2-20-18595/110

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-18595 Tsiviilasi X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.09.2022 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 20 634,52 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja (apellant) Y (endine Y, isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kohtuistungi toimumise aeg 20.02.2023 RESOLUTSIOON 1. Jätta asja juurde võtmata kostja apellatsioonkaebusega ja hageja vastusega apellatsioonkaebusele esitatud tõendid ja eemaldada need pabertoimikust.

2.Jätta Harju Maakohtu 05.09.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-18595 muutmata ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

3.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata X hagi Y vastu 1365,48 euro väljamõistmiseks.

4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Y kanda.

5.X-l apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta need kindlaks määramata.

6.Vabastada Y apellatsioonimenetluses antud menetlusabi ja riigi õigusabi kulude kandmisest riigituludesse.

1(9) Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. X (hageja) esitas 17.12.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu võlgnevuse nõudes (täiendatud 15.02.2021), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 22 000 eurot. 23.02.2022 esitas hageja täiendavalt viivisenõude, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise alates 30.10.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos. Kostja soovis septembris 2019 võtta laenu ning palus hagejat käendajaks. Kostja sõlmis Hüpoteeklaen AS-iga (Hüpoteeklaen) laenulepingu nr 2777.0318. PA muudatuse nr 1 (laenulepingu nr 1 muudatus) ning sai laenu 20 000 eurot. Hageja andis selle tagatiseks oma korteriomandi. Kostja tasus laenu vaid paar kuud ning detsembris 2019 läksid pooled lahku. Kuna kostja laenu ei tagastanud, algatas Hüpoteeklaen täitemenetluse nr 176/2020/1020 21 570,42 euro sissenõudmiseks. Kohtutäitur asus hageja korteriomandit asukohaga XXX (hageja korteriomand) enampakkumisel müüma.

Hüpoteeklaen ei olnud nõus sellega, et hageja jätkab ise kostja eest laenukohustuse täitmist, kuid nõustus hagejale laenu andma. Laenu sihtotstarbeks on kostja laenulepingu nr 1 muudatusest tuleneva ja hageja ning Mogo OÜ (Mogo) vahelise kohustuse refinantseerimine 24 000 euro ulatuses. Sellest summast 21 570,42 eurot oli täitemenetluses sissenõutav võlg ja ülejäänud läks Mogolt võetud laenu tagastamiseks. Hüpoteeklaen nõudis ka Mogole laenu tagastamist, kuna vastasel korral oleks hageja kohta olnud maksehäireregistris märge.

Kostja on ka varem hageja ID-kaarti kasutades hageja nõusolekuta laene võtnud. Hageja ei ole laenudest kasu saanud. Lisaks on kostja vähemalt alates 2016. aasta algusest teinud hageja arvelt enda kontole suurtes summades ülekandeid. Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Pooled on koos elanud üle 20 aasta ning kõik nende võlad on ühised. Raha on kulutatud pere peale.

Raha liikus läbi kostja konto, sest hageja ei tegelenud arvete maksmise ega toidu ostmisega.

Hüpoteeklaenult võeti laen juba 27.03.2018 (laenuleping nr 1). Oktoobris 2019 sõlmiti laenulepingu nr 1 muudatus nr 1 (laenulepingu nr 1 muudatus), mille alusel tegi kostja sissemakse 4000 eurot.

Kuna kostja oli kaks kuud töötu, muutus tema rahaline seis aina halvemaks.

2(9) Hüpoteeklaen ütles laenulepingu üles 19.05.2020. Kostja maksis pärast lepingu muutmist hageja kontole perioodil 17.10.2019–26.02.2020 1292 eurot. Lisaks tasus kostja hageja kontole perioodil 26.09.2019–18.11.2019 7620 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus rahuldas 05.09.2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 634,52 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata 1365,48 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus 6% ulatuses hageja ja 94% ulatuses kostja kanda. Maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 54 eurot ja kostjalt Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 846 eurot. Samuti mõistis maakohus hagejalt ja kostjalt riigituludesse tasutavatelt menetluskuludelt välja viivise alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-Hüpoteeklaen ja kostja sõlmisid 27.03.2018 laenulepingu nr 1, mille kohaselt sai kostja laenu 25 000 eurot;

