KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1859

§ 7

). Maakohus tegi 23.09.2021 ja 10.02.2022 kohtumäärused, milles selgitas hagejale, kuidas ta peaks oma positsiooni põhistama. Maakohus ei ole aga kostjale selgitanud, kuidas peaks tema oma vastuväiteid tõendama (sh seda, et raha oli hagejale tagastatud või et kostja kasutas antud raha pere huvides). Kostja esitas 07.10.2021 kohtule tõendid selle kohta, et ta tegi vahemikus 26.09–18.11.2019 hagejale rahaülekandeid kokku 7620 eurot. Maakohus jättis antud maksetega alusetult arvestamata. Hageja ei ole neid tõendeid vaidlustanud ning maakohus oleks pidanud kohtuotsusega väljamõistetavat nõudesummat 7620 euro võrra vähendama. Samuti jättis maakohus arvestamata, et kostja tagastas Hüpoteeklaenule laenu 11 458,83 eurot ja kandis hagejale peale lahkuminekut 1920 eurot. 4.

1. Maakohus ei arvestanud sellega, et pooled elasid ühise perena koos üle 20 aasta, neil on ühine laps ning kõik poolte võetud kohustused olid ühised. Pere poolt võetud laene kasutati pere huvides. Kostja selgitas, et raha laekus tema kontole, kuna tema tegeles peres ainuisikuliselt arvete maksmise, toidu jm perele vajaliku ostmisega. Laenuleping nr 1, milles olid laenusaajateks nii hageja kui ka kostja, sõlmiti tagatise omaniku nõusolekul ja põhjusel, et laenusumma läks pere ühiskasutusse. 4.
2. Maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Maakohus palus 10.02.2022 tehtud määrusega esitada hagejal allkirjastatud krediidilepingud hiljemalt 23.02.
3. Kohtutoimikust on kostja leidnud vaid laenulepingu nr 1, laenulepingut nr 2 ei nähtu. Kui lepingut ei ole esitatud, on hageja nõude alus puudulik. 4.
4. Hageja esitas oma nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus aga selgitas ainult hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku õigusi ja kohustusi ning seda, kuidas isik peaks toimima tema ja hüpoteegipidaja vahelises õigussuhtes. Maakohus ei ole selgelt välja toonud, kas ta nõustub alusetu rikastumise sätetega. 4.
5. Kostja hinnangul on otstarbekas tasaarvestada kostja poolt juba tasutud kohustus summas 7620 eurot võlgnevusega hageja ees + 11 458,83 eurot (summa mida kostja tasus Hüpoteeklaenule) + 1 920 eurot (summa, mille kostja kandis hagejale peale lahkuminekut) = 20 998,83 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5

§ 657lg 1 p 1).

Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja nõude kostja vastu 1365,48 euro ulatuses rahuldamata, kuna selles osas ei ole otsust vaidlustatud (

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teine lause).

1. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 tuvastatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
2. Ringkonnakohus lahendab esmalt seni lahendamata taotlused (I), vastab seejärel apellatsioonkaebuse väidetele (II) ja teeb menetluslikud otsustused (III). I
3. Kostja on palunud apellatsioonkaebuses võtta asja juurde e-kirja koos selgitusega, laenulepingu nr 1 täielikul kujul koos selle lisaga, uurija kirja kriminaalasja lõpetamise kinnitusega ja väljavõtte Kuuuurija veebilehelt Pärnu „libajuristi“ Q kohtuskäimise infoga. 9.
4. E-kirjaga soovib kostja tõendada, et saadud laenuga refinantseeriti pere huvides varasemalt võetud laenu. Kuna laenud võeti kooselu jooksul ja pooltel oli ühine laps, on laenud seotud mõlema poolega ja võetud pere huvides. Tõendi sai kostja alles pärast maakohtu menetluse lõppemist. Laenulepingu nr 1 koos muudatusega osas märgib kostja, et maakohus tegi lahendi ilma tõendit uurimata. Ka selle tõendi sai kostja alles pärast maakohtu menetluse lõppemist ja kostja riigi õigusabi korras esindaja alles 22.12.
5. Kriminaalasja lõpetamise kinnitusega soovib kostja tõendada, et kriminaalasi on lõpetatud ja kostja kuulati selles üle tunnistajana. Maakohus ei ole sellega oma otsuses arvestanud, kuigi tegemist on tähtsa teabega. Seetõttu on maakohus teinud ebaõige otsuse. Kuuuurija veebilehe ekraanitõmmise esitamist ei ole kostja põhjendanud. 9.
6. Hageja on esitanud täiendava kirjaliku selgituse koos konto väljavõttega, põhjendamata, mida ta soovib sellega asjas tõendada. 9.
7. Kumbki pool ei ole vaielnud vastu vastaspoole tõendite vastuvõtmisele asja juurde.
8. Kolleegium on seisukohal, et nii hageja kui ka kostja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata. 10.
9. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millisel põhjusel sõlmis kostja laenulepingu nr 1 ja selle muudatuse, ja kas seda tehti varasemate laenude refinantseerimiseks, mis omakorda olid võetud elukaaslaste ning nende lapse huvides. Kostja ei ole maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et tal oli hagejaga käsundusleping laenu võtmiseks, seltsingulaadne suhe või mingi muu õiguslik alus, mis annaks aluse arvestada nende asjaoludega otsuse tegemisel. 10.
10. Pooled ei vaidle selle üle, et täitemenetlus toimus ja seda põhjusel, et kostja ei suutnud laenulepingu nr 1 muudatusest tulenevat laenu tasuda. Vaidlust ei ole asjaolus, et Hüpoteeklaen ütles laenulepingu üles 19.05.2020 ning sellega seoses muutus sissenõutavaks laenuandja nõue 6

§ 238lg 1 p 1).

Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende füüsilist tagastamist ei toimu. 10.

1. Kostja täiendav seletus koos sellele lisatud konto väljavõttega sisaldub juba asja toimikus (III kd, tl 127–142) ning selle uuesti lisamiseks toimikusse puudub vajadus. II
2. Kolleegiumi hinnangul ei oma asja lahendamisel tähendust, kas ja millises proportsioonis erinevate laenuandja ja Mogo ees olevate kohustuste täitmiseks andis Hüpoteeklaen hagejale laenulepinguga nr 2 laenu ehk millised on selle laenulepingu tingimused. Vaidluse lahendamisel on oluline maakohtu tuvastatu, et Hüpoteeklaen ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu nr 1 alates 19.05.2020 üles, kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud; seoses sellega muutus sissenõutavaks laenusumma koos kõrvalnõuetega 20 634,52 eurot; täitemenetluses nõuti selle summa tasumist ja hageja sõlmis selle kohustuse täitmiseks omakorda laenulepingu nr 2 Hüpoteeklaenuga.
3. Põhjendamatud on kostja väited, et hageja ei ole teda kohustuste täitmisest teavitanud ega esitanud võlausaldaja nõudeõigust tõendavat dokumenti. Hageja on hiljemalt hagi esitamisega teavitanud kostjat sellest, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Kuna kostja oli ise laenulepingu nr 1 muudatuse pooleks, pidi ta olema teadlik nii oma laenukohustuse täitmata jätmisest kui ka laenulepingu nr 1 muudatuse ülesütlemisest. Hageja esitas koos hagiavaldusega täitmisteate, mis tõendab täitemenetluse alustamist tema suhtes ja seda, et täitemenetluses täideti 21 570,42 euro suurust nõuet. Kostja ei ole väitnud, et täitemenetlus lõpetati ilma, et hageja oleks võlga pidanud tasuma või et osa kostja kohustustest ei ole muutunud veel sissenõutavaks.
4. Maakohtule ei ole võimalik ette heita poolte võrdsuse põhimõtte rikkumist. Kostja on väitnud menetluses, et ta tagastas osa raha hagejale ja kasutas laenuna võetud raha pere huvides. Kostja esitas ka sellekohased arvelduskonto väljavõtted. Sellega täitis kostja oma tõendamiskohustuse ja maakohtul puudus vajadus talle midagi täiendavalt selgitada. Maakohus ei pidanud teadma, et kostja võib tugineda asjaolule, et ta on hagejale teinud rohkem rahaülekandeid, nagu väidab kostja apellatsioonimenetluses. Maakohus analüüsis kostja väiteid ülekantud rahasummade kohta. Maakohus tuvastas, et kostja tasus Hüpoteeklaenule enne vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemist 17.10.2019 182,06 eurot, 18.11.2019 275,40 eurot, 16.12.2019 275 eurot, 24.01.2020 280 eurot ja 26.02.2020 280 eurot, ja järeldas, et need summad arvestati võlgnevuse katteks. Maakohus tuvastas, et kostja poolt hagejale perioodil 26.09.2019 kuni 18.11.2019 tasutud summad on tasutud enne vaidlusaluse laenulepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumist. Maakohus andis kostjale võimaluse 7

