← Eesti

2-20-3044/44

Obsah (10)§ 641§ 116§ 644§ 189§ 208§ 217§ 635§ 1§ 114§ 647

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-3044 Otsuse kuupäev Tartu, 7. juuni 2023. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kaupo Paal ja Tambet T

) § 635 lg 1 järgi tarbijatöövõtulepingu, mille esemeks oli tarnida, panna kokku ja paigaldada hageja maatükile kasvuhoone.

§ 641

lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ning

§ 116

lg-s 2 sätestatud olulise lepingurikkumise korral on teisel poolel

§ 116lg 1 järgi õigus lepingust taganeda.

Pooled ei vaidle selle üle, et juba töö tegemise käigus esitas hageja kostjale pretensioone töö kvaliteedi kohta ja kostja tegeles puuduste kõrvaldamisega. Hageja väitel ei kõrvaldanud kostja kõiki puudusi. Dokumentaalse tõendina käsitatava asjatundja arvamuse kohaselt vaatas ekspert hageja tellimusel puuduste kindlakstegemiseks kasvuhoone 20. novembril 2019 üle ning tuvastas puudused. Hageja taganes lepingust 16. detsembri 2019. a avaldusega. Hageja teatas kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

§ 644lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul.

Kostja vastas hageja

  1. detsembri
  2. a teatele
  3. detsembril
  4. Seega sai kostja hageja teate kätte hiljemalt
  5. detsembril 2019 ning sellest hakkas kulgema hageja antud 15-kalendripäevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kostja ei ole tõendanud, et ta on asjatundja arvamuses märgitud puudused kõrvaldanud. Asjatundja arvamuse ja tunnistaja A. Dmitruki ütlustega selle kohta, et kasvuhoonet ei ole võimalik otstarbe kohaselt kasutada, on tõendatud, et kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, kuna ei parandanud puudusi mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja ei ole väitnud, et hageja kasutab kasvuhoonet sihtotstarbeliselt. Seega taganes hageja septembris 2019 sõlmitud töövõtulepingust kehtivalt ning leping lõppes
  6. jaanuaril 2019.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja 1350 euro tagastamise nõue muutus sissenõutavaks alates lepingust taganemisest ehk

  1. jaanuarist
  3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ning jätta hagi uue otsusega tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus valesti tõendeid ja jõudis seetõttu ebaõigetele järeldustele. Maakohus ei ole otsust põhjendanud ega selgitanud pooltele tõendamiskoormust. Arusaamatu on tunnistajana ülekuulatud hageja elukaaslase ütluste eelistamine teiste tunnistajate 2

(5)2-20-3044 ütlustele. Sellest, et see tunnistaja ei näinud, et kostja käis puudusi kõrvaldamas, ei saa järeldada, et kostja puudusi ei kõrvaldanud. Dokumentaalse tõendina käsitletud arvamust ei saa pidada asjatundja arvamuseks, sest selle koostanud isik ei olnud pädev puudusi hindama. Seetõttu ei saa selle arvamuse saamise kulu olla hageja menetluskulu.
  1. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus ei pidanud menetlusosalisi nõustama. Maakohus on tunnistajate ütlusi õigesti arvestanud ja hinnanud. Asjatundja arvamuse koostas pädev isik, kellel oli õigus teha kasvuhoone puuduste ekspertiisi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  3. jaanuari
  4. a otsusega maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi tervikuna rahuldamata ja mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda, mõistes temalt välja kostja menetluskulu 825 eurot. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu

§ 208lg 1 mõttes, mitte töövõtulepingu.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu, mille alusel pidi kostja tarnima ja kokku panema kasvuhoone. Hageja ütles maakohtu istungil, et ta valis kasvuhoone ise välja. Sama kinnitas ka kostja ringkonnakohtus istungil ja ütles, et hageja tuli tema juurde ning soovis konkreetset tüüpi kasvuhoonet, mille ta soovis osta ja enda kinnisasjale paigaldada. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kahest osast koosneva kasvuhoone maksumus lepingu hinnast oli 1100 eurot ja paigalduse maksumus 180 eurot. Seega sisaldas leping nii müügi- kui ka töövõtulepingu elemente, kuid müügilepingu osakaal poolte võlasuhtes on ülekaalukas. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et müügilepingujärgne maksumus 1100 eurot oli paigalduse 180 euro suurusest maksumusest kordades suurem ning hageja eesmärk oli see, et kostja müüks talle konkreetse kokkupandava kasvuhoone. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (

§ 116lg 1).

Üldreegli kohaselt võib lepingust taganeda siis, kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud ehk kui on nurjunud lepingu eesmärgi saavutamine.

§ 116

lg 2 p 5 võimaldab erandina lugeda oluliseks lepingurikkumiseks ka seda, kui teine lepingupool ei täida ükskõik millist enda lepingulist kohustust

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa (

§ 116lg 5 teine lause).

Kuna hageja etteheidetud puudused olid seotud kasvuhoone paigaldamisega, mis moodustas ebaolulise osa kostja lepingulistest kohustustest, ei võinud hageja

§ 116lg 5 teise lause alusel müügilepingust taganeda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ning mõista kostjalt välja hageja kassatsiooniastme menetluskulu 1050 eurot. Ringkonnakohus tuvastas kostja ütluste alusel valesti lepingu hinna. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu hind oli 1350 eurot, mitte ringkonnakohtu märgitud 1280 eurot. Ringkonnakohus leidis 3

(5)2-20-3044 valesti, et hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, sest kostja paigaldamisega seotud kohustused ei moodustanud lepingust olulist osa (

§ 116lg 5).

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta

§ 217lg 5, § 223 lg-d 1 ja 2, § 225 ja § 226 lg 2.

Kostja rikkus lepingut oluliselt, sest vale paigalduse tõttu ei ole kasvuhoonet võimalik kasutada, ning tekitas hagejale sellega kahju.

  1. Kostja leidis, et hageja kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada ning palus mõista hagejalt välja kostja kassatsiooniastme menetluskulu 980 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tegi menetluskulude otsustused. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  3. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid septembris 2019 suulise lepingu, mille alusel kostja kohustus müüma, panema kokku ja paigaldama hageja maatükile kasvuhoone. Maakohtu hinnangul sõlmisid pooled

§ 635lg 1 järgi tarbijatöövõtulepingu.

Ringkonnakohus leidis aga, et pooled sõlmisid müügilepingu

§ 208lg 1 tähenduses.

Kolleegiumi arvates jättis ringkonnakohus tähelepanuta

§ 1

lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Kuna pooled sõlmisid segalepingu, kohalduvad kasvuhoone müügile müügilepingut (

§ 208

jj) ning kokkupanemisele ja paigaldusele töövõtulepingut (

§ 635jj) reguleerivad sätted.

  1. Kohtud leidsid, et hageja taganes lepingust
  2. detsembri
  3. a avaldusega, millega andis kostjale puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kassatsiooniastmes ei ole pooled kohtute seda järeldust vaidlustanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda

§ 189

lg 1 alusel kostjalt 1350 euro tagastamist, kuna kostja paigaldas kasvuhoone puudustega ega ole neid hageja antud tähtajaks kõrvaldanud. Maakohtu hinnangul rikkus kostja lepingut

§ 116

lg 2 p 5 järgi oluliselt, kuna ta ei kõrvaldanud puudusi

§ 114järgi kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul.

Ringkonnakohus leidis, et hageja ei võinud vaatamata sellele, et kostja rikkus lepingut,

§ 116

lg 5 teise lause alusel lepingust taganeda, kuna puudused olid seotud kasvuhoone paigaldamisega, mis moodustasid ebaolulise osa kostja lepingulistest kohustustest. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. 12. Töövõtja loetakse

§ 647

lg 1 järgi töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 116

lg 5 kohaselt võib kahjustatud lepingupool määrata

§-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Ringkonnakohus lähtus

§ 116lg 5 kohaldamisel ebaõigesti lepingu erinevate osade rahalisest väärtusest.

Kuigi ringkonnakohus on märkinud ka seda, et hageja eesmärk oli see, et kostja müüks talle konkreetse kokkupandava kasvuhoone, ei ole hinnatud lepingu muid 4

(5)2-20-3044 eesmärke ja selle saavutamisele suunatud kostja kohustusi, eelkõige kohustust paigaldada kasvuhoone nii, et seda saaks eesmärgipäraselt kasutada. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta ka

§ 116

lg-s 3 sätestatu, mille järgi, kui kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Kui lepingust soovitakse lepingurikkumise tõttu taganeda, tuleb arvestada teise poole õigustatud huvi lepingu kehtimise vastu ning võimaldada lepingus kokkulepitud õigusi ja kohustusi ühepoolselt lõpetada üksnes hädavajalikus osas (vt RKTKo 22.12.2009 3-2-1-143-09, p 13). Seega pidanuks ringkonnakohus hindama, kas hagejal oli huvi lepingu osalise täitmise vastu või kas lepingurikkumine oli oluline lepingu kui terviku suhtes. Olukorras, kus paigaldusest tingitud puuduste tõttu ei ole asja võimalik väidetavalt kasutada, võis kahjustatud lepingupool kolleegiumi hinnangul kaotada huvi lepingu täitmise vastu tervikuna. 13. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas kostja kõrvaldas puudused hageja antud tähtaja jooksul. Kui kostja seda ei teinud, tuleb ta lugeda lepingut oluliselt rikkunuks

§ 116

lg 2 p 5 mõttes ning hinnata kooskõlas

§ 116lg-s 3 sätestatuga, kas lepingust taganemiseks oli alust (vt otsuse p 12).

14. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse hagi rahuldamata jätmise osas, tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus, rahalise suuruse kindlaksmääramine ja hagejalt väljamõistmine. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja nende suuruse kindlaksmääramine ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.