← Eesti

1-21-4821/26

Obsah (10)§ 75§ 121§ 120§ 64§ 68§ 871§ 320§ 118§ 87§ 3314

1-21-4821 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-4821 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Kriminaal

§-dest 75, 871 ja KrMS §-dest 4261, 432, kohus määrab: Kohaldada Leo Lombi suhtes pärast Viru Maakohtu 07.07.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmist karistusjärgset käitumiskontrolli elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määrata 1 (üks) aasta alates vanglast vabanemise päevast. Käitumiskontrolli ajal on Leo Lomp kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1

(6)1-21-4821 registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. Kohtumäärus teha teatavaks Leo Lombile, Viru Ringkonnaprokuratuurile, Viru Vanglale ja Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 07.07.2021 otsusega nr 1-21-4821 tunnistati Leo Lomp süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 ning

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistuse kaetuks raskemaga ning mõisteti L.

Lombile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 31.05.2021.

Kohtuotsus jõustus 10.08.

  2. Viru Vangla esitas 30.03.2023 Viru Maakohtule materjalid L. Lombile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava ohtlikkuse tasemele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  3. L. Lomp selgitas kohtuistungil, et ta on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus. Tema elukoht vabanemise korral on XXX. See elukoht on temale naise poolt kingitud. Praegu selles majas elab tema elukaaslane S R. Nad hakkavad elama seal kahekesi. Suhted Silvi Reinväljaga on head, ta ootab teda koju. Silvi Reinväli on nõus ka sellega, et L. Lomp hakkab elama temaga koos sel aadressil. Kui ta hakkab Tallinnas tööl käima, siis saab elada sotsiaalkodus aadressil XXX. Ta elas seal varem. Vabaduses kavatseb maja remontida. L. Lomp nõustus kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Tal on vähk.
  4. Prokurör palub rahuldada vangla taotluse ning kohaldada Leo Lombile karistusjärgset käitumiskontrolli üheks aastaks. Samuti palub prokurör määrata käitumiskontroll aadressile XXX koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil prokuröri ning L. Lombi, on seisukohal, et L. Lombi suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. 2

(6)1-21-4821 6.

§ 871

lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. või
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kui

§ 871

lg 1 esimese lõike punktid 1 ja 2 ning teine lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja varasem karistatus), siis

§ 871lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi.

  1. Leo Lompi karistati Viru Maakohtu 07.07.2021 otsusega kahe aastase vangistusega karistusseadustiku
  2. peatüki teises jaos (

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p 2,3) sätestatud tahtlikke kuritegude eest.

Seega seadusest tulenevad alused temale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud.

  1. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Sarnaselt vahistamisaluse tuvastamisele tuleb kohtu hinnangul ka karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse hindamisel eraldi hinnata kahte aspekti: 1) uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja 2) võimaliku uue kuriteo raskust. Raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust ei annaks (vt mutandis RKKK 12.04.2012 nr 3-1-1-32-12, p 9.3). Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib talle kaasa tuua.
  2. Esmaseks ja kõige kaalukamaks argumendiks, mis räägib L. Lombi retsidiivsusriski jaatamise kasuks, on Viru Maakohtu 07.07.2021 otsusega kindlaks tehtud kuritegude iseloom. Süüdistuse kohaselt pani ta toime kaks kehalise väärkohtlemise episoodi ning kaks tapmisega ähvarduse episoodi, nendest ühe ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise episoodi pani ta toime karistuse kandmise ajal ehk vanglas viibides. Süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tegude asjaolud viitavad tugevalt väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele, mis on seotud vägivallaga ning on suunatud teiste isikute tervise vastu. Kohtu seisukohalt L. Lombi käitumine, s.o kuritegude arv (4 episoodi) ja nende raskus (kuritegude toimepanemine kinnipidamisasutuses), näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist.
  3. L. Lompi on karistatud kriminaalkorras 15 korda, nendest 12 on arhiveeritud. Käesoleval ajal on L. Lombil kolm kehtivat kriminaalkaristust – 07.07.2021 otsus nr 1-21-4821

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2,3 järgi süüdimõistmises; 03.02.2020 otsus nr 1-19-10077

§ 320

lg 1 järgi süüdimõistmises; 28.04.2017 otsus nr 1-15-7561

§ 118lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi süüdimõistmises.

