Obsah (10)

§ 429§ 168§ 659§ 456§ 654§ 662§ 238§ 696§ 178§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-128035 Kohtuasi Reno

) § 168 lg 4 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3794,40 eurot. 5.1.

§ 429

lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Maakohus ei tuvastanud

§ 429lg-s 4 märgitud 2 2-20-128035 asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise.

Sel põhjusel võttis maakohus hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. 5.2.

§ 168

lg 4 järgi kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nähtuvalt hageja esitatud maksekorraldusest ei rahuldanud hageja nõudeid kostja. Olukorras, kus hageja on otsustanud täitmise vastu võtta kolmandalt isikult ja nõuetest kostja vastu loobuda, puudub alus menetluskulude jätmiseks kostja kanda. 5.

1. Hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, asus maakohus seisukohale, et kostja esindaja põhjendatud ajakulu kohtuasjaga seotud toimingutele oli 31,62 tundi, mistõttu põhjendatud kulu lepingulisele esindajale oli kokku 3794,40 eurot (31,62 × 120 eurot / h). Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1850 eurot. Alternatiivselt palub hageja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 6.
2. Kostja aktsepteeris nõude täitmist kolmanda isiku poolt täpselt nii, nagu ka seda, et laenu tagastas alates esimesest osamaksest kolmas isik. Hagejal ei olnud põhjust kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt mitte vastu võtta. Alternatiivselt tuleks kulud jätta poolte endi kanda, kuna ebaõiglane oleks kulude jätmine laenuandja kanda, kes täitis oma kohustusi ja langes pettuse ohvriks. Maakohus ei andnud hagejale võimalust esitada kostja menetluskulude nimekirja kohta kirjalikku seisukohta ja määras kostja menetluskulud kindlaks põhjendamatult suures ulatuses. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. 7.
3. Kostja vaidles kaebusele vastu. Kostja ei oleks menetluse lõpetamisega nõus olnud, kui menetluskulud oleksid jäänud tema kanda. Kostja ei ole kohtumenetlust põhjustanud. Kolmas isik ei täitnud mitte kostja, vaid enda kohustuse. Kohus andis võimaluse esitada vastuväited menetluskuludele kohtuistungil. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude osas.

§ 456

lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus menetluse lõpetamise osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus

§ 654lg-st 2² juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuses sisalduva taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi 3 2-20-128035 asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

Arvestades määruskaebuse sisu omab asjas tähtsust 02.05.2022 kostja esindaja e-kiri hagejale, milles kostja esindaja kirjutab, et „Täna sain teate, et nõue on tasutud C (isik, kes üldse võttis laenu X nimel) poolt 28.04.2022. Kas saate kinnitada antud infot?“ (dtl 501), mistõttu tuleb see võtta asja juurde. 04.05.2022 e-toimiku automaat-teade jääb aga vastu võtmata, kuna see ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust.

§ 168

lg 4 esimeses pooles sisalduva üldreegli järgi kannab hageja menetluskulud, kui ta loobub hagist. Sama sätte teise poole erandi ja

§ 168

lg 5 kohaselt jäävad kulud aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15.05.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Kohtupraktikas on leitud, et vabatahtlikuks täitmiseks tuleb lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 alusel (vt Riigikohtu 09.03.2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05, p 18). Kolleegiumi hinnangul kohaldub sellekohane tõlgendus ka kehtiva

§ 168lg-le 5.

VÕS § 78 lg 2 järgi võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb sellele vastu, et kohustuse täidab tema eest kolmas isik. Rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda. Kostja, saades teada kolmanda isiku poolt pakutavast täitmisest, ei ole sellele vastu vaielnud. Seejuures ei olnud oluline, kas kostjale meeldis, et kolmas isik täitis kohustuse hageja ees või mitte. Asjaolu, et kolmas isik tasus hagejale viimase esitatud hagiavalduses nõutule vastava summa, viidates maksekorralduses (dtl 488) kostja kohustusele (Selgitus: X volgnevus), näitab, et kolmas isik on kohustust täites soovinud täita selle kui võlgniku kohustuse. Samuti ei saa arvestada kostja väitega, et tema suhtes esitati põhjendamatu nõue. Esitatud asjaoludel oli piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks olnud hagejale edukas ning maakohus ei tuvastanud aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja on küll väitnud, et tema nimel sõlmis laenulepingu kolmas isik, kuid ei ole seda tõendanud. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Menetluskulude jaotuse muutmine tingib maakohtu määruse tühistamise ka nende rahalise kindlaksmääramise osas. Kaebuses sisaldus hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks, kuid selle on maakohus 27.06.2022 määrusega juba lahendanud, mistõttu ringkonnakohus seda ei käsitle. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamisest tingituna jätta kostja kanda. Ringkonnakohus ei saa kulusid ise kindlaks määrata, vaid see jääb maakohtu lahendada, et tagada võimalus vajaduse korral vaidlustada hüvitatavate kulutuste suurust (vt nt Riigikohtu 02.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21 ja seal viidatud varasem praktika).

§ 696

lg 1,

§ 178

lg 1 ja

§ 433lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 4