Obsah (9)

§ 31§ 13§ 4§ 12§ 21§ 39§ 7§ 51§ 20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-10950 Kohtuas

§ 31lg 52 alusel rahuldamata ning tühistab 21.

novembri

1. a ekspertiisimääruse.
2. Seejärel võttis maakohus seisukoha võlausaldaja OÜ Finora Factoring saneerimiskava kinnitamata jätmise taotluse osas. Maakohus leidis, et saneerimiskavas on arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt esile toodud, et Luminor Pank AS jäetakse saneerimiskavast välja põhjusel, et ta on ainus pandiga tagatud võlausaldaja ja puudub mõistlik põhjendus moodustada võlausaldajate rühma, milles on üks isik. Parima tulemuse nõude ümberkujundamiseks annab saneerimiskavaväline kokkulepe, millega pikendatakse arvelduskrediidi lepingut. Kuigi võlausaldaja ei pea pikendamist tõenäoliseks, on tegemist võlausaldaja paljasõnalise hinnanguga.
3. Kahe võlausaldaja nõuded jäetakse saneerimiskavast välja

§ 13

lg 31 alusel põhjusel, et nõuete osas valitses ebaselgus – selle kohta on maakohus

1. septembril
2. a teinud vastavad kohtumäärused. Samuti on saneerimiskavast jäetud välja võlausaldajad, kelle nõude suurus on väiksem kui 300 eurot, kuna selliste nõuete kaasamine saneerimiskavasse lisaks täiendavat halduskoormust ega ole saneerimise õnnestumise seisukohalt kriitiliselt vajalik. Käesoleval hetkel on saneerimiskavas 208 erineva võlausaldajat nõuetega kogusummas 4 055 452.66 eurot. Väiksemate nõuete lisamine saneerimiskavasse ei annaks tõenäoliselt erilist tulemust saneerimismenetluses, samas võlausaldajate rohkus muudab menetlemist keerulisemaks, pikemaks ja aeganõudvamaks, mis ei ole kellegi huvides. Kavast jäetakse välja ka teatud võlausaldajad, kelle poolt osutatavad teenused või müüdavad kaubad on saneerimiskava õnnestumise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Saneerimiskava täitmise õnnestumiseks ja ettevõtja tegevuse edukaks jätkumiseks on ehitusvaldkonnas oluline ka edukate koostööde jätkumine projektide täitmisel. Käesoleval hetkel on võimalik vastavate kriitiliste võlausaldajate kavast välja jätmisega suurendada ettevõtja usaldusväärsust koostööpartnerite silmis, millega on võimalik kindlustada ka edasiste projektide saamist ja edukat täitmist.
3. Maakohus leidis seoses OÜ Finora Factoring etteheitega, et ettevõtja ei ole tõendanud oma võimet täita saneerimiskavaga võetavaid kohustusi, et ettevõtjal ei olegi võimalik käesoleval hetkel esitada tõsikindlaid tõendeid, mille alusel on võimalik järeldada, et saneerimiskava saab kuni
4. a täidetud. Käesoleval hetkel on esile toodud ja tõendatud, et ettevõtjal on olemas 3 projektid ja rahavood kuni
5. a lõpuni. Arvestades ehitusvaldkonna spetsiifikat, ei ole võimalik eeldada, et ehitusega tegelevatel ettevõtetel on lepitud projektid kokku järgnevaks viieks aastaks. Ettevõtte tegevust alustati
6. a, mis annab alust arvata, et ettevõttele jätkub tööd ka edaspidiseks ja tegemist on oma valdkonnas suuri kogemusi omava äriühinguga.
7. Seejärel võttis maakohus seisukoha võlausaldaja Karl Bilder OÜ saneerimiskava kinnitamata jätmise taotluse osas. Maakohus selgitas, et kuivõrd käesolevas saneerimismenetluses kujundatakse ümber 208 võlausaldaja nõudeid, s.o rohkem kui 200 võlausaldaja, siis piisab

§ 4

lg 8 kohaselt võlausaldaja teavitamisest üksnes väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Vastav teade on avaldatud ja selles määratud tähtajad on kooskõlas

§ 12lg 3 sätestatuga.

