← Eesti

1-19-4151/283

Obsah (5)§ 121§ 68§ 74§ 75§ 76

1-19-4151 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-4151 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Krimi

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Kaido Cocozza vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata OÜle Advokaadibüroo Viira & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kaido Cocozzale osutatud riigi õigusabi eest 180,00 eurot. Mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Kaido Cocozzalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 180,00 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank ASis, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700014869 ning selgitus „Kaido Cocozza, 1-19-4151, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

(6)1-19-4151 Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Kaido Cocozzale, kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 30.03.2020. a otsusega mõisteti Kaido Cocozza (end Vanatoa) süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 kuud ja 4 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui K.

Cocozza ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-des 2, 21, 5, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus osaliselt 01.02.

  2. Harju Maakohus pööras 05.05.
  3. a määrusega täitmisele K. Cocozzale Viru Maakohtu 30.03.2020 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 28.07.
  5. Viru Vangla esitas 31.03.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Cocozza vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  6. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, K. Cocozza tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  7. Kohtuistungieelselt esitas K. Cocozza motivatsioonikirja ennetähtaegse vabastamise materjalide juurde lisamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  8. Kinnipeetav K. Cocozza kinnitas 12.03.
  9. a kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda. K. Cocozza sõnul määrati distsiplinaarkaristus ja noomitus, kuna ta väidetavalt rääkis kellegagi. Garanteeritud töökoha kontaktisik I A on tema tuttav ja töökoht asub T . K. Cocozza kinnitab, et elektroonilise valve puhul on kõige tähtsam, et ta tuleks kodust õigel ajal välja ja tuleks õigeks ajaks koju tagasi. Tööl käiks ta iga päev rongi või autoga. Aasta jooksul oleks tal võimalik tasuda kõik võlgnevused. Palk on firmas kokkuleppel 1500 eurot, millele lisandub tulemustasu. Ta pole alkoholi tarvitanud juba kaks aastat ja tegeleb spordiga. Ettevõttes hakkab tööle üksi, hakkab Soome klientidega suhtlema. Hetkel ei suhtle ta kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta loobus sõpradest, kellega tarbis alkoholi ja käis klubides. Nüüd suhtleb ta spordiisikutega. Ta kahetseb ja käib kirikus, palub vabandust oma patu eest. Sotsiaalprogrammist Eluviisitreening on enda jaoks õppinud, et alkohol ei sobi talle ja ta on alkoholist täielikult loobunud.
  10. Kaitsja asus seisukohale, et K. Cocozza saab vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Vangla poolt on toodud subjektiivsed asjaolud nagu tahetaks kaitsealust näidata halvemana kui ta on. Distsiplinaarkaristus on ka määratud samal päeval, kui materjalid on esitatud kohtusse. Kaitsja palub kohtul rikkumist, mis on distsiplinaarkaristusena määratud, 2

(6)1-19-4151 arvesse mitte võtta. Kaitsja rõhutab, et kaitsealune on esimest korda vangistuses, vangistus on pikem kui tavaline šokivangistus. Vangistuse jooksul on K. Cocozza hakanud osalema sotsiaalprogrammides, tegeleb spordiga. Ennetähtaegse vabanemise puhul on kohtul võimalik määrata sotsiaalprogrammi läbimine katseajaks. Elukohta on võimalik elektrooniline valve määrata, K. Cocozzal on olemas töökoht, tema võlad ei ole üle mõistuse, on olemas toetav perekond. Ta on tunnistanud alkoholiprobleemi olemasolu ja ütles, et ei tarvita alkoholi enam üldse. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
  2. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör nõustub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Subjektiivne hinnang, kas isik vabastada või mitte, arvestamisele ei kuulu.
  3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil K. Cocozza ja tema kaitsja, on seisukohal, et K. Cocozza tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
  4. Formaalsed eeldused K. Cocozza vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on

§ 76

lg 1 p-i 1 järgi täidetud, s.o ta on ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et K. Cocozza avaldatud vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

  1. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
  2. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu 3

(6)1-19-4151 (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  1. Positiivselt iseloomustab K. Cocozzat elukoha olemasolu, kuhu on võimalik elektroonilise valve seadmete paigaldamine. Kohus hindab kõrgelt, et K. Cocozzal on head suhted ema ja õega ning ema on K. Cocozzat vangistuse jooksul materiaalselt toetanud. Kohus hindab, et K. Cocozza on loobunud sõprussuhetest eelnevate tuttavatega ja suhtleb sportlikke eluviise hindavate inimestega. Kohus hindab lisaks positiivsena, et alates 15.02.2023 osaleb K. Cocozza vabatahtlikus programmis Minu kristlikud väärtused ja hoiakud. Iseloomustusest nähtub seegi, et K. Cocozzal on xxx. K. Cocozza on endale seadnud positiivsed eesmärgid nagu enda arendamine ja edukaks saamine. Samuti on kohtu hinnangul vabastamist soosiv, et K. Cocozzal on võimalik sotsiaalprogrammis Pere ja paarisuhete vägivalla vähendamine osalemine ka vabanemise korral.
  2. Vangla iseloomustusest nähtub, et K. Cocozza on varasemalt olnud tööga hõivatud. Kuigi registritekohane informatsioon töötamiste kohta on vastuolus K. Cocozza poolt väljendatuga, siis on tuvastatav, et ta on varasemalt olnud tööga hõivatud ja omab mõningast töökogemust. Vabanemise korral on K. Cocozzale garanteeritud töökoht tuttava ettevõttes OÜ M . Kohtuistungil kinnitas K. Cocozza, et hakkaks tööle xxx, kes suhtleb Soome klientidega. Kohus väärtustab ka seda, et K. Cocozza soovib asuda ametlikult tööle ning tegeleda võlgnevuste likvideerimisega. Olukorras, kus isik on ise motiveeritud oma võlgnevusi likvideerima, ei ole võlakohustuste tasumine summas ca 4600 eurot ületamatu. K. Cocozza on kinnitanud valmisolekut teha tööd ja pingutada tekkinud võlgnevuste tasumise nimel. Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Cocozza töötamisest vabastatud meditsiinilistel põhjustel ajavahemikus 10.02.2023-10.05.
  3. Juhul, kui meditsiinilised põhjused osutuvad töötamist takistavaks asjaoluks ka vabaduses on võimalik K. Cocozzal võtta ennast töötuna arvele ning esialgse toimetuleku kuni tervise paranemiseni tagab vabanemisfondis olev ca 500 eurot.
  4. Siiski leiab kohus, et süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  5. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi K. Cocozza õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, ennast õigustav käitumisviis, impulsiivne käitumine nii alkoholi tarvitades kui ka kainena, samuti varasem kriminaalhooldusnõuete rikkumine.
  6. Viru Maakohtu 30.03.
  7. a otsusega karistati K. Cocozzat

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kohus jättis karistuse tingimisi täitmisele pööramata allutades K. Cocozza käitumiskontrollile katseajaga kolm aastat. K. Cocozza karistus pöörati täitmisele kolmanda erakorralise ettekandega, mis oli esitatud kohtule seoses kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumisega. Nimelt rikkus K. Cocozza nõuet elada talle määratud alalises elukohas, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba- elu ja töökoha vahetamiseks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. K. Cocozza kriminaalhooldus ei möödunud ka enne viimase erakorralise ettekande esitamist probleemideta. Talle oli määratud kaks hoiatust registreerimiskohustuse rikkumise ja eelneva kirjaliku loata elukoha vahetamise tõttu. Harju Maakohtu 07.10.2021. a kohtumäärusega asendati sotsiaalprogrammi läbimise kohustus struktureeritud ning riskipõhiste vestlustega, kuna K. Cocozza eitas kategooriliselt kõike, eitas 4

