Obsah (8)

§ 162§ 657§ 652§ 654§ 175§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõivu 200 eurot ning vähendas hageja taotletud õigusabikulusid mõistes kostjalt hageja kasuks kokku menetluskulude hüvitise 420 eurot koos edasiulatuva viivisega. Maakohus märkis, et hageja viidatud maksekäsu kiirmenetluse kulu nõue summas 20 eurot ei ole hagimenetluses põhjendatud menetluskuluks. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti lähtunud rendihinna määramisel poolte vahel raamlepingus sätestatud korrast, et üürihind määratakse kindlaks inventari üleandmise aktides ning lähtunud
3. mai
4. a aktis kajastatud hinnast, sest see on vastuolus VÕS § 13 lg-ga
5. Pooled leppisid hinna 72 eurot päeva kohta erinevalt lepingus sätestatud korras ja mitte vara üleandmise aktis, vaid
6. aprilli
7. a elektronposti vahendusel. Kostja sai hageja käitumisest aru, et hageja on nõus lepingu muutmisega ja hinnakokkulepete sõlