise lennupiletite hüvitamise nõude 15.07.

1. Hageja on seisukohal, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 1A ning artikli 8 lg 1A kohaselt oli kostja kohustatud teostama reisijale kohu pileti ostuhinna tagasimakse seitsme päeva jooksul. Kostja reisijale pileti ostuhinna maksumust nimetatud tähtaja jooksul ei hüvitanud ning seetõttu nõuab hageja kostjalt lennupiletite maksumuse hüvitamise tasumisega viivitamise eest viivist alates 23.07.2020 kuni kohtule hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.10.
2. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole vaidlusaluste tühistatud lendude ostuhinda summas 283,26 eurot reisijale hüvitanud. Vaidlust ei ole ka selles, et reisija teatas kostjale nõudest 15.07.2020 (tl 13). Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kohtule kostjalt 12.10.2020 saadud kirja (vastus reisija nõudele), milles on välja toodud, et tagasimakse summas 2687 NOK on teostatud VISA kaardile lõpunumbritega
3. Reisijale, tema emale, et pileti eest tasunud MTÜ-le sellise lõpunumbriga kaart ei kuulu ning raha reisija nõudes välja toodud pangakontole laekunud ei ole. Kostja ei ole menetluses tõendanud kohustuse täitmist õigele isikule. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on kohtu hinnangul VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud kostjalt välja mõista viivis. Hageja klient (reisija) teavitas kostjat oma nõudest (tühistatud lendude lennupiletite hinna hüvitamine) 15.07.2020, millest tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue 283,26 euro suuruselt summalt alates 5 15.07.2020 kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni 24.10.2021 summas 28,47 eurot (kohus on kontrollinud viivisesummat https://www.viivisekalkulaator.ee/debt järgi).

§ 367

kohaselt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist kahjuhüvitise summalt 283,26 eurot alates 25.10.2021 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et nimetatud hageja nõue kuulub rahuldamisele.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 283,26 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 23.07.2020 kuni 24.10.2021 eest summas 28,47 eurot ning viivise tasumata hüvitiselt (283,26 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.10.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
2. Kohus rahuldab hagiavalduse ning peab põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

12. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid 13. Kohus on määranud hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja temale määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Seega tuleb kohtul lähtuda

§ 174

lg 1 teises lauses sätestatust ning määrata hageja menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilasja materjale aluseks võttes. 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (

§ 138

lg 2, § 139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista. 15. Tsiviilasja materjalide pinnalt nähtub, et hagiavalduses on välja toodud hageja menetluskuluna esindaja kulud. Nimetatud menetlusdokumendis on hageja märkinud, et hagiavalduse esitamise seisuga on hageja esindajal kulunud hagiavalduse ja selle juurde kuuluvate dokumentide ettevalmistamiseks, koostamiseks, kontrollimiseks, tõlkimiseks, parandamiseks ja täiendamiseks vähemalt 4 tundi. Vastavalt suulisele kokkuleppele esindaja brutotöötasu 120 eurot.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg-st 1 lähtuvalt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 6 Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks esindanud lepinguline esindaja. Kohtule esitatud menetlusdokumendid on esitatud ja allkirjastatud hageja seadusliku esindaja juhatuse liikme Martin Mironov´i poolt. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas välja toonud ega tõendanud kulude kandmist lepingulisele esindajale, mistõttu jätab kohus hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamise nõude rahuldamata. 16. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

17. Kohus selgitas 07.12.2021 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras

§ 405

lg 1 alusel.

§ 442

lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 7