(6)1-19-4151 süüd ega pidanud vajalikuks teemade käsitlemist ja muutuste tegemist. Tagasiside vestlustelt psühholoogiga oli sarnane. Eelnevast tulenevalt nähtub, et K. Cocozza ei ole hinnanud talle pakutavaid võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses ja ole olnud suuteline enda käitumist vastavalt kontrollnõuete korrigeerima olenemata korduvatest võimalustest.
  1. Kuivõrd oma varasema käitumisega näitas K. Cocozza, et kriminaalhooldusega ei olnud tema suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik, siis pöörati karistus täitmisele. Seejuures ei saa kohus jätta arvestamata ka seda, et kuigi K. Cocozza kantav vangistus on esmakordne, siis enne karistuse täitmisele pööramist viibis ta siiski ka üle kolme kuu eeluurimise ajal kinnipidamisasutuses. Seega ei saa öelda, et K. Cocozzal oleks puudunud enne karistuse täitmisele pööramist kinnipidamisasutuses viibimise kogemus eripreventiivses tähenduses. Vastupidiselt on võimalik järeldada, et isegi eelnev kinnipidamisasutuses viibimise kogemus ei motiveerinud K. Cocozzat käituma vabaduses kriminaalhooldusnõudeid rikkumata. K. Cocozzal oli võimalik teha juba vahi all viibimisel ajal enda jaoks vajalikud järeldused.
  2. Praegusel hetkel tuleb kohtul hinnata, kas nüüdseks kantud reaalne vangistus on K. Cocozza käitumisele sellist mõju avaldanud, et ta uusi kuritegusid toime ei pane ning suudab erinevalt varasemast kriminaalhoolduse nõudeid täita. Selle hindamisel peab kohus oluliseks eelkõige K. Cocozza mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest lähtuvat riski ning ohtlikkust. Kuigi kohtuistungil kinnitas K. Cocozza, et kahetseb oma käitumist kannatanu suhtes, siis vangla iseloomustusest nähtub vastupidiselt, et ta ei mõista kannatanutele põhjustatud valu ja üleelamisi ning eitab süüd täielikult, seejuures süüdistab kannatanuid temavastases vandenõus. Riskihindamise vestlusel ta väidetavalt ei mäletanud varasemate kuritegude asjaolusid, käesoleva kuriteo puhul eitab oma süüd. Vangla hinnangul viitab kuritegude eitamine sellele, et isikul puudub motivatsioon ennast muuta ja ta ei saa aru enda tegevuse mõjudest. Eeltoodut arvestades on kohtul raske uskuda, et K. Cocozza suudab konfliktsituatsioonides õiguskuulekalt käituda, kui ta enda süüd ei tunnista ning õigustab enda käitumisviisi.
  3. Kohtul puudub alus vangla iseloomustuses märgitus kahelda, kuivõrd osalt on K. Cocozza väited ka distsiplinaarsüüteoga seonduvalt vangla iseloomustusega kooskõlas. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et K. Cocozza ei ole näinud probleeme enda käitumises varasema käitumiskontrolli nõuete rikkumisel, märkides, et „Mingi viga leitakse seal alati, et enne lõppu vangimajja saata“. Sisuliselt samasugust seisukohta väljendas ta ka distsiplinaarsüüteo osas, väites, et tema pole kellegagi rääkinud ja taaskord viitab sellele, justkui oleks käskkiri teadlikult vormistatud samal päeval, kui esitati ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule. Eeltoodu viitab jätkuvalt sellele, et K. Cocozza enda käitumises vigu ei tunnista ning leiab n-ö vandenõuteooriaid ja vigu mujal kui enda käitumises.
  4. Selle võimaluse vastu, et K. Cocozza on oma senist mõtlemist ja hoiakuid muutnud ja valmis elama edaspidi vabaduses seadusekuulekalt, räägibki ka hetkel kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. Kaitsja argument kohtuistungil oli, et vangla poolt toodud subjektiivsete asjaolude kaudu tahetakse K. Cocozza näidata halvemana kui ta on. Kõrgemaastme kohus on aga selgitanud, et käsitledes süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustades kinnipeetava distsipliinirikkumisi vanglas, tuleb kohtul nii rikkumiste olemasolu kui ka nende toimepanemise asjaolude puhul lähtuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest ja kui need on vaidlustatud, siis vaidemenetluses või halduskohtumenetluses tehtud lahenditest. Distsiplinaarkaristuse määramise faktilist ja õiguslikku põhjendatust on pädev kohtulikult kontrollima üksnes halduskohus. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendav kohus ei ole õigustatud kontrollima, kas süüdimõistetule on distsiplinaarkaristus määratud seaduslikult ja põhjendatult (vt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.
  5. a määrus nr 1-16-9898, p 36). 5
(6)1-19-4151 Kuigi K. Cocozza on seisukohal, et distsiplinaarkaristus on määratud talle alusetult, siis tuleb kohtul juhinduda sellest, et distsiplinaarkaristus on põhjendatult ja õiguspäraselt määratud. Seega on põhjendamatu kaitsja väite, et kohus ei peaks distsiplinaarkaristust arvesse võtma. Seega distsiplinaarkaristuse määramise asjaolu iseloomustab isikut viisil, mis ei võimalda teha positiivset järeldust, et kantud karistuse osa on osutunud piisavaks, vabastamaks kinnipeetav karistuse kandmiselt ennetähtaegselt.
  1. K. Cocozza on süüdimõistva kohtuotsuse viimase episoodi pannud toime alkoholijoobes. Kuigi K. Cocozza on pannud toime süüteo episoode ka kaines olekus on alkoholi tarvitamisest tulenevad riskid olulised. Isegi, kui möönda, et K. Cocozza on tänaseks motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, ei taga üksnes tema plaan selle edukust pikaajalises perspektiivis. Võttes arvesse, et tema elus on ette tulnud perioode, kus alkoholi tarvitamine tekitas talle probleeme, ei garanteeri ka alkoholi kui enda n-ö juurprobleemi teadvustamine alkoholist loobumist. Seisukohta kinnitab veelgi, et sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisel ajavahemikul 17.01.2023-22.03.2023 on K. Cocozza vähendanud vähest motivatsiooni osalemiseks ja jätnud kodutöid tegemata. K. Cocozza ei ole täitnud himu päevikut põhjendusel, et tal ei ole himu alkoholi tarvitada ja ei näinud alkoholi tarvitamist sõltuvuskäitumisena. Kuigi sekkuja hinnangul on isikul olemas teadmised alkoholi tarvitamisharjumuste muutmiseks, siis ei ole kohtul veendumust, et isik mõistab enda sõltuvuse olemust ja selle mõju sellisel määral, et see välistaks täielikult alkoholi tarvitamise võimalusest tulenevad riskid.
  2. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul puuduvad materiaalsed eeldused K. Cocozza tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära K. Cocozza poolt uue kuriteo toimepanemine. Ohuprognoos K. Cocozza puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu K. Cocozza tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata.
  3. K. Cocozza kaitsja Margus Viira esitas 12.04.2023 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 180,00 eurot. Materjalidega tutvumiseks, ettevalmistuseks ja konsultatsioonideks kaitsealusega kulus 90 minutit ning istungil osalemiseks 35 minutit. Kohus peab esitatud taotlust põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
  4. a määruse nr 16 „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 ning § 151 lg 1 p 2 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 180,00 eurot (sh käibemaks).
  5. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Selliseid erakordseid asjaolusid, mis tingiks süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise, maakohus ei tuvastanud. Samas hinnates K. Cocozza varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal ca 4600 euro suurune võlgnevus – määrab kohus, et K. Cocozza peab kaitsjatasu, s.o 180 eurot, tasuma kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.