Ta viibib vangistuses 11 korda. Varasemalt teda on karistatud raske tervisekahjustuste tekitamise, valeütluste andmise, huligaansuse, kelmuse, süütamise, tapmise, võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest ning vara tahtliku hävitamise eest. Käesolevat kuritegu iseloomustab vägivaldsus, kus soodusteguriks on kehv probleemide lahendamise oskus, impulsiivne käitumine ning alkoholi tarvitamine. 3

(6)1-21-4821 Tulenevalt L. Lombi varasemast käitumisest esineb reaalne oht, et ta võib ka edaspidi kuritegusid toime panna.
  1. Lisaks on L. Lombil vangla iseloomustusest ja edastatud materjalidest nähtuvalt üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomituse näol allumatuse eest ja suhtlemisega seotud rikkumiste eest. Kui süüdimõistetu jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ka vanglas range järelevalve tingimustes, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.
  2. Kohus hindab L. Lombi soovi käituda edaspidi õiguskuulekalt, kuid arvestades kinnipeetava isikut, tema varasemat elukäiku ja käitumist vangistuse ajal, osutab eeltoodu, et L. Lombi puhul on olemas uute kuritegude toimepanemise risk. Tema senine käitumine näitab, et tal on sõltumata oludest väga raske õigusrikkumistest hoiduda ning vabaduses on need enamasti varem või hiljem kujunenud välja kuritegudeks. Toetamaks L. Lombi soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ning kinnistamaks vangistuses omandatud teoreetilisi teadmisi seaduskuulekaks eluks vabaduses, on kohane kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. 13.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule. Seejuures on

§-s 75 lg-s 1 loetletud käitumiskontrolli nõuetest 4 seotud isiku elukohaga (p-d 1, 3, 4, 5). Veelgi enam

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on käitumiskontrollile allutatud isik kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas. Isiku karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamine eeldab tõepoolest muu hulgas seda, et tal oleks Eestis alaline elukoht. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb näidata juba kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab (RKKKm 30.05.2016, 3 1 1 45 16, p 7). Seega peab kohtul olema võimalik nimetada määruses aadress, kus süüdimõistetu vabanedes elama asuma peab. L. Lomp soovib vabanemise korral asuda elama aadressil XXX. Tegemist on ühekorruselise eramajaga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele S R. S R on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks eespool nimetatud aadressile ning on valmis teda vabanemise korral igakülgselt toetama. Olenemata sellest, et L. Lomp pani S R suhtes toime vägivallakuriteo, ei välista seadus võimalust kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli just sel aadressil arvestades S. R nõusolekut.

  1. Positiivseks peab kohus asjaolu, et Leo Lomp osales oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Ta osales vestlustel teemadel alkoholi tarvitamisega kaasnevate tagajärgede kohta, alkoholi tarvitamise loobumise kohta, alkoholi tarvitamise kahjulikkuse kohta, isiku hoiakute kohta ja probleemilahendusoskuste arendamise kohta. Ametniku hinnangul täitsid vestlused oma eesmärki ning maandasid kinnipeetava riske. Tal on kutseharidus ning elektri-elektroonika, metalli-, ehitus- ja viimistluse tööoskused. Alates 2012.a on L. Lomp vanaduspensionär. L. Lomp tegeleb nõuete tasumisega. 13.03.2023 seisuga on kinnipeetaval jooksvaid rahalisi nõudeid 847,39 eurot ning vabanemisfondis on 860,49 eurot. Vabanemise korral hakkab L. Lomp elama koos elukaaslasega, kelle vastu kohaldas kehalist väärkohtlemist, kuid suhted kellega on siiani head ja toetavad.
  2. L. Lomp on korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning tema kuritegelik käitumine on seotud ennekõike alkoholi kuritarvitamisega. L. Lomp on käitunud alkoholijoobes agressiivselt. Praegune kuritegu ning ka varasemad rasked kuriteod on L. Lomp sooritatud alkoholijoobes olles. Ta tunnistab sõltuvust alkoholi osas ning tervisega seoses ei soovi seda rohkem tarvitada. Ta on veendunud, et alkoholi tarvitamisest loobumise tagajärjel ei pane rohkem toime ka uusi õigusrikkumisi. Nõustudes vangla iseloomustuses tooduga ka kohus leiab, et L. Lombi puhul esineb alkoholi tarvitamisega seotud ohutegur. Kuritegude toimepanemine just alkoholi tarvitatuna annab alust järeldusele, et alkoholi tarvitades ei suuda Lomp oma käitumist kontrollida. Alkoholi tarvitamine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. 4

