Obsah (14)

§ 336§ 3401§ 613§ 477§ 367§ 173§ 172§ 138§ 475§ 144§ 175§ 4842§ 177§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Kadri Kroodo Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-111361 Tsiviilasi Tallin

) § 336 lg 1 sätestab, et kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt. Dokument peab olema varustatud saatja digiallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Sealjuures on kohtul õigus lugeda menetlusosalise esitatud avaldus või muu menetlusdokument piisavaks ka juhul, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil (

§ 336g 4).

Normi rakendamine on kohtu õigus ning rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus. Käesoleval juhul pole kohtu hinnangul põhjendatud rakendada

§ 336

lg-t 4, arvestades, et puudutatud isik pole e-posti aadressilt xxx eelnevalt esitanud kohtule ühtegi allkirjastatud menetlusdokumenti. Kohus on jätnud puudutatud isiku vastuse 16.11.2022 määrusega käiguta ning kohustanud teda esitama nõuetekohane allkirjastatud vastus, kuid puudutatud isik pole seda teinud.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks vastuväites puudusi ei kõrvaldata, jätab kohus vastuväited tähelepanuta. 9.

§ 613

lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses pole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 477lg 5).

Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
2. Kinnistusraamatu väljavõttega on tuvastatud, et puudutatud isik on korteriomandi aadressil Järveotsa tee 7-x (registriosa nr xxx) omanik (avalduse lisa 2).
3. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 41 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sätestab korteriomanike kohustuste jaotuse majandamiskulude kandmisel (p 3), reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suuruse (p 4) ning kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositava koguse ja maksumuse (p 5). KrtS § 41 lg 2 sätestab, et kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga 4 on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ka ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
4. KÜ Järveotsa tee 7 põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise kulutuste jm makseid ühistu juhtorganite poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriomanike 28.06.2021 üldkoosoleku otsuse nr 2 (avalduse täienduse lisa 2) kohaselt kinnitati avaldaja
5. aasta majanduskava (avalduse täienduse lisa 3). Majanduskava kohaselt määrati haldus-, hooldus- ja kohtumenetluskulude tariifiks 0,5 eurot/m2 ning remondiettemakse 0,35 eurot/m
6. Muude kulude (laen, lifti hooldus, prügivedu, üldelekter, fonolukk) arvestuse aluseks on konkreetse korteriomaniku ainukasutuses oleva pinna suurus. Avaldaja 30.06.2022 üldkoosoleku otsusega nr 2 on kinnitatud avaldaja
7. aasta majanduskava, millega määrati kindlaks haldus- ja hoolduskulude jaotus (tariif 0,5 eurot/m2) ning remondikulude jaotus (tariif 0,35 eurot/m2 esimesed viis kuud ning 0,4 eurot/m2 järgmised 7 kuud). Muutuvkulude jaotamise põhimõte jäi samaks nagu
8. aasta majanduskavas (teenuseosutajate arvetel toodud summad jagatakse ainukasutuses olevate eluruumide pinna suurusega ja korrutatakse seejärel konkreetse korteriomaniku ainukasutuses oleva pinna suurusega). Majanduskavas on sätestatud ka reservfondi maksed (1,42 eurot/m2 ja 17.06.2022 üldkoosoleku otsuse alusel võetud laenu maksed (ruutmeetripõhise arvestusega).
9. Seega on puudutatud isikul kohustus tasuda kord kuus ühistu kehtestatud majanduskavade alusel haldus-, hooldus- ja remondikulusid vastavalt määratud tariifile ning muid tarbimisest sõltuvaid kulusid vastavalt puudutatud isiku ainukasutuses oleva pinna suurusele (üldpind 50,10 m2 ja köetav pind 49,5 m2), samuti laenu- ja reservfondi makseid ruutmeetripõhiselt.
10. Puudutatud isikule on perioodil 01.09.2021 kuni 30.11.2022 esitatud arveid korteriomandi halduse ja hooldamise, lifti hoolduse, prügiveo, üldelektri, külma ja sooja vee, vee soojendamise, kütte, remondi, fonoluku hoolduse, laenu ja reservfondiga seotud maksete tasumiseks kokku summas 1902,18 eurot (avalduse lisad 2-10, avalduse 25.01.2023 täienduse lisa 1; käesoleva määruse p 5).
11. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna puudutatud isik on jätnud korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12. Avaldaja on esitanud kohustuse täitmise nõude eelduseks olevad andmed: kohustuse kujunemise, s.t kulude jaotuse aluseks olevad majanduskavad ja põhikirjad, teenusepakkujate esitatud arved ning nende alusel puudutatud isikule esitatud arved, 5 lähtudes majanduskavas sätestatud kulude jaotuse põhimõtetest. Puudutatud isik pole nõuete kujunemisele, sh raamatupidamislikele arvutustele vastuväiteid esitanud, samuti pole puudutatud isik väitnud, et ta oleks arved tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 1902,18 eurot perioodil 01.09.2021 kuni 30.11.2022 esitatud arvetel kajastuvate majandamiskulude eest.
13. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 24.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras avaldaja taotletud summas 112,08 eurot vastavalt avaldaja esitatud taotlusele ja viivisearvestusele (avalduse täienduse lisa 13). Viivisearvestuses on avaldaja lähtunud viivisemäärast 0,022% päevas ning on esitanud nõude kujunemise iga üksiku arve kaupa (viivisemäär, arvestuse aluseks olev põhinõue, viivitatud päevade arv), mistõttu on viivisenõude kujunemine kontrollitav. 19.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus mõistab puudututud isikult välja põhinõude, siis on põhjendatud välja mõista ka viivis põhivõlgnevuselt 1902,18 eurolt alates 25.01.2023 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus ei pea põhjendatuks määrata määruse resolutsioonis kindlat viivisemäära, sest seadusjärgse viivise määr muutub ajas (alates 01.01.2023 on seadusjärgse viivise määr 10,5% aastas). Menetluskulude kindlaksmääramine 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 172

lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 21. Kohus jätab menetluskulud

§ 172

lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda, arvestades, et kohtusse pöördumise tingis asjaolu, et puudutatud isik jättis majandamiskulud tasumata. 22.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

23. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 04.04.2022 riigilõivu 65 eurot. Pärast maksekäsumenetluse lõpetamist anti asi üle Harju Maakohtule. Tulenevalt

§ 475lg 1 p-st 13 ja § 613 lg 1 p-st 1 tuli asi vaadata läbi hagita menetluses.

Seetõttu kuulus käesolevalt avalduselt vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja on kohtule avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot ning avalduse 25.01.2023 täiendamisel lisaks 70 eurot. Seega on avaldaja tasunud 6 seaduses sätestatust rohkem riigilõivu ning tal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Puudutatud isikult on põhjendatud avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot ehk summas, mis tuli avalduse esitamisel tasuda, ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot, kokku 115 eurot. 24. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Avaldaja taotleb menetluskulude seas ka esinduskulude väljamõistmist. Riigikohus on kinnitanud, et ka hagita asjades tuleb esindajakulude väljamõistmisel kohaldada

§ 175lg-d 1-31 (Riigikohtu 19.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-158-13, p 14).

Põhilise kriteeriumina tuleb lähtuda kulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Avaldaja esindaja on 10.11.2022 taotlusest ja avalduse 25.01.2023 täiendusest nähtuvalt teinud asjas järgmisi toiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse materjalide analüüs, puudutatud isiku vastuväite ja vastuväitega koos esitatud dokumentidega tutvumine, kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga, hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine (kokku 5 h 50 min; 2) 14.07.2022 kohtunõudele vastamine (1 h 25 min); 04.10.2022 kohtumääruse ja kohtu kirja analüüs (10 min); 10.11.2022 kohtule täiendava taotluse tegemine seoses täitemenetluse algatamisega (15 min); 25.01.2023 vastus kohtunõudele (1 h 45 min). Avaldaja esindaja tunnihind on 105 eurot + km. 25. Kohus on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud osaliselt.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Seega jäävad ülejäänud osas hüvitamata avaldaja esindaja toimingud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse materjalide analüüsi, puudutatud isiku vastuväite ja vastuväitega koos esitatud dokumentidega tutvumise ja kohtumäärusega tutvumisega. 26. Kohus on seisukohal, et avalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks oli põhjendatud kulutada 3,5 h, lähtudes nõude keerukusastmest ja mahust. Ülejäänud osas on avaldaja esindaja toimingud olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud. Avaldaja esindaja tunnihind 105 eurot + km vastab kohtu hinnangul sarnase õigusteenuse turu keskmisele. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabikulud 7,08 h eest summas 892,08 eurot (7,08 x 126). Lisaks kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning riigilõiv 115 eurot. Kokku mõistab kohus puudutatud isikult menetluskuluna välja 1027,08 eurot. Avaldaja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada puudutatud isikut hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 27.

§ 617

lg 1 sätestab, et kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 8