-27.03.2018 sõlmisid Hüpoteeklaen ja hageja käenduslepingu, mille p 3.1 kohaselt kohustus hageja täitma laenulepingust nr 1 tulenevaid kohustusi Hüpoteeklaenu ees juhul, kui kostja ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja/või nõuetekohaselt;

-lepingu nr 1 tagatiseks oli LLL ja KKK korteriomandid;

-30.09.2019 sõlmisid Hüpoteeklaen ja kostja laenulepingu nr 1 muudatuse, mille kohaselt sai kostja laenu 20 000 eurot, krediidi tagasimaksete summa oli 44 521,46 eurot ja krediidi sihtotstarve oli laenu osaline tagastamine;

-muudetud lepingut tagas hagejaga 30.09.2019 sõlmitud käendusleping;

-kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning Hüpoteeklaen ütles lepingu alates 19.05.2020 üles ning sissenõutavaks muutus laenusumma koos kõrvalnõuetega, so 20 634,52 eurot;

-Pärnu kohtutäitur Rocki Albert algatas täitemenetluse nr 176/2020/1020 (täitemenetlus), mille täitedokumendiks oli Pärnu notar Anu Raidi 27.03.2018 koostatud ja tõestatud notariaalakt nr 540 „Hüpoteekide lõpetamise leping, korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“;

-hageja tasus 09.09.2020 täiteasja nr 176/2020/1020 raames 275,40 eurot;

-hageja täitis kostja laenulepingu nr 1 muudatusest tuleneva kohustuse Hüpoteeklaenu ees, sõlmides selleks omakorda 04.11.2020 laenulepingu nr 3948.1120.PA (laenuleping nr 2), millega refinantseeriti kostja laenulepingu nr 1 muudatusest tulenev võlgnevus ja hageja Mogo kohustus ning krediidi tagasimaksete summaks jäi 57 634,27 eurot.

3.2. Hagejal on kostja vastu kostja kohustuse täitmisest tulenev regressinõue. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1).

Hüpoteegi seadmisega tekkis laenuandjal õigus nõuda laenukohustuste täitmist hagejale kuuluva korteri arvelt siis, kui kostja jätab laenumaksed tasumata. Kostja jättis laenumaksed tasumata, laenuandja algatas täitemenetluse kohustuse sissenõudmiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt. Kostja võttis omaks asjaolu, et jäi laenumaksetega võlgnevusse. Seetõttu ei tule nimetatud asjaolu hagejal tõendada. Hageja hüpoteegi seadmise lepingut kohtule esitanud ei ole. Samas puudub vaidlus hüpoteegi seadmise lepingu osas.

3.3. Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (AÕS § 352 lg 1). Kui võla tasub hüpoteegiga 3(9) koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle (AÕS § 349 lg 3 ls 1). Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid (AÕS § 349 lg 3 teine lause). Kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel (VÕS § 151 lg 2). Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152 lg 1 esimene lause). Nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine (VÕS § 173 lg 3 p 2). VÕS § 173 lõike 3 punktides 1–3 sätestatud juhtudel ei lähe nõude täitmise kohustus üle ulatuses, milles kohustus langeb nõude omandaja ja võlgniku vahelises õigussuhtes nõude omandajale (VÕS § 173 lg 4).

Kuna hageja täitis kostja laenukohustuse, mida laenuandja võis nõuda, siis saab hageja nõuda kostjalt laenuandja ees täidetud kohustuste täitmist endale. Laenuandjal tekkis õigus nõuda kogu võla tagastamist, kuna laenuandja (Hüpoteeklaen) ütles lepingu alates 19.05.2020 üles ning sissenõutavaks muutus laenusumma koos kõrvalnõuetega 20 634,52 eurot. Hagiavalduse kohaselt algatas laenandja täitemenetluse 21 570,42 euro saamiseks.