(6)1-21-4821
  1. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on L. Lomp impulsiivne ja vägivaldne. Tema probleemilahendusoskus on väga nõrk. Ta süüdistab teisi, leiab kuritegudele õigustusi ja vabandusi ning süüdistab riiki. Ta on ohtlik isikutele, kellega tekib kinnipeetaval tüli või erimeelsus, kellega jagab elamispinda või tarvitab koos alkoholi. Oht seisneb vägivalla kasutamises, mille tagajärjel võivad tekkida nii kergemad kui ka raskemad kehavigastused, sh. kaasneda isiku surm. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes, satub konflikti, reageerib teiste käitumisele või elab kellegagi koos. Maakohus leiab, et ka nimetatud asjaolud võivad põhjustada tagasilanguse ning pöördumise varasemalt harjumuspärase elukorralduse juurde.
  2. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et L. Lombi puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks märkimisväärne ja seetõttu on L. Lombi isikust tuleneda võivate ohtude maandamiseks järelevalve tema suhtes teatud aja jooksul pärast vanglast vabanemist vajalik. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eesmärgiks ongi süüdimõistetu resotsialiseerumise tagamine tema käitumiskontrollile allutamise kaudu. Maakohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud seisukohaga, mille kohaselt pikaaegne kriminaalne minevik ning alkoholi tarvitamine ei anna veenvat sisendit seaduskuulekaks eluks. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik abistada ja nõustada süüdimõistetut ning osutada sotsiaalset kohanemist soodustatavat abi. Käitumiskontrolli ajal on L. Lombil võimalik oma käitumisega tõestada, et omandatud teoreetilised teadmised on võimalik rakendada seaduskuulekaks eluks, et ta ei ole enam edaspidi ohtlik ja suudab elada õiguskuulekalt. Siinkohal märgib maakohus, et tegemist on vahendiga, mis eelkõige hõlbustab süüdimõistetu taasühiskonnastumist pärast pikaajalist vangistuses viibimist. Niisiis saabki L. Lombi riskeerivat ja hoolimatut käitumist maandada karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.
  3. Vastavalt

§ 87

-1 lg-le 3 karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kuus kuud kuni kolm aastat. Kohus võib lühendada esialgselt määratud kuuekuulisest tähtajast pikemat tähtaega. Kinnipeetava iseloomustuses on tehtud ettepanek kohaldada L. Lombile käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta. Kohtu hinnangul on pakutud tähtaeg proportsionaalne, võttes arvesse seda, et alkoholi tarvitamisest loobumine on pikaajaline protsess. Kohtu hinnangul on üheaastane tähtaeg piisav selleks, et saavutada käitumiskontrolliga taotletavat eesmärki, s.o juhtida ja suunata L. Lompi õiguskuuleka käitumise järgimisele. 19. Kohus nõustub täielikult sellega, et L. Lompi tuleb kohustada täitma

§ 75lg 2 p 2 ettenähtud kohustust, s.o mitte tarvitama alkoholi.

Nimetatud kohustuse määramine on vajalik uue kuriteo toimepanemise riski alandamiseks. Võimalik alkoholi tarvitamine mõjutab isiku võimet adekvaatselt reageerida välisärritajatele. Kui L. Lomp ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Peale selle juhib kohus süüdimõistetu tähelepanu asjaolule, et karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise korral võidakse süüdimõistetu võtta ka kriminaalvastutusele (

§ 3314

). Samas pole süüdimõistetu korrektse käitumise korral välistatud käitumiskontrolli tähtaja lühendamine (

§ 871lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(6)1-21-4821 Olga Dorogan kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.