§ 652lg 4).

1. Maakohus ei pidanud arvestama poolte ühise kooselu ja lapsega, samuti asjaoluga, et laenulepingu nr 1 alusel saadud rahasumma läks pere ühiskasutusse, sest nendel asjaoludel ei ole õiguslikku tähtsust olukorras, kus laenulepingu pool oli üksnes kostja. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks olnud kokkuleppeid hageja võetud laenu kasutamise ja tagastamise osas. Ringkonnakohus jääb nimetatud osas otsuse p-s 10.1 toodud seisukohtade juurde.
2. Põhjendamatu on kostja apellatsioonimenetluses esitatud väide, et laenulepingu nr 1 laenusaajateks olid pooled ühiselt. Laenulepingu nr 1 (I kd, tl 115) tekstist ja allkirjastamise realt nähtub, et laenajaks on tarbijana kostja ja tagatise omanikuks hageja. Nimetatut kinnitab ka laenulepingu nr 1 muudatus (I kd, tl 5), mille kohaselt on laenajaks üksnes kostja, tagatise omanik ja käendaja aga hageja. 27.03.2018 laenulepingu nr 1 tagamiseks hageja ja Hüpoteeklaenu vahel sõlmitud käenduslepingu p-st 1.1 (I kd, tl 116) nähtub, et hageja on selles käendajana kinnitanud, et on teadlik kostja võlakohustusest Hüpoteeklaenu ees, mis tuleneb laenulepingust nr
3. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et laenulepingu nr 1 sõlmis laenusaajana üksnes kostja.
4. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et hageja nõudel puudub alus, kuna laenulepingut nr 2 ei ole toimikus. Kõik asjas olulised laenulepingud sisalduvad toimikus: laenuleping nr 1 (I kd, tl 115), laenulepingu nr 1 muudatus (I kd, tl 5) ja laenuleping nr 2 (I kd, tl 9).
5. Maakohus ei olnud otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (

§ 436

lg 7) ega pidanud põhjendama, miks ta ei nõustu hageja pakutud nõude kvalifikatsiooniga. Sellist nõuet kohtule seadusest ei tulene. 19. Kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus 20 998,83 euro ulatuses on käsitatav kohtule esitatud taotlusena ja see on esitatud hilinemisega (

§ 330

lg 1 mõttes), mistõttu ringkonnakohus seda ei menetle ega analüüsi kostja väiteid tasaarvestuse aluseks oleva nõude kohta. Seadus ei võimalda esitada tasaarvestuse avaldust alles apellatsioonimenetluses, ilma et poolel oleks selle hilinenult esitamiseks mõjuv põhjus. Kostjal on võimalik esitada oma nõue hageja vastu eraldi menetluses. III 20. Kokkuvõttes jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Sellega seoses jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

21. Hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus neid kindlaks ei määra ja välja ei mõista. 22.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 8

§ 190lg 7). (allkirjastatud digitaalselt) 9