3.4. Hagi kuulub rahuldamisele 20 634,52 euro ulatuses. Kostja ja Hüpoteeklaen vahel sõlmitud laenulepingu nr 1 muudatuse alusel oli laenuandja nõue 20 634,52 eurot muutunud sissenõutavaks ja laenulepingu nr 2 sõlmimise läbi täitis hageja kostja kohustuse hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna. Täitemenetluses olid nõudesumma (21 570,42 euro) sees lisaks ka täitekulud. Kuna täitemenetlus algatati hageja suhtes, ei saa täitemenetluse kulusid kostjalt välja nõuda. Hageja võttis üle laenulepingust tuleneva kostja kohustuse Hüpoteeklaenu ees põhjusel, et tema kodu ei läheks müüki. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei nõustunud hageja täitma kostja kohustust vabatahtlikult. Kostja asemel peab 20 634,52 eurot nüüd tagastama hageja.

Kostja tasus Hüpoteeklaenule 17.10.2019 182,06 eurot, 18.11.2019 275,40 eurot, 16.12.2019 275 eurot, 24.01.2020 280 eurot ja 26.02.2020 280 eurot. Nimetatud summad on Hüpoteeklaenule tasutud enne laenulepingu ülesütlemist ning arvestatud võlgnevuse katteks. Kostja poolt hagejale perioodil 26.09.2019 kuni 18.11.2019 tasutud summad on tasutud enne laenulepingust nr 1 tuleneva nõude sissenõutavaks muutumist. Samuti ei oska kostja konkreetselt öelda, millise kohustuse katteks nimetatud summad on tasutud (elatis ja erinevate kiirlaenude tagasimaksmine).

Seega kohus nimetatud summasid summast 20 634,52 eurot maha arvestada ei saa.

3.5. Hageja esitas 23.02.2022 lõplikes seisukohtades viivisenõude alates 30.10.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus uuendas tsiviilasja menetluse ja määras asjaolude täpsustamiseks kohtuistungi. Hageja märkis 13.06.2022 toimunud istungil, et ta nõuab kostjalt 22 000 euro väljamõistmist. Hageja viivisenõuet kohtule ei esitanud. Seetõttu jättis maakohus 23.02.2022 esitatud viivisenõude tähelepanuta.

3.6. Maakohus jättis tõenditena arvestamata hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtted ja laenulepingud, sest need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Maakohus jättis tähelepanuta hageja 05.09.2022 selgituse, kuna see on esitatud hilinemisega.

Apellatsioonkaebus 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. Kostja palub saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub kostja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Lisaks palub kostja tasaarvestada kostja kohustus hageja ees 20 634,52 euro ulatuses kostja poolt hagejale juba tasutud summaga 20 998,83 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

4(9) 4.1. Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga, et hageja on täitnud kostja kohustuse hüpoteegiga tagatud kohustuste katteks ja korteri sundvõõrandamise vältimiseks. Laenulepingust nr 2 ei ole võimalik aru saada, millistes proportsioonides on kasutatud krediidisummat 24 000 eurot, et kostjalt välja mõistetud summa oleks tulenenud just selles summas laenulepingu nr 1 muudatusest tuleneva võla tasumisest. Hageja ei ole ka kostjat kohustuse täitmisest teavitanud ega esitanud võlausaldaja nõudeõigust tõendavat dokumenti. Laenulepingu nr 2 sihtotstarbelisus ei ole selge.

Millises summas toimus ja võlgnevuse ja hageja Mogo kohustuse refinantseerimine, ei ole võimalik esitatud teabe põhjal kindlaks määrata.

4.2. Maakohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi (TsMS § 7). Maakohus tegi 23.09.2021 ja 10.02.2022 kohtumäärused, milles selgitas hagejale, kuidas ta peaks oma positsiooni põhistama.

Maakohus ei ole aga kostjale selgitanud, kuidas peaks tema oma vastuväiteid tõendama (sh seda, et raha oli hagejale tagastatud või et kostja kasutas antud raha pere huvides).

Kostja esitas 07.10.2021 kohtule tõendid selle kohta, et ta tegi vahemikus 26.09–18.11.2019 hagejale rahaülekandeid kokku 7620 eurot. Maakohus jättis antud maksetega alusetult arvestamata. Hageja ei ole neid tõendeid vaidlustanud ning maakohus oleks pidanud kohtuotsusega väljamõistetavat nõudesummat 7620 euro võrra vähendama. Samuti jättis maakohus arvestamata, et kostja tagastas Hüpoteeklaenule laenu 11 458,83 eurot ja kandis hagejale peale lahkuminekut 1920 eurot.

4.3. Maakohus ei arvestanud sellega, et pooled elasid ühise perena koos üle 20 aasta, neil on ühine laps ning kõik poolte võetud kohustused olid ühised. Pere poolt võetud laene kasutati pere huvides.

Kostja selgitas, et raha laekus tema kontole, kuna tema tegeles peres ainuisikuliselt arvete maksmise, toidu jm perele vajaliku ostmisega. Laenuleping nr 1, milles olid laenusaajateks nii hageja kui ka kostja, sõlmiti tagatise omaniku nõusolekul ja põhjusel, et laenusumma läks pere ühiskasutusse.

4.4. Maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Maakohus palus 10.02.2022 tehtud määrusega esitada hagejal allkirjastatud krediidilepingud hiljemalt 23.02.2022. Kohtutoimikust on kostja leidnud vaid laenulepingu nr 1, laenulepingut nr 2 ei nähtu. Kui lepingut ei ole esitatud, on hageja nõude alus puudulik.

4.5. Hageja esitas oma nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus aga selgitas ainult hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku õigusi ja kohustusi ning seda, kuidas isik peaks toimima tema ja hüpoteegipidaja vahelises õigussuhtes. Maakohus ei ole selgelt välja toonud, kas ta nõustub alusetu rikastumise sätetega.

4.6. Kostja hinnangul on otstarbekas tasaarvestada kostja poolt juba tasutud kohustus summas 7620 eurot võlgnevusega hageja ees + 11 458,83 eurot (summa mida kostja tasus Hüpoteeklaenule) + 1 920 eurot (summa, mille kostja kandis hagejale peale lahkuminekut) = 20 998,83 eurot.

Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5(9) 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kohtuotsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja nõude kostja vastu 1365,48 euro ulatuses rahuldamata, kuna selles osas ei ole otsust vaidlustatud (TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teine lause).

7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 tuvastatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

8.Ringkonnakohus lahendab esmalt seni lahendamata taotlused (I), vastab seejärel apellatsioonkaebuse väidetele (II) ja teeb menetluslikud otsustused (III).

I 9. Kostja on palunud apellatsioonkaebuses võtta asja juurde e-kirja koos selgitusega, laenulepingu nr 1 täielikul kujul koos selle lisaga, uurija kirja kriminaalasja lõpetamise kinnitusega ja väljavõtte Kuuuurija veebilehelt Pärnu „libajuristi“ Q kohtuskäimise infoga.

9.1. E-kirjaga soovib kostja tõendada, et saadud laenuga refinantseeriti pere huvides varasemalt võetud laenu. Kuna laenud võeti kooselu jooksul ja pooltel oli ühine laps, on laenud seotud mõlema poolega ja võetud pere huvides. Tõendi sai kostja alles pärast maakohtu menetluse lõppemist.

Laenulepingu nr 1 koos muudatusega osas märgib kostja, et maakohus tegi lahendi ilma tõendit uurimata. Ka selle tõendi sai kostja alles pärast maakohtu menetluse lõppemist ja kostja riigi õigusabi korras esindaja alles 22.12.2022.

Kriminaalasja lõpetamise kinnitusega soovib kostja tõendada, et kriminaalasi on lõpetatud ja kostja kuulati selles üle tunnistajana. Maakohus ei ole sellega oma otsuses arvestanud, kuigi tegemist on tähtsa teabega. Seetõttu on maakohus teinud ebaõige otsuse.

Kuuuurija veebilehe ekraanitõmmise esitamist ei ole kostja põhjendanud.

9.2. Hageja on esitanud täiendava kirjaliku selgituse koos konto väljavõttega, põhjendamata, mida ta soovib sellega asjas tõendada.

9.3. Kumbki pool ei ole vaielnud vastu vastaspoole tõendite vastuvõtmisele asja juurde.

10.Kolleegium on seisukohal, et nii hageja kui ka kostja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata.

10.1. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millisel põhjusel sõlmis kostja laenulepingu nr 1 ja selle muudatuse, ja kas seda tehti varasemate laenude refinantseerimiseks, mis omakorda olid võetud elukaaslaste ning nende lapse huvides. Kostja ei ole maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et tal oli hagejaga käsundusleping laenu võtmiseks, seltsingulaadne suhe või mingi muu õiguslik alus, mis annaks aluse arvestada nende asjaoludega otsuse tegemisel.