Seega ei ole võlausaldaja teavitamise kohustust rikutud. Olenemata sellest, kas käesolevas asjas oleks nõudeid grupeeritud, oleks igal juhul ka lähikondsete nõuete eraldi grupeerimisel saneerimiskava vastu võetud, kuivõrd ülejäänud võlausaldajate grupis oli poolthääli 2 307 470.12 (2 979 434.70 – 671 964.58). Ühtlasi ei ole kõrvalnõuetega võlausaldajate eraldi grupeerimine vajalik ja seadus ei näe ka sellist kohustust ette.

1. Erinevalt võlausaldajast asus maakohus seisukohale, et võlausaldaja etteheited avaldaja maksejõuetuse kohta, on põhjendamatud. Olukorras, kus avaldajal on saneerimismenetluse algatamise seisuga vara 2 216 609 eurot, ei ole asjakohane rääkida avaldaja püsivast maksejõuetusest. Avaldaja selgitustest nähtub, et ta on aktiivselt astunud samme kulude vähendamiseks, ettevõtte töö efektiivsuse tõstmiseks ja majanduslike raskuste ületamiseks. Samuti on ta suutnud täita jooksvaid kohustusi ja omab positiivset väljavaadet järgnevaks aastateks sõlmitud lepingute näol.
2. Kohus leidis, et võlausaldaja etteheide võlausaldajate huvide testi järgimata jätmise kohta on otsitud, paljasõnaline ja sisustamata. Võlausaldaja selgitus huvide testi rikkumisel tugineb üksnes sellele, et avaldaja on juba maksejõuetu ja seega ei ole saneerimiskava edukas elluviimine tõenäoline ning selle käigus kulutatakse ära viimanegi vara. Saneerimiskava hääletusprotokollist nähtub, et saneerimisnõustaja on välja arvutanud protsendid kõigi saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta nii saneerimisel kui ka pankroti korral. Kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamise protsent on tunduvalt suurem avaldaja saneerimise korral. Käesolevaga kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et saneerimiskava kinnitamisel ei ole järgitud võlausaldajate huvide testi.
3. Maakohus asus seisukohale, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab

§ 21ettenähtud nõuetele.

Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud

§-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.

1. Viimaks määras maakohus kindlaks saneerimisnõustaja tasu. Määruskaebus
2. Võlausaldaja OÜ Finora Factoring esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus otsustus, millega tühistada
3. jaanuari
4. a määrusega kinnitatud saneerimiskava ja lõpetada Ehistusfirma Fidele OÜ saneerimismenetlus

§ 39lg 2 p 7, 8, 10 alusel.

Menetluskulud palus võlausaldaja jätta Ehitusfirma Fidele OÜ kanda. 4 17. Määruskaebuse kohaselt ei vasta ettevõtja saneerimiskava ega lisad

§ 21

lg 1 p 1 sätestatule, sest sellel puudub eeltoodud andmeid sisaldav vara- ja võlanimekiri (

§ 7lg 3).

Puudutatud isik on läbivalt viidanud ja rõhutanud, et saneerimiskavast on välja jäetud võlausaldajad nõuetega kogumahus 1.6 miljonit eurot, s.o ligi 1/3 kõikidest kohustustest, ning nende kohta puuduvad saneerimiskavas muud täiendavad andmed peale kogunõude suuruse. Selliseid võlausaldajaid on eelistatud kavaga hõlmatud võlausaldajate ees ning ebavõrdse kohtlemisega seotud asjaolusid ei ole võimalik kontrollida.

1. Puudutatud isikut koheldakse oluliselt halvemini võrreldes võlausaldajate grupiga, keda saneerimiskavas on nimetatud kui nn kriitilised võlausaldajad ja võrreldes saneeritava ettevõtja aktsionäridega (ja tegelike kasusaajate), kellel nähakse kava järgi ette võimalus teenida dividenditulu, mis läheb võlausaldaja hinnangul vastuollu saneerimise eesmärgiga. Saneerimiskavas toodud asjaolusid, mis justkui õigustaks teatud võlausaldajate olulist eelistamist ei ole kontrollitavad. Ei ole selge, milliste kaalutluste alusel on otsustatud, et teatud ehitusmaterjalid on niivõrd spetsiifilised, et neid ei saa mujalt osta ja mis alltöövõtjad teostavad niivõrd suurt erioskust nõudvaid katuse või ventilatsioonitöid, et nad on asendamatud. Sellised umbmääraselt toodud kriteeriumid õigustanuks ka puudutatud isiku saneerimiskavast välja jätmist. Ümber kujundamata jäetud võlausaldajate nõuete rahaline mõju saneerimiskavas sisuliselt puudub, teada ei ole lepingute osapooli, nõudeid, lepingute tingimusi, sh nõuete tekkimiste aegasid jms asjaolusid. Selliste nõuete kogusumma, väljajätmise põhjendatus ja võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise aluseks olevad asjaolud ei ole kontrollitavad. Kavast välja jäetud võlausaldajate puhul on võimatu kontrollida isegi seda, et eelistatud võlausaldajate hulgas ei oleks saneeritava ettevõtte lähikondseid.
2. Ettevõtjal on võlausaldaja ees tekkinud võlgnevused juba aprillist
3. a ning ei ole usutav, et viimase kuue kuu jooksul ei ole ettevõtja ühegi teise võlausaldaja kohustusi neid eelistades täitnud. Lisaks nähtub eelnevast, et saneeritav ettevõtte oli pankrotiolukorras tõenäoliselt juba
4. a aprillis ning sellele vaatamata kinnitati puudutatud isikule faktooritud arveid, mille alusel tegi puudutatud isik väljamakseid. Eeltoodu on käsitatav

§-s 41 kirjeldatud olukorrana ning alusena saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks

§ 39lg 2 p 8 alusel.

1. Võlausaldaja tõi esile, et vaidlustatud määruse tegemise ajaks on avaldatud ettevõtja
2. a IV kvartali andmed maksustatava käibe kohta, mille kohaselt on ettevõtja käive oluliselt langenud – kavas prognoositi selle perioodi müügituluks 5.48 miljonit eurot, kuid avaldatud andmete järgi on see 1.87 miljonit eurot. Puudub alus arvata, et saneeritava ettevõtte majandustulemused võiks järgnevatel kuudel või aastatel vastata saneerimiskava lisas 2 toodud prognoostabelile. Ehitussektoris on käesoleval hetkel keerulised ajad ning enim mõjutatud Venemaale ja Valgevenele ning nende kodanikele kehtestatud sanktsioonidest. Majanduses on ebakindel olukord ning saneeritav ettevõte ei ole majanduskeskkonna halvenemise osas immuunne. Saneerimiskavas prognoositud käibe hoidmine eeldab, et ettevõte suudab väga edukalt osaleda ehitushangetel ja ehitustööde tellijaid ning alltöövõtjaid ei heiduta ettevõtte saneerimisprotsess. Võlausaldaja hinnangul on selline eeldus ebareaalne. Saneeritav ettevõte ei ole käesoleva määruskaebuse esitamise ajaks esitanud enda
3. a ega
4. a majandusaasta aruannet, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas saneerimiskavas esitatud finantsandmed on tõesed ja seostuvad saneeritava ettevõtte raamatupidamisdokumentatsiooniga.
5. Saneerimiskva on puudulik info osas, mis võimaldaks hinnata kavaga taotletud eesmärgi realistlikkust. Ei ole kirjeldatud tänaseid lepingulisi suhteid klientide, tarnijate ja finantseerijatega. Saneerimiskava punkti 5.
6. all antud hinnangutes on jõutud ebaõigele 5 järeldusele, et pankroti korral õnnestub nõuetest saada vaid 7.6%, kuid saneerimisel 44%. Sellise hinnangu aluseks olevaid andmeid ei ole avaldatud, prognoos ei ole kontrollitav. Ettevõtja seisukoht
7. Ettevõtja vaidles määruskaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata ning jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitanud võlausaldaja kanda.
8. Esmalt märkis ettevõtja, et

§ 51

lg-s 1 on sätestatud kinnine loetelu olukordadest, millal kohus tühistab saneerimiskava ning võlausaldaja poolt saneerimiskava kinnitamise määruse vaidlustamine seda õigust ei anna. 24. Ettevõtja leidis, et saneerimiskava vastab

§ 21

lg-s 1 sätestatud nõuetele, mh ei tulene seadusest, et saneerimiskava peaks sisaldama ka detailseid andmeid saneerimiskavaga mitteümberkujundatavatest nõuetest. Viide

§ 7

lg-le 3 ei ole asjakohane, sest sisaldab loetelu saneerimisavaldusele lisatud dokumentidest – see ei ole ülekantav saneerimiskavale.

