240 eurot Menetlusalune isik A.D , isikukood XXX, xxx kodakondsus, elukoht xxx, xxx RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 133-135, § 155, § 156 kohus OTSUSTAS: Jätta A.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Patrullitalitus Patrulligrupp III 18.02.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 24402000681 sisuliselt rahuldamata.
lg 2 alusel määrata A.D-le määratud rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o summas 240 eurot, tasumine ositi 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VTMS 204 lg 3 kohaselt rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30 päeva jooksul alates päevast, mis kohtuotsus on kohtus avalikult teatavaks tehtud (04.04.2022). Kohtuotsuse ärakirjad edastada A.D-le ja PPA Ida prefektuurile. 1/7 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele avalikult teatavaks tehtud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku vandeadvokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (või kättesaadavusest) ehk hiljemalt 11.04.
lg 1 järgi, milleks on varavastase süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. Menetlusalune isik andis ütlusi kiirmenetluses: „Ma läksin poodi Selver, ostsin mune ja keefiri, pärast arvasin, et loomadele on vaja toitu ning võtsin, panin kotti, seejärel juba endale jogurtit, kartulit ja kotletid. Väljudes kassa kaudu, maksin ainult munade ja keefiri eest. Hiljuti matsin mehe. See loomulikult ei anna õigust varastada. Kahetsen tehtut. Matuste kulude tõttu raha üldse ei jäänud.“ Kergendava asjaoluna on kohaldatud
Menetlusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv summas 240 eurot. 04.03.2022 esitas A.D kaebuse väärteoasja otsusele nr 10220172684797, mis oli tehtud 18.02.2022 ja määratud rahatrahv 240 eurot liiklusseaduse rikkumise eest. Kaebuse kohaselt palub isik vähendada talle määratud trahvi, sest ta saab ainult 230 eurot invaliidsuspensioni ja 09.02.2022 mattis mehe ning raha läks matustele. 2/7 24.03.2022 esitas kohtuväline menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning nõusoleku väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt on kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi väärteomenetleja T. P. nõus A.D poolt Viru Maakohtule esitatud kaebust Ida prefektuuri 18.02.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,22,000681 lahendama vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, esitades oma seisukoha antud kaebuse osas. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse määramise osas rahuldamisele ei kuulu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo
lg 1 järgi, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv kuni 1200 eurot (300 trahviühikut) või arest kuni 30 päeva. Vastavalt
Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miiniumpäevamäära. Menetlusalune isik varastas kaupa kokku summas 62,15 eurot ja pani toime pisivarguse. Karistuse määramisel oli kohtuvälise menetleja poolt arvestatud kergendavaid asjaolusid, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises. Samuti oli karistuse määramisel juhinetud
56 lg 1. Tegemist on olnud kaalutletud ning põhjendatud otsusega. Samuti on määratud rahatrahv tasuda ositi kahes
Samuti kirjutas menetlusalune isik, et ta mattis oma abikaasa ja tal puudusid rahalised vahendid, et süüa osta, siis on kontrollitud menetlusaluse isiku väide, et abikaasa suri (27.01.2022). Arvestades eeltooduga jääb Ida prefektuuri kohtuväline menetleja tehtud otsuse juurde ning palub jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3/7 Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kinnitanud, et nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et kuna kaebuse esitaja ei ole palunud asja lahendamist kohtuistungil, siis on võimalik tõlgendada kaebuse esitaja väljendatut kui temapoolset soovi lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Seega on mõlemad kohtumenetluse pooled nõus väärteoasja lahendamisega VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses. Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt VTMS § 133 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks välja järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel; 9) kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid; 10) kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt
Tegemist on
lg 1 järgi toimepandud süüteoga ehk vargusega, mis on toime pandud väheväärtusliku asja vastu ehk
Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik on andnud ütlusi kiirmenetluse otsuse vormistamisel, millest nähtub, et isik tunnistab oma õigusvastast tegu. Menetlusalune isik andis ütlusi, et läks poodi Selver, ostis mune ja keefiri, pärast avastas, et loomadele on vaja toitu ning võttis, pani kotti, seejärel juba endale jogurtit, kartulit ja kotletid. Väljudes kassa kaudu, maksis ainult munade ja keefiri eest. 04.03.2022 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta A.D väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. Lisaks menetlusaluse isiku ülestunnistusele kinnitab väärteootsuses toodud ajal ja kohas varavastase süüteo toimepanemist väheväärtusliku asja vastu tunnistaja Svetlana Fjodorova ülekuulamise protokoll. Tunnistaja on andnud ütlusi, et 18.02.2022 kell 17:00 kaupluses Selver peeti kinni naine, kes läks kauplusest välja ning ei maksnud kauba eest summas 62,15 eurot. Oli kinni peetud ning viidud turvaruumi, kus olid kontrollitud kõik asjad, tema ise võttis toiduained kottidest välja ning näitas. Käitus rahulikult. Kogu kauba, mille ta võttis saalist, pani saalis oma kottidesse. Kaup on rikkumata ja tagastatud poodi. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja uuritud tõenditega kogumis leiab, et on usaldusväärselt leidnud tõendamist, et A.D 18.02.2022 kell 17:00 pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo- varguse
lg 1 järgi, väheväärtusliku asja vastu, varastades kaupluse Selver müügisaalist ühe kartulikotletid maksumusega 1.99 eurot, ühe Eesti juustu viil maksumusega 5.99 eurot , 1 jogurtijook maasika maksumusega 3.39 eurot, 3 4/7 kassikonserv maksumusega 8.37 eurot, 1 kuiv kassitoit maksumusega 5.49 eurot, 1 kuiv kassitoit kassipoeg maksumusega 1.49 eurot, 1 kuiv kassitoit kanaga maksumusega 4.79 eurot, 1 junior kuiv toit maksumusega 5.99 eurot, 3 koerakonserv lihaga 8.85 eurot, 2 van.puding 2.18 eurot, 3 seljanka maksumusega 6.57 eurot, täispiimajogurt PÕ 1.29 eurot, täispiimajogurt MU 1.39 eurot, 1 jogurt trop. 1.19 eurot, 1 majonees Vegan 1.49 eurot, 1 ahjukartul 1.69 eurot. Kokku varastas menetlusalune isik esemeid kogu maksumusega 62,15 eurot.
lg 4 kohaselt loetakse
lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel karistusseadustikus §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
Eelnevast tulenevalt loetakse väheväärtuslikuks asi, mis ei ületa 200 eurolist rahalist väärtust. Tulenevalt asjaolust, et menetlusaluse isiku poolt varastatud esemete koguväärtus oli 62,15 eurot, mis on vähem kui 200 eurot, on tegemist väheväärtusliku asjaga. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud teo objektiivne külg, et A.D on toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo ehk varavastane süütegu ( vargus) väheväärtusliku asja vastu.
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. A.D on seadnud oma tegevuse eesmärgiks esemetega poest lahkumise jättes nende eest tasumata. A.D teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ehk varavastase süüteo toimepanemise toob kaasa toidukaupade võtmine, kotti panemine ja nende eest mitte tasumine. A.D seadis enda tegevuse eesmärgiks majandusliku kasu saamise. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul A.D
lg 1 järgi kvalifitseeritav teo toime pannud kavatsetult
Kohus ei ole tuvastanud isiku õigusvastasust välistavaid asjaolusid
-u
Ta on süüvõimeline, sest on süüdiv ja täiskasvanu,
Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetluse põhimõtteid. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetleja selles, et A.D pani toime süüteokoosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, realiseerides oma teoga
KARISTUS Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu ning karistusena on ette nähtud rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või arest. 5/7 VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega peaks A.D-le määratav rahatrahv jääma vahemikku, mis on seadusest tulenevalt 3-300 trahviühikut. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja kohaldas A.D suhtes trahvimäära, mis jääb tunduvalt alla sanktsioonimäära keskmist, määrates karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses ehk kaks viiendikku keskmisest määrast. Kohus peab hindama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et karistust raskendavaid asjaolusid
Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses välja toonud ja arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku ülestunnistust
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et puhtsüdamlik ülestunnistus on A.D puhul karistust kergendavaks asjaoluks, kuna ta on oma tegu tunnistanud, avaldanud kahetsust. Kohtul ei ole põhjust kahelda isiku ülestunnistuse puhtsüdamlikkuses, seega kohus arvestab nagu ka kohtuväline menetleja puhtsüdamlikku ülestunnistust
Menetlusalune isik on selgitanud, et temapoolse teo toimepanemise ajendiks oli asjaolu, et ta mattis hiljuti oma abikaasa ja raha kulus matusetele, seega oli vargus toime pandud rahaliste vahendite puuduse tõttu. Menetlusalune isik on kaebuses kinnitanud teo toimepanemise põhjusena sama asjaolu. Kohtu hinnangul ei ole selline motiiv teo toimepanemiseks küll tegu õigustav, kuid on eluliselt usutav. Kohus märgib, et kuigi on eluliselt usutav, et abikaasa matmine toob isikule kaasa suuremaid majanduslikke kulutusi ning
lg 1 p 4 mõttes raske isikliku olukorra mõju võib olla majanduslik, siis ei saa kohus asjaolu arvestada kergendava asjaoluna. Kohtu hinnangul ei ole abikaasa matmine asjaolu, mis paneks isiku
Lähedase surma puhul on lein arusaadav. Samas ei olnud menetlusaluse isiku isiklik olukord niivõrd raske. Menetlusalune isik, lisaks leinale, ei ole koormatud muude isiklike asjaoludega, mis kogumis leinaga annaksid aluse arvata, et menetlusalune isik on raskes isiklikus olukorras
Isikul on elukoht ja tagasihoidlik, kuid siiski sissetulek- pension.
Kohtuväline menetleja hindas süü suurust alla keskmist. See on nähtav määratud karistuse suurusest – kaks viiendikku sanktsiooni keskmisest määrast. Tulenevalt A.D väärteo toimepanemise kavatsetusest, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd väikeseks pidada. Seega ei näe kohus põhjust karistust kergendada. Eeltoodust tulenevalt jääb A.D süü kohtu hinnangul alla keskmäära. Kohus leiab, et isiku süü on alla keskmise ka sel põhjusel, et tegemist on üheepisoodilise vargusega, varastatu maksumus on 62,15 eurot. Üle 200 euro maksumusega varguse eest oleks isik pidanud vastama juba kriminaalkorras. Isik on varastanud varguse nö alla keskmisest maksumusest, seega oleks loogiline, et ka karistuse määr oleks alla keskmise. Selles mõttes vastab kohtuvälise menetleja valitud määr, alla keskmise, isiku teole. Karistuse määramisel peab kohus arvestama lisaks süüle ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Üldpreventiivsetel kaalutlustel on isikule karistuse määramine piisavaks meetmeks näitamaks ühiskonnale, et õigusvastase teo toimepanemist ei kiideta heaks. Kohus kontrollis, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebuse esitajal üks varasem väärteokaristus, kus on 18.10.2017 otsusega isikule määratud
Otsus on jõustunud 03.11.
lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Rahatrahvi ositi tasumise eelduseks on mõjuv põhjus ning Riigikohus on lahendis 3-1-1-2-06 p 12 öelnud, et mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. A.D on kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuses öelnud, et tema sissetulekuks on 230 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist mõjuva põhjusega ning rahatrahvi ositi tasumise kohaldamine on põhjendatud.
lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et on põhjendatud A.D-le määratud 60 trahviühiku, s.o 240 euro, tasumine ositi 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Selle ajal kestel on isikul võimalik menetlusalusel isikul leida endale, kas ajutine lisasissetulek või maksta rahatrahv olemasolevatest sissetulekutest. KOHTU MEETMED Eeltoodust lähtuvalt tuleb A.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna Patrullitalitus Patrulligrupp III 18.02.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 24402000681 sisuliselt rahuldamata. A.D tuleb lubada tasuda rahatrahv 60 trahviühikut summas 240 eurot ositi 8 kuu jooksul
Inna Kirsipuu kohtunik 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.