← Eesti

1-15-7914/9

Obsah (6)§ 239§ 318§ 3411§ 9§ 175§ 326

1-15-7914 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.novembril 2015.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7914 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kes

  1. peatüki
  2. jao sätte rikkumist kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Välja mõista E.S-ilt riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu 26.oktoobri
  4. a otsusega tunnistati E.S kokkuleppemenetluses süüdi ja teda karistati KarS § 213 lg 1 (al. 01.01.2015 KarS § 213 lg 2 p 1) järgi vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus vangistus 5 kuud kaetuks temale Harju Maakohtu 1 27.01.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10938 mõistetud karistusega 8 kuud 18 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 8 kuud ja 18 päeva. Nimetatud karistus on käesolevaks ajaks ära kantud. Samuti tunnistati E.S süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 3 kuud. E.S tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat. KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (05.-06.05.2015, s.o. 2 päeva). Kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 08.06.2015.a.
  5. Süüdistatava E.S kaitsja Silver Reinsaar esitas apellatsiooni ning taotleb tühistada Harju Maakohtu
  6. oktoobri 2015 kohtuotsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. E.S suhtes tehti 26.10.2015 kokkuleppemenetluses kohtuotsus nr 1-
  7. E.S soovib nimetatud kohtuotsust vaidlustada viidates

  1. peatüki
  2. jao sätte rikkumisele. Kuivõrd E.S endal kohtuotsuse vaidlustamise võimalused on seoses tema kinnipidamisega raskendatud, esitab ta apellatsiooni kaitsja vahendusel.

§ 239

lg 2 p 4 kohaselt ei kohaldata kokkuleppemenetlust juhul, kui sellega ei nõustu kannatanu. Kannatanuna on kriminaalasjas üle kuulatud Anne Tammiste, kuid A. Tammiste ei ole kriminaalmenetluses andnud nõusolekut E.S suhtes kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. A. Tammiste on andnud nõusoleku üksnes lepitusmenetluse kohaldamiseks, kuid ei ole andnud nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

§ 318

lg 4 sätestab, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete rikkumisega. Kuivõrd kannatanu nõusolek on kokkuleppemenetluse kohaldamise vältimatu eeldus, kannatanu A. Tammiste isiklikult seda andnud ei ole, taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist.

§ 3411

p 3 kohaselt tagastab ringkonnakohus kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui rikutud on

§ 9. ptk 2.

jao sätteid, kui rikkumist pole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Kuivõrd kaitsja on seisukohal, et kannatanu nõusolekut on võimalik küsida ja saada ka kokkuleppemenetluses kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus, ning see oleks kooskõlas ka menetlusökonoomika põhimõttega, taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega, E.S kaitsja Silver Reinsaare apellatsiooniga, asub alljärgnevale seisukohale. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist

  1. peatüki
  2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni, mille on esitanud süüdistatava E.S kaitsja Silver Reinsaar, on viidatud asjaolule, millise vaidlustamine on võimalik märgitud seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses, s.o

  1. 2 peatüki
  2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumine. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud oma lahendites nt 3-1-1-64-11 ja 3-1-1-43-11, et muuhulgas ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole

  1. peatüki
  2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumine asetleidnud. Kaitsja väide, et kannatanu Anne Tammiste ei ole andnud nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ei vasta tõele. Kannatanu Anne Tammiste nõusolek kokkuleppemenetluseks asub toimiku leheküljel 97, mistõttu kaitsja väide

  1. peatüki
  2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumise kohta on ainetu.
  3. Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 1,0 tundi (0,5 tundi nõupidamine kaitsealusega vanglas ja 0,5 tundi apellatsiooni koostamine) ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 48 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata ja seda järgmistel põhjustel.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks üksnes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt RKKK nr 3-1-1-14-14, p 1058, 3-1-1-79-14, p 45). Antud kriminaalasjas osutus apellatsioonis toodud väide täielikult põhjendamatuks, seega loeb kolleegium

§ 175lg 1 p 4 tähenduses põhjendatuks kaitsjatasu summas 24 eurot koos käibemaksuga.

5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 326

lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava E.S kaitsja Silver Reinsaare apellatsiooni, millega vaidlustatud

  1. peatüki
  2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumist üksmeelselt kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.