1. Põhjendamatud on ka väited, et maakohus ei ole võlausaldaja väiteid seoses ebavõrdse kohtlemisega hinnanud – maakohus on võlausaldaja väiteid hinnanud. Saneerimiskavas on põhjendatud, miks on nn kriitilise tähtsusega võlausaldajad jäetud saneerimiskavast välja; sealjuures avaldaja kinnitab ja kohtule esitatud võlausaldajate nimekirjast ka nähtub, et saneerimiskavast välja jäetud võlausaldajate seas ei olnud ühtegi avaldaja lähikondset. Võlausaldaja põhjendused rahavoogude aruandest nähtuva kasumi, selle osanikele väljamaksmise ja seega võlausaldaja oluliselt halvema kohtlemise kohta ei vasta tõele. Samas, kui avaldaja peaks ka teenima oma majandustegevusega planeeritust suuremat kasumit, ei too see kaasa omanikele dividendi väljamakse tegemist, sest seda on kavas piiratud.
2. Määruskaebuse väited ettevõtte prognoositust väiksema müügitulu osas ei anna alust saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Vastab tõele, et avaldaja käive on viimasel paaril kuul olnud planeeritust väiksem, kuid seda ettevõtja jaoks ettenägematutel asjaoludel. Ettevõtja tõi välja, et alates saneerimismenetluse algatamise määruse kuupäevast seisukoha esitamiseni on avaldaja väljastanud oma majandustegevusega seoses müügiarveid summas 5 155 967.87 eurot ehk ettevõtte näol on tegemist olulises mahus majandustegevust omava ühinguga.
3. Määruskaebuse väited ettevõtte halbade majandusväljavaadete, ettevõtte ebausaldusväärsuse ja tellimuste äralangemise ning ehitusvaldkonna ettevõtte saneerimise võimatuse osas on otsitud ja paljasõnalised. Lisaks ei tulene seadusest kohustust kajastada saneerimiskavas andmeid võlausaldaja nõutud detailsuses. Ettevõtja märkis, et ettevõtte
4. a majandusaastaaruanne on valmis ning oli lisatud ka saneerimisavaldusele, kuid selle äriregistrile esitamine on viibinud seoses saneerimismenetlusega, ja
5. a majandusaastaaruande esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Samas lisaks avalikult nähtuvatele andmetele on
6. a jooksvad majandusnäitajad kajastatud nii saneerimisavalduse lisades kui ka saneerimiskavas. Saneerimisnõustaja seisukoht
7. Saneerimisnõustaja hinnangul ei nähtu määruskaebusest selliseid asjaolusid, mis õigustaksid maakohtu määruse, millega kinnitati ettevõtja saneerimiskava, tühistamist ning saneerimismenetluse lõpetamist. 6
8. Saneerimisnõustaja selgitas, et määruskaebuse esitaja suhtles aktiivselt saneerimisnõustajaga ja sai kätte kogu palutud info ning varasemalt ei ole võlausaldaja esitaja väitnud, et edastatud info ei ole piisav või ei vasta nõuetele.
9. Võlausaldaja on teinud ebaõige järelduse väites, et summas 1.6 miljonit on nõudeid, mis on jäetud saneerimiskavast välja seoses sellega, et neid peetakse kriitilise tähtsusega võlausaldajateks. Tegelikult sisaldab summa 1.6 miljonit suures mahus selliseid nõudeid, mis tekkisid pärast saneerimismenetluse algatamist ehk tegemist on nõuetega, mida ei saagi saneerimismenetluses ümber kujundada.
10. Saneerimisnõustaja selgitas lisaks, et kriitilise tähtsusega tarnija on selline tarnija, kelle asendamine ei ole rahaliselt või ajaliselt võimalik ilma, et projekt oluliselt kannataks. Võlausaldaja on ettevõtjale pakkunud faktooringut ega paku korterelamute renoveerimise mõiste alla mahtuvaid teenuseid ega tarni korterelamute renoveerimiseks vajalikke kaupu, mistõttu saaks määruskaebuse esitajat pidada kriitilise tähtsusega tarnijaks/võlausaldajaks.
11. Ettevõtja käive IV kvartalis
12. a oli tõesti väiksem finantsprognoosides toodust. Saneerimiskava punktis 61 on selgitatud, et ettevõtjal on teostamata lepingute mahtu ca 18.3 miljonit eurot. Seega IV kvartali
13. a tulemus ei näita muud kui seda, et IV kvartali
14. a väiksem käive jaotub teistele perioodidele. Ettevõtja ei ole maksejõuetu. Saneerimiskavas on välja toodud pankrotihinnang ja võrdlus saneerimismenetlusega. Seejuures saneerimisabinõude ja ettevõtte tegevuse jätkumise korral õnnestub ettevõtjal rahuldada rohkem nõudeid kui pankrotimenetluse korral. Menetluse edasine käik
15. Võlausaldaja esitaja esitas
16. veebruaril
17. a enda seisukoha, milles jäi määruskaebuse juurde ning vaidles kõigi ettevõtja ja saneerimisnõustaja seisukohtadele vastu.
19. märtsil
20. a esitas saneerimisnõustaja nimekirja nendest võlausaldajatest ning nõude summadest, mis on saneerimiskavast välja jäänud koos selgitustega, miks vastavad nõuded on saneerimiskavast välja jäänud.
22. märtsil
23. a selgitas ringkonnakohus õiguslikku käsitlust ning andis saneerimisnõustajale ja ettevõtjale võimaluse esitada selle kohta seisukoht ja/või esitada täiendavad andmed võlanimekirja kohta.
24. Saneerimisnõustaja esitas
25. märtsil
26. a nimekirja koos selgitustega bilansiväliste kohustuste kohta.
27. Ettevõtja nõustus
28. märtsi
29. a seisukohas saneerimisnõustaja avaldatuga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kolleegium leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
31. Määruskaebuse esitaja etteheite kohaselt ei vasta saneerimiskava ja seega selle lisad