10.2. Pooled ei vaidle selle üle, et täitemenetlus toimus ja seda põhjusel, et kostja ei suutnud laenulepingu nr 1 muudatusest tulenevat laenu tasuda. Vaidlust ei ole asjaolus, et Hüpoteeklaen ütles laenulepingu üles 19.05.2020 ning sellega seoses muutus sissenõutavaks laenuandja nõue 6(9) 20 634,52 eurot, samuti oli täitemenetluses täitmisel sama suur nõue (täituri tasu arvestamata).

Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust kostja esitatud e-kiri koos infoga selle kohta, milliseid kohustusi laenulepinguga nr 1 refinantseeriti. Juhul, kui kostja tahtis e-kirjaga tõendada seda, et laenulepingust nr 1 tulenev kohustus oli hagejal ja kostjal ühine, siis e-kiri ei võimaldaks teha järeldusi ka selle kohta, kes on laenulepingu nr 1 poolteks.

10.3. Kriminaalasjaga ja Q isiku ja tegevusega seonduv ei oma tähendust praeguse tsiviilõigusliku vaidluse lahendamisel ja maakohus ei ole oma lahendis sellele tuginenud.

10.4. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud tõendid jätta vastu võtmata ja eemaldada toimikust (TsMS § 238 lg 1 p 1). Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende füüsilist tagastamist ei toimu.

10.5. Kostja täiendav seletus koos sellele lisatud konto väljavõttega sisaldub juba asja toimikus (III kd, tl 127–142) ning selle uuesti lisamiseks toimikusse puudub vajadus.

II 11. Kolleegiumi hinnangul ei oma asja lahendamisel tähendust, kas ja millises proportsioonis erinevate laenuandja ja Mogo ees olevate kohustuste täitmiseks andis Hüpoteeklaen hagejale laenulepinguga nr 2 laenu ehk millised on selle laenulepingu tingimused.

Vaidluse lahendamisel on oluline maakohtu tuvastatu, et Hüpoteeklaen ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu nr 1 alates 19.05.2020 üles, kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud; seoses sellega muutus sissenõutavaks laenusumma koos kõrvalnõuetega 20 634,52 eurot; täitemenetluses nõuti selle summa tasumist ja hageja sõlmis selle kohustuse täitmiseks omakorda laenulepingu nr 2 Hüpoteeklaenuga.

12.Põhjendamatud on kostja väited, et hageja ei ole teda kohustuste täitmisest teavitanud ega esitanud võlausaldaja nõudeõigust tõendavat dokumenti. Hageja on hiljemalt hagi esitamisega teavitanud kostjat sellest, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Kuna kostja oli ise laenulepingu nr 1 muudatuse pooleks, pidi ta olema teadlik nii oma laenukohustuse täitmata jätmisest kui ka laenulepingu nr 1 muudatuse ülesütlemisest. Hageja esitas koos hagiavaldusega täitmisteate, mis tõendab täitemenetluse alustamist tema suhtes ja seda, et täitemenetluses täideti 21 570,42 euro suurust nõuet. Kostja ei ole väitnud, et täitemenetlus lõpetati ilma, et hageja oleks võlga pidanud tasuma või et osa kostja kohustustest ei ole muutunud veel sissenõutavaks.

13.Maakohtule ei ole võimalik ette heita poolte võrdsuse põhimõtte rikkumist. Kostja on väitnud menetluses, et ta tagastas osa raha hagejale ja kasutas laenuna võetud raha pere huvides. Kostja esitas ka sellekohased arvelduskonto väljavõtted. Sellega täitis kostja oma tõendamiskohustuse ja maakohtul puudus vajadus talle midagi täiendavalt selgitada. Maakohus ei pidanud teadma, et kostja võib tugineda asjaolule, et ta on hagejale teinud rohkem rahaülekandeid, nagu väidab kostja apellatsioonimenetluses.

Maakohus analüüsis kostja väiteid ülekantud rahasummade kohta. Maakohus tuvastas, et kostja tasus Hüpoteeklaenule enne vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemist 17.10.2019 182,06 eurot, 18.11.2019 275,40 eurot, 16.12.2019 275 eurot, 24.01.2020 280 eurot ja 26.02.2020 280 eurot, ja järeldas, et need summad arvestati võlgnevuse katteks. Maakohus tuvastas, et kostja poolt hagejale perioodil 26.09.2019 kuni 18.11.2019 tasutud summad on tasutud enne vaidlusaluse laenulepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumist. Maakohus andis kostjale võimaluse 7(9) selgitada, millise kohustuse katteks nimetatud summad on tasutud, kuid kostja ei osanud seda selgitada. Seega ei saanud maakohus nende summadega ka vaidluse lahendamisel arvestada.

14.Kostja tugineb apellatsioonimenetluses uuele asjaolule, et tagastas Hüpoteeklaenule 11 458,83 eurot. Kuna kostja ei ole põhistanud väite hilisemat esitamist, jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

15.Maakohus ei pidanud arvestama poolte ühise kooselu ja lapsega, samuti asjaoluga, et laenulepingu nr 1 alusel saadud rahasumma läks pere ühiskasutusse, sest nendel asjaoludel ei ole õiguslikku tähtsust olukorras, kus laenulepingu pool oli üksnes kostja. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks olnud kokkuleppeid hageja võetud laenu kasutamise ja tagastamise osas.

Ringkonnakohus jääb nimetatud osas otsuse p-s 10.1 toodud seisukohtade juurde.

16.Põhjendamatu on kostja apellatsioonimenetluses esitatud väide, et laenulepingu nr 1 laenusaajateks olid pooled ühiselt. Laenulepingu nr 1 (I kd, tl 115) tekstist ja allkirjastamise realt nähtub, et laenajaks on tarbijana kostja ja tagatise omanikuks hageja. Nimetatut kinnitab ka laenulepingu nr 1 muudatus (I kd, tl 5), mille kohaselt on laenajaks üksnes kostja, tagatise omanik ja käendaja aga hageja. 27.03.2018 laenulepingu nr 1 tagamiseks hageja ja Hüpoteeklaenu vahel sõlmitud käenduslepingu p-st 1.1 (I kd, tl 116) nähtub, et hageja on selles käendajana kinnitanud, et on teadlik kostja võlakohustusest Hüpoteeklaenu ees, mis tuleneb laenulepingust nr 1.

Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et laenulepingu nr 1 sõlmis laenusaajana üksnes kostja.

17.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et hageja nõudel puudub alus, kuna laenulepingut nr 2 ei ole toimikus. Kõik asjas olulised laenulepingud sisalduvad toimikus: laenuleping nr 1 (I kd, tl 115), laenulepingu nr 1 muudatus (I kd, tl 5) ja laenuleping nr 2 (I kd, tl 9).

18.Maakohus ei olnud otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7) ega pidanud põhjendama, miks ta ei nõustu hageja pakutud nõude kvalifikatsiooniga. Sellist nõuet kohtule seadusest ei tulene.

19.Kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus 20 998,83 euro ulatuses on käsitatav kohtule esitatud taotlusena ja see on esitatud hilinemisega (TsMS § 330 lg 1 mõttes), mistõttu ringkonnakohus seda ei menetle ega analüüsi kostja väiteid tasaarvestuse aluseks oleva nõude kohta. Seadus ei võimalda esitada tasaarvestuse avaldust alles apellatsioonimenetluses, ilma et poolel oleks selle hilinenult esitamiseks mõjuv põhjus. Kostjal on võimalik esitada oma nõue hageja vastu eraldi menetluses.

III 20. Kokkuvõttes jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Sellega seoses jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

21.Hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus neid kindlaks ei määra ja välja ei mõista.

22.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

8(9) 23. Kostja sai apellatsioonimenetluses menetlusabi ja riigi õigusabi. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt kostja niigi raskest majanduslikust olukorrast (arvukate kiirlaenude võtmise tõttu tekkinud ulatuslikud võlgnevused) esineb mõjuv põhjus kostja vabastamiseks nende kulude kandmisest riigituludesse (TsMS § 190 lg 7). (allkirjastatud digitaalselt) 9(9)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.