KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-13572 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Janek Väli

) § 29 lg 3 vastuolu tõttu. Otsuse punktis 3 tühistati kostja juhatuse poolt 11.05.2021 korraldatud ilma koosolekut kokku kutsumata kostja liikmete hääletamise tulemusel tehtud otsused kui kostja pikaajalise avatud ja ausa diskussiooni tavaga vastuolus olevad ning kutsuti äriregistrist tagasi selle hääletamise alusel valitud VG, JD, AD, AK, AM, IP, AP ning X koosseisus juhatus. Otsuse punkti 4 teises lauses otsustati enne 15.09.2021 üldkoosolekut jätkata 23.03.2019 üldkoosolekul valitud VV, GV, VV, JD, AK, AK, AL, AM, AO, MP, IP, AP, X koosseisus juhatuse tegevust. Otsuse punktis 5 otsustati vastavalt kostja põhikirja punktile 2.3 kutsuda kostja juhatusest tagasi ja arvata kostjast välja AK ja AM kostjale suure moraalse kahju teadliku tekitamise eest. 3. Üldkoosolek oli kutsutud kokku töögrupi algatusel. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud

§ 20

lõiget 3, mille kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Samuti ei järgitud kostja põhikirja punktis 4.2.2 sätestatut, mille kohaselt avaldus peab sisaldama üldkoosoleku päevakorda, põhjendades iga päevakorrapunkti. Juhatus peab vastama üldkoosoleku kokkukutsumise nõudele 14 kalendripäeva jooksul alates kirjaliku avalduse kättesaamise kuupäevast. Mittetulundusühingu liikmetel ei olnud õigust üldkoosolekut kokku kutsuda, kuna juhatusele ei esitatud nõuetekohaselt vormistatud avaldust ja vähemalt 1/10 liikmete esitatud taotlust. Avaldus juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumiseks oli 19.05.2021 esitatud AK nimel ning ei sisaldanud avalduse ja päevakava põhjendust.

1. Hagejale ei edastatud üldkoosoleku kutset. Hageja ei osalenud 19.06.2021 toimunud erakorralisel üldkoosolekul ja sai üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kohta teada 21.06.2021 edastatud e-kirjast, milles AK teatas vastuvõetud otsustest. 2
2. Üldkoosoleku protokollis oli päevakorrapunktina arutusele tulevaks küsimuseks üksnes rendilepingu sõlmimine. Kostja on otsustanud nimetatud päevakorrapunkti all arutada ja vastu võtta ka otsuseid, mis puudutavad otseselt juhatuse valimist ja ühingu otsuste tühistamist. Järelikult on üldkoosolekul arutatud küsimusi, mida ei ole eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud. Kostja vastus
3. Kostja vaidles hagile vastu. Töögrupil oli õigus üldkoosolek läbi viia. Kostjal puudub võimalus tõendada, et hagejale oli kutse üldkoosolekule edastatud, kuid hageja oli tol ajal juhatuse liige ja ta teadis sellest. Samuti tuli hageja üldkoosolekule, kuigi ei ole ennast registreerinud. Üldkoosoleku päevakord hõlmab kõiki vastuvõetud otsuseid, sest need olid seotud juhatuses tekkinud konfliktiga üürilepingu sõlmimise üle ning seda tuli lahendada kiirkorras. Hageja osalemine poleks mõjutanud otsuste tegemist, sest poolt hääletas ülekaalukas enamus. Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohtu 03.01.2022 otsusega rahuldas kohus hagi ja tuvastas kostja 19.06.2021 üldkoosolekul vastuvõetud järgmiste otsuste tühisuse: - Tühistada Klubi juhatuse poolt vastavalt juhatuse koosoleku 20-21.04.
5. a protokollile nr 25 tehtud otsused nende põhjendamatuse ning

§ 20lõikeid 5 ja 6.

Töögrupi 03.06.2021 e-kirja saatmist hagejale kostja väitel tõendada ei saa. Kohus selgitas, et hageja väidetav teadlikkus üldkoosoleku kokkukutsumisest 11.06.2021 juhatuse koosoleku kaudu ei täidaks faktiväite õigsuse korral

§ 20lg 5 ja 6 nõudeid tema suhtes.

Sellest ei järeldu tähtaegselt saadetud nõuetekohase teate olemasolu. Samas pole kostja lükanud ümber hageja faktiväidet, et ta viibis 10-15.06.2021 haiglas ega osalenud juhatuse 11.06.2021 koosolekul. Kostja väide hageja osalemisest 19.06.2021 üldkoosolekul on tähendusetu asja õige lahendamise seisukohalt. Isegi kui hageja oleks üldkoosolekul osalenud, ei kõrvaldaks see kostja kohustust üldkoosolekust nõuetekohaselt ette teatada. Etteteatamine on muuhulgas vajalik selleks, et isik saaks ennast koosolekuks ette valmistada. Kohus märgib siiski, et hageja eitas 19.06.2021 üldkoosolekul osalemist. Kostja arvamus, et koosolekul osalemise 3 võimatuse tõttu on otsuste vaidlustamine hea usu põhimõtte rikkumine, on seadusliku aluseta. Piirangud otsuste kehtivuse vaidlustamiseks peavad tulenema seadusest. 9. See, kas üldkoosolekule nõuetekohaselt kutsumata jäetud isik oleks otsuste hääletamisel antud hääli arvestades saanud muuta otsuste vastuvõtmist, ei kõrvalda kohustust üldkoosolekust nõuetekohaselt ette teatada. Liikmel on õigus üldkoosolekul ettevalmistatult osaleda ja nõuetekohane koosolekust teavitamine tagab liikmele õiguse mõjutada otsuste arutamise käiku, muuhulgas oma arvamuse esitamisega teistele liikmetele.

§ 24

lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega tuleb hagi rahuldada. 10. Vaidlusaluse otsuse alusel on mittetulundusühingute ja sihtasutuse registrisse tehtud 20.07.2021 kanne, millega on kustutatud varasem kanne AM kui kostja juhatuse liikme kohta.

§ 24lg 6 järgi saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.

1. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 800 eurot. Apellatsioonkaebus
2. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas kohus vääralt faktilisi asjaolusid. Hageja käitub kostja ja selle liikmete suhtes hea usu põhimõttega vastuolus, kui kostja formaalse vea tõttu soovib hageja mitte kaitsta oma subjektiivset õigust osaleda liimete üldkoosolekul, vaid tagada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris kostja juhatuse koosseisu muutmist tühise 11.05.2021 üldkoosoleku otsuse alusel.
4. Hageja tuli 19.06.2021 üldkoosolekule, kuid ei registreerunud ennast osalejaks. Seetõttu ei ole hagejale kutse edastamata jätmine üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Juhul, kui hageja teadis üldkoosoleku kokkukutsumisest teistest allikatest, kuid ei soovinud täpsustada üldkoosoleku toimumise aega ega päevakorda ning tema sõnade järgi keeldus sellel osalemast halva tervise tõttu ja hiljem esitas kohtusse hagi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, siis on see hea usu põhimõtte rikkumine. Hagi ei ole suunatud hageja õiguste kaitseks, millest ta ise loobus terviserikke tõttu (tema sõnade järgi), vaid kostja tegevuse desorganiseerimiseks, liikmete lahkhelide süvendamiseks ja kogu kostja maine kahjustamiseks. Vastus kaebusele
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 17.

§ 20

lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

§ 20

lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Hageja väitel ei edastatud temale teadet üldkoosoleku toimumise kohta. Seda, et hagejale kutset ei edastatud, on möönnud ka kostja ise. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et ei teatanud hagejale nõuetekohaselt üldkoosoleku toimumisest vähemalt seitse päeva enne üldkoosolekut (

§ 20lg 5).

18. Kostja avaldas, et hoolimata kutse edastamata jätmisest oli hageja üldkoosolekust teadlik. Hageja selgitas maakohtu istungil, et ta teadis, et üldkoosolekut kavandatakse 19.06.2021, kuid ta ei teadnud üldkoosoleku kohta ega kellaaega. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja teadis üldkoosoleku kavandamisest, ei vabasta kostjat

§ 20lg 5 ja lg 6 nõuete täitmisest.

19. Kostja märkis maakohtu istungil, et hageja tuli üldkoosolekule, ei registreerinud ennast, kuid võttis sõna, ja lahkus pärast seda. Hageja eitas üldkoosolekul osalemist ning märkis, et ka tema tervislik seisund ei võimaldanud seda.

§ 21

lg 3 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosolekust etteteatamise eesmärk on, et mittetulundusühingu liige teaks, mis küsimused tulevad üldkoosolekul arutusele, ning et tal oleks aega üldkoosolekuks ettevalmistuda.

§ 21

lg-st 3 tuleneb, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumise korral on üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma juhul, kui mittetulundusühingu liige, kelle suhtes kokkukutsumise nõudeid rikuti, on üldkoosoleku pidamisega nõus. Ka juhul, kui lähtuda kostja väitest, et hageja viibis üldkoosolekul, siis nähtub kostja väitest ka see, et hageja ei registreerinud ennast osavõtjaks ega viibinud üldkoosoleku lõpuni. Seega ilmneb kostja väitest, et hageja ei olnud üldkoosoleku pidamisega nõus. Sellest tulenevalt ei kõrvalda kostja väide hageja väidetava viibimise kohta üldkoosolekul üldkoosoleku kokkukutsumise korra nõuete rikkumist. 20. Kuna kostja ei teatanud hagejale nõuetekohaselt üldkoosoleku toimumisest, siis rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning maakohus leidis põhjendatult, et vaidlustatud otsused on tühised (

§ 241lg 1).

21. Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille tõttu saaks hageja nõuet otsuste tühisuse tuvastamiseks pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Sealhulgas ei muuda 5 hageja nõuet hea usu põhimõtte vastaseks asjaolu, et hageja ei oleks saanud tervisliku seisundi tõttu üldkoosolekul osaleda. See ei võta hagejalt õigust tugineda üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumisele. Lisaks oleks hagejal olnud võimalus üldkoosolekul osaleda esindaja kaudu (

§ 21lg 5, põhikirja p 4.5.2).

22. Hageja tugines maakohtus ka asjaolule, et mittetulundusühingu liikmetel ei olnud õigust üldkoosolekut kokku kutsuda, kuna nad ei esitanud juhatusele nõuetekohast taotlust (

§ 20

lg 3), samuti sellele, et vastuvõetud otsused ei olnud võetud eelnevalt päevakorda. Maakohus ei võtnud otsuses eeltoodu osas seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna vaidlustatud otsused on tühised põhjusel, et hagejale ei teatatud nõuetekohaselt üldkoosoleku toimumisest, siis puudub ka ringkonnakohtul vajadus võtta seisukohta, kas üldkoosoleku otsused võivad olla tühised ka teistel hageja poolt esiletoodud asjaoludel.

1. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 450 eurot. Hageja esindajal kulus 3 tundi apellatsioonkaebuse analüüsile, kliendi nõustamisele ja vastuse koostamisele. Lisaks kulus hageja esindajal 1,5 tundi istungi ettevalmistamisele ja istungil osalemisele. Hageja esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta. Kostja leidis, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud.
3. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 4,5 töötunni ulatuses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 450 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Janek Väli 6