§ 21

lg 1 p-s 1 sätestatule olukorras, kus võlanimekiri ei ole kooskõlas

§ 7lg-s 3 võlanimekirjale esitatud nõuetega.

7 40. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb saneerimisseadust tõlgendades jälgida, et seaduses kasutatud mõistetele ei anta arvestatava põhjuseta erinevates seostes erinevaid tähendusi ning järgitaks seaduse süsteemi. Arvestades, et

§ 7

lg-s 3 on selgitatud võlanimekirja olemust ning sisu, leiab kolleegium, et

§ 21

lg 1 p 1 järgi saneerimiskavaga esitatav võlanimekiri ei peaks sisult erinema saneerimisavaldusega esitatavast võlanimekirjast (v.a ajaline kriteerium).

1. Käesoleval juhul on saneerimiskavaga esitatud ümberkujundatavate nõuete nimekiri (saneerimiskava lisa 1). Lisaks on saneerimisnõustaja esitanud nimekirja nendest võlausaldajatest ning nõude summadest, mis on saneerimiskavast välja jäänud (kd III, tl 64). Saneerimisavaldusele lisatud võlanimekirjast (kd I, tl 26-32) nähtub, et ettevõtjal on ka bilansiväliseid kohustusi. Vastavalt kohtu selgitustele esitas saneerimisnõustaja
2. märtsil
3. a nimekirja (kd III, tl 69-73) koos selgitustega, millised bilansivälised kohustused on kehtivuse kaotanud ning millised bilansivälised kohustused ja mis kuupäevani kehtivad. Ringkonnakohus leiab, et kõik võlanimekirja komponendid ei pea tingimata olema esitatud ühes dokumendis, vaid eesmärk peaks seisnema selles, et kohtule ja võlausaldajatele esitatavad andmed oleksid võimalikult selged ning annaksid kõigile osapooltele ülevaate ettevõtja majanduslikust seisust. Eelnevast tulenevalt ning võttes arvesse, et saneerimisnõustaja on esitanud kõik vajalikud võlanimekirja andmed, mis vastavad mh

§ 7

lg-s 3 sätestatud nõuetele, ei anna asjaolu, et need ei ole ühes dokumendis, alust jätta saneerimiskava kinnitamata.

1. Määruskaebuse esitaja hinnangul koheldakse teda saneerimismenetluses oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, keda saneerimisse ei ole kaasatud ning need põhjused ei ole kontrollitavad.
2. Ringkonnakohus märgib, et ettevõtja saab koostöös saneerimisnõustajaga otsustada, milliste võlausaldajate nõudeid soovitakse kavaga ümber kujundada. Nõuete saneerimiskavasse hõlmamine ja ümberkujundamise saavutamine on esmajoones võlgniku ja saneerimisnõustaja ülesanne, seega kui mingi nõue jääb kavast välja, saab selle maksma panna üldises korras, mitte see ei lõpe ega kao. Võlausaldajal ei ole huvi ega vähemasti sõnaselgelt seaduses sätestatud õigust nõuda oma nõude saneerimiskavaga ümberkujundamist (Riigikohtu
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10124, p 18). Analoogia korras ei ole ka võlausaldajal, kelle nõuet kujundatakse ümber, õigust nõuda kavast välja jäänud võlausaldaja nõude ümberkujundamist. Kolleegiumi hinnangul on saneerimisnõustaja koostöös ettevõtjaga esitanud ammendavalt andmeid ja selgitusi selle kohta, milliste võlausaldajate nõuded ning mis põhjusel on saneerimiskavast välja jäetud.
5. Saneerimiskavas tuleb

§ 21

lg 1 p-st 31 tulenevalt välja tuua puudutatud isikute ring, keda saneerimiskava puudutab.

§ 20

lg 31 järgi on puudutatud isik võlausaldaja, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse ning ettevõtja osanik või aktsionär, kelle huve saneerimiskava otseselt puudutab. Lisaks tuleb

§ 21

lg 1 p 42 kohaselt saneerimiskavva märkida võlausaldajad, keda saneerimiskava ei mõjuta, ning selle põhjused. Seadus ei sätesta, et neid võlausaldajaid, keda saneerimiskava ei mõjuta, peaks nimetama ühekaupa (saneerimisseaduse seletuskiri lk 154). Ettevõtja on käesoleval juhul saneerimiskavas kirjeldanud saneerimiskavast välja jäänud võlausaldajaid võlakategooriate kaupa (alla 300 euro suurused nõuded; ebaselge nõudega võlausaldajad; kriitilise tähtsusega võlausaldajad; AS Luminor Pank AS kui kommertspandiga tagatud nõudega võlausaldaja) ning selgitanud, miks vastavatesse kategooriatesse kuuluvate võlausaldajate nõudeid ei kujundata ümber (saneerimiskava lk 9-10). Täiendavalt on saneerimisnõustaja esitanud nimekirja nendest võlausaldajatest, kelle nõudeid ümber ei kujundata

1. märtsil
2. a (kd III, tl 64). Viidatud 8 nimekirjast nähtuvad saneerimiskavast välja jäänud võlausaldajate nimed, nende nõude summad ning selgitused, millist kriitilise tähtsusega teenust nad pakuvad või millise objektiga seotud on. Maakohus on analüüsinud ja nõustunud ettevõtja ja saneerimisnõustaja arvamusega, miks kavast jäetakse välja teatud võlausaldajad. Vaatamata määruskaebuse väidetele ei ole ringkonnakohtul alust asuda teistsugusele seisukohale. Saneerimisnõustaja ja ettevõtja selgitused saneerimiskavast välja jäänud võlausaldajate kohta on jälgitavad ning piisavad. Ringkonnakohus ei korda vastavaid maakohtu põhjendusi TsMS § 654 § lg 6 koosmõjus §-ga
3. Arvestades, et võlausaldaja on pakkunud ettevõtjale faktooringut, nõustub ka ringkonnakohus saneerimisnõustaja ja ettevõtjaga, et tegemist ei ole kriitilise tähtsusega võlausaldajaga.
4. Võlausaldaja heitis ette, et tema hinnangul koheldakse teda halvemini ka võrreldes ettevõtja aktsionäridega, sest nendele nähakse ette teenida dividenditulu. Arvestades, et ettevõtja on osaühing, võib ringkonnakohus eeldada, et määruskaebuse esitaja on mõelnud ettevõtja osanikke. Saneerimiskavast nähtub, et saneerimiskava kehtivuse tagamiseks on ettevõtjal kohustus mitte maksta dividende (saneerimiskava lk 20). Kõnealune meede on saneerimiskava kohaselt vajalik selleks, et mitte takistada ettevõtja varalist seisu viisil, mis seaks ohtu saneerimiskava täitmise (saneerimiskava lk 20). Ringkonnakohtu hinnangul on selline meede mõistlik ning tagab saneerimiskava täitmise riskide maandamise. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et saneerimiskava lisa 3 kohaselt oli ettevõtja omakapital
5. septembri
6. a seisuga negatiivne summas 3 381 808.88 eurot ning saneerimiskava lisa 2 kohaselt on saneerimiskava täitmise perioodi lõpuks ettevõtjale prognoositud rahasaldo pärast kohustuste täitmist 300 355 eurot (kd III, tl 54 p). Kolleegiumi hinnangul ei ole ettevõtjale käesoleval juhul etteheidetav see, kui ta suudab tegutseda nii, et täidab saneerimiskava ning lisaks jääb talle pärast saneerimiskava täitmist teatud summa edasise majandustegevuse toimimiseks. Seejuures on saneerimiskavas (lk 13) märgitud, et kui ettevõtja rahavood võimaldavad, täidetakse saneerimiskava ennetähtaegselt. Saneerimiskavaga rakendatud ümberkujundamise meetmeid (võlasumma vähendamine, rahalise nõude täitmine osamaksetega, kohustuse täitmise tähtaja pikendamine [vt saneerimiskava lk 12-13]) ei ole võlausaldaja tsiviilasjas vaidlustanud, mis annab alust järeldada, et nõuete ümberkujundamine saneerimiskavas esile toodud tingimustel on võlausaldaja jaoks iseenesest vastuvõetav.
7. Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei nähtu, et määruskaebuse esitanud võlausaldajat oleks koheldud halvemini võrreldes teiste võlausaldajate või ettevõtja osanikega, ei esine alust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.
8. Viimaks leidis võlausaldaja, et esinevad alused saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks, sest ettevõtja käive on oluliselt langenud ning üldise majanduslikult keerulise aja tõttu on ettevõtjal kehvad väljavaated, mistõttu saneerimiskava edukas täitmine on kaheldav.
9. Esmalt leiab ringkonnakohus, et isegi olukorras, kus ettevõtjal oli võlausaldaja ees
10. a aprilli seisuga võlg, ei ole asjakohane väide ettevõtja püsivast maksejõuetusest ja saneerimismenetluse ennetähtaegsest lõpetamisest arvestades asjaolu, et ettevõtjal oli saneerimismenetluse algatamise seisuga varasid 2 216 609 euro väärtuses (saneerimiskava lk 6). Kuigi ettevõtja kohustused ületavad ligi kahekordselt ettevõtja varasid, nähtub mh saneerimisnõustaja antud hinnangust, et tegemist on olukorraga, mida on ettevõtjal saneerimismenetluses ettenähtud meetmetega võimalik ületada. Eelnevast tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud

§ 39lg 2 p 7 alusel saneerimismenetluse ennetähtaegne lõpetamine.

9

1. Võlausaldaja väited ettevõtja halbade majandusväljavaadete ja tellimuste äralangemise kohta on kolleegiumi hinnangul oletuslikud. Majanduse ebakindel olukord ning umbmäärane väide, et ehitussektor on mõjutatud Venemaale, Valgevenele ja nende riikide kodanikele kehtestatud sanktsioonidest, ei anna iseenesest alust arvata, et käesolevas menetluses saneeritav ettevõte ei suudaks täita saneerimiskava. Ettevõtja peamiseks tegevusvaldkonnaks on kortermajade rekonstrueerimine, kus tellijateks on korteriühistud ning ehitustöid rahastatakse osaliselt AS-i KredEx vastava toetusmeetme kaudu. Arvestades käesoleva määruse tegemise ajal (märts
2. a) Eestis tõusetunud küsimust elamute energiatõhususe osas nii seoses energiahindade tõusu kui ka Euroopa Parlamendi otsusega kehtestada kõigile elamutele miinimumenergiaklass, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust ettevõtja majandusväljavaateid ning riigihangetel osalemise edukust hinnata nii pessimistlikult kui teeb seda võlausaldaja. Seejuures on põhjendamata võlausaldaja väide, et saneeritavat ettevõtet peetakse riigihangetel ebausaldusväärseks – seadus ei piira saneeritaval ettevõtjal riigihangetest osa võtta ega sõlmida sellise ettevõtjaga hankelepingut.
3. Mis puudutab ettevõtja finantsandmeid, siis vaatamata sellele, et ettevõtja
4. a majandusaasta aruannet ei ole äriregistrile esitatud, on ettevõtja esitanud ammendavalt teavet enda majandusnäitajate kohta koos saneerimisavalduse ja -kavaga (
5. a ja
6. a majandusaasta aruanded, kasumiaruanded, bilansid, võla- ja varanimekirjas
7. juuli
8. a seisuga; bilanss
9. septembri
10. a seisuga).
11. a majandusaasta aruande esitamise tähtpäev ei ole ettevõtjal veel saabunud. Seoses ettevõtja
12. a IV kvartali käibe langusega selgitas ettevõtja ja saneerimisnõustaja, et see vastab tõele, kuid on seotud ettevõtja jaoks ettenägematute asjaoludega ning arvestades ettevõtja teostamata lepingute mahtu jaotub käive teistele perioodidele (kd III, tl 49-49 p; tl 54 p-55). Kolleegiumil ei ole alust kahelda ettevõtja ja saneerimisnõustaja selgitustes. Lisaks on saneerimiskavas nõuetekohaselt hinnatud, millises ulatuses õnnestub rahuldada võlausaldajate nõuded ettevõtja pankrotimenetluse korral võrreldes saneerimismenetlusega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et seadusest ei tulene, et kõnealuse võrdluse tegemiseks tuleb kirjeldada kehtivaid lepingulisi suhteid klientide, tarnijate, finantseerijatega ning anda detailne ülevaade projektidest, teostatud ja teostamata tööde mahust, loodetavast tulust jms. Piisab, kui pankrotimenetluse ja saneerimismenetluse võrdlusinformatsioon on välja toodud tabelina.
13. Arvestades eelnevat ning ka seda, et saneerimisnõustaja on pidanud saneerimise väljavaateid ja saneerimiskava täitmist realistlikuks, muuhulgas ilmneb saneerimiskavast, et ettevõtja võlausaldajad on saneerimiskava täitmise tulemusel paremas olukorras kui pankroti korral (saneerimiskava ptk 5), ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et saneerimiskaval ei oleks mõistlikku väljavaadet ära hoida ettevõtja maksejõuetust ja tagada ettevõtja elujõulisust. Seejuures märgib ringkonnakohus, et kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral või esinevad muud

§ 51

lg-s 1 sätestatud eeldused, tühistatakse saneerimiskava ning muuhulgas taastub võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses arvestades saneerimiskava täitmise käigus saadut (

§ 51lg 2).

Menetluskulud

1. Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimismenetlus ning saneerimiskava kinnitamine hagita menetlusena kõigi saneerimismenetluse osaliste huvides. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et kuigi ringkonnakohus ei tühista maakohtu määrust, selgitas kohus saneerimisnõustajale ja ettevõtjale täiendavate dokumentide esitamist, on põhjendatud jätta mh TsMS § 172 lg 1 II lause järgi menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 10 Riigilõivu tagastamise taotlus
2. Võlausaldaja on taotlenud riigilõivu tagastamist summas 350 eurot juhul, kui lähtudes RLS § 59 lg-st 14 oleks võlausaldaja pidanud tasuma lõivu 70 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebuselt tuleb RLS § 59 lg 9 koosmõjus lg-ga 15 tasuda 420 eurot, sest saneerimisavaldust lahendav kohtumäärus on konkreetset hagita tsiviilasja lahendav lõpplahend. Eelnevast tulenevalt ning arvestades, et puudutatud isik tasus määruskaebuse esitamisel 420 eurot, puudub alus võlausaldajale riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 11