Obsah (9)

§ 644§ 463§ 166§ 663§ 657§ 178§ 175§ 174§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-18-8986 Kohtuasi X avaldus avalik

) § 196 lg 1 p 2, § 463 lg 1, samuti

§ 644

lg 3 ja § 659, mis tõi kaasa ebaõige ja ebaõiglase kohtulahendi, kus puudutatud isik I, kes ei olnud enam menetlusosaline ja kellel ei olnud menetluse lõpetamise aluse ja põhjendusega enam seost, pidi hüvitama menetlusosaliste menetluskulud. Puudutatud isik I esitas 09.05.2022 ringkonnakohtule teate ja tõendid, et ta ei olnud enam asjasse puutuvate kinnistute omanik ja seega puudus tal puutumus käesoleva tsiviilasjaga. Puudutatud isik I esitas taotluse end menetlusest kõrvaldada ja jätta kõik tema menetluskulud avaldaja kanda. Eelnimetatud taotlus tuli kohtul eraldi määrusega lahendada (

§ 463lg 1).

Nii ringkonnakohus kui maakohus jätsid määruse põhjendamatult tegemata ja rikkusid sellega oluliselt menetlusnorme. Eelnevast tulenevalt tekkis olukord, kus puudutatud isik I oli veel formaalselt menetlusosaliste nimekirjas, kuid tegelikult ta enam menetlusosaline ei olnud. 10.06.2022 esitasid RS ja RS ringkonnakohtule taotluse määruskaebusest loobumiseks ja palusid tsiviilasja menetluse lõpetada. Puudutatud isikul I puudus puutumus avaldusega ja selle aluseks olevate asjaoludega. Puudutatud isik I ei loobunud määruskaebusest ega oma õiguste kaitsest, mistõttu ei olnud põhjendatud temalt menetluskulude väljamõistmine

§ 644lg 3 koosmõjus § 659 alusel.

Puudutatud isikule I teadaolevalt leppisid avaldaja ja RS ja RS kokku, et menetluskulud jäävad RS ja RS kanda. Kuivõrd nende asjaolude tõttu oli puudutatud isikult I menetluskulude 3 väljamõistmine ebaõiglane, tuli alternatiivselt

§ 166järgi jätta temalt menetluskulud välja mõistmata.

Puudutatud isik I vaidlustas ka maakohtu poolt määratud menetluskulude suuruse. Maakohus ei käsitlenud sisuliselt puudutatud isiku I vastuväiteid. Menetlus kujunes selliseks, kus menetlusosalised esitasid oma algsed seisukohad ja järgnevates menetlusdokumentides eelkõige kordasid või selgitasid oma eelnevaid seisukohti. Uusi seisukohti ei esitatud. Menetlus ei olnud sisu ja õigusliku poole pealt tavapäratult keeruline, et mõista välja tuhandetes eurodes kulusid. Menetlusdokumentidega tutvumise ja nende koostamise ajakulu oli avaldaja ja puudutatud isiku III puhul ülepaisutatud. Ebaõige ja asjakohatu oli maakohtu järeldus, et avaldaja tunnihind ja ajakulu olid põhjendatud, sest kohtusse pöördumise põhjustas puudutatud isik I. Prügiabi OÜ määruskaebus

1. Puudutatud isik II palus tühistada maakohtu määruse osas, millega mõisteti menetluskulud välja osaliselt ja teha uus määrus, millega mõistetakse menetluskulud välja täies ulatuses Puudutatud isik II ei nõustunud kohtu põhjendustega, millega jäeti tema menetluskulud osaliselt välja mõistmata. Seoses 31.10.2018 kohtuistungiga oli puudutatud isiku II esindajatel vältimatult vajalik ööbida Saaremaal. Saaremaale saabuti 30.10.2018 lennukiga põhjusel, et isiklik auto asus Saaremaal. Lennukipiletid 31.10.2018 hommikul Tallinnast Saaremaale olid välja müüdud ja hommikune buss Tallinnast jõudis Kuressaarde 11.
2. Seega tulid puudutatud isiku II esindajad päev varem Saaremaale ja ööbisid ööl enne kohtuistungit hotellis. Tõlkebüroo arve oli seotud tõlkega, mille sisuks oli võimaliku kompromissi pakkumine avaldajale. Kuivõrd avaldaja emakeel ei olnud eesti keel, oli puudutatud isikul vaja spetsiifilisema võimaliku kokkuleppe või kompromissi sõlmimiseks kasutada tõlketeenust. Puudutatud isik II esitas täpsustatud arve (VII kd, tl 19), millest nähtus, et tõlketeenus oli seotud käesolevas kohtuasjas oleva kompromissiga. Seoses Maria Mägi Advokaadibüroo arvega märkis puudutatud isik II, et advokaadibüroo teatas pärast esmast konsultatsiooni huvide konflikti olemasolust ja esitas esmase konsultatsiooni eest arve (VII kd, tl 20). Puudutatud isik II märkis, et hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega. Kui kohtul tekkis kahtlus menetluskulude õigsuse osas, siis oleks kohus saanud seda täpsustada. Puudutatud isikul II puudus kohtumenetluses lepinguline esindaja ja teda esindasid juhatuse liikmed. Seega ei saanud kohus eeldada, et ilma lepingulise esindajata peaksid juhatuse liikmed olema piisavalt kompetentsed erinevate kohtudokumentide esitamisel. Oleks ebaõiglane, kui puudutatud isiku II menetluskulud, mis olid võrreldes teiste menetlusosaliste kuludega oluliselt madalamad, jääksid välja mõistmata seetõttu, et kohus pidi tema puhul vajalikuks kõrgendatud põhjendatust kuludokumentidele. Menetluse edasine käik
3. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtajad nendele vastamiseks.
4. Avaldaja, puudutatud isikud II ja III vaidlesid puudutatud isiku I määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik I vaidles puudutatud isiku II määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 4 10. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. 10.06.2022 esitasid RS ja RS ringkonnakohtule taotluse määruskaebusest loobumiseks ja palusid tsiviilasja menetluse lõpetada. Puudutatud isik I rõhutas, et tema kaebusest ei loobunud ja tal puudus puutumus taotluse ja selle aluseks olevate asjaoludega. Seega ei olnud põhjendatud temalt menetluskulude väljamõistmine. Samuti väitis puudutatud isik I, et temale teadaolevalt sõlmisid avaldaja, RS ja RS kokkuleppe, mille kohaselt jäid menetluskulud RS ja RS kanda. Puudutatud isiku I väitel oli nende asjaolude tõttu temalt menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa otsustada menetluskulude jaotuse üle. Puudutatud isiku I väidete näol on sisuliselt tegemist etteheitega menetluskulude jaotusele.

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 12. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine

-s sätestatud korras (vt nt RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-4310, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

1. Maakohus luges avaldaja ja puudutatud isiku III menetluskulud vajalikuks ja põhjendatuks täies ulatuses. Puudutatud isiku II menetluskulud olid põhjendatud osaliselt. Puudutatud isik I heitis ette, et eeskätt avaldaja ja puudutatud isiku III menetluskulud olid ülepaisutatud. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga I. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, peab ringkonnakohus avaldaja ja puudutatud isiku III õigusabi mahtu põhjendatuks. Praegusel juhul puudusid maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada toimingute mahtu. Lisaks on maakohus nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra ja puudutatud isik I pole sellele ka vastu vaielnud.
2. Seoses puudutatud isiku II määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus ei nõustu väitega, et seoses 31.10.2018 kohtuistungiga oli puudutatud isiku II esindajatel vältimatult vajalik ööbida Saaremaal. Esindajatele edastati kohtukutse 31.10.2018 istungile 21.09.
3. Seega anti esindajatele piisavalt aega kohtuistungile transpordi planeerimiseks (sh lennupiletite ostmiseks). Kohtuistungi algusaeg kell 11.30 ei olnud tavapäratult varajane. Kohus juhib tähelepanu, et 12.02.2019 kohtuistung algas kell 11.00 ja sellel istungil osalemiseks puudutatud isik II majutust ei vajanud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et 5 puudutatud isiku II majutuskulud seoses 31.10.2018 kohtuistungiga ei olnud põhjendatud. Seoses tõlketeenuse kuludega 57,60 euro ulatuses märgib kohus, et puudutatud isik II ei tõendanud antud kulu vajalikkust. Kuivõrd avaldaja esindaja emakeel oli eesti keel ja teised puudutatud isiku II menetlusdokumendid ja seisukohad esitati eesti keeles, puudus vajadus kompromissiettepaneku erandlikuks tõlkimiseks. Samuti leiab kohus, et põhjendatud ei ole juriidilise konsultatsiooni osutamine Maria Mägi Advokaadibüroo poolt 360 euro ulatuses. Puudutatud isikul II puudus käesolevas menetluses lepinguline esindaja. Kohtuistungitel ja muudel toimingutel esindasid puudutatud isikut juhatuse liikmed. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu lepingulise esindaja sisulised toimingud, puudub alus esindaja kulude hüvitamiseks.
4. Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebused edukad ja ringkonnakohus jätab need rahuldamata. Puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis tooksid kaasa maakohtu lahendi tühistamise. Puudutatud isikud I ja II ei esitanud määruskaebustes selliseid põhjendusi, mis annaks ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse. 16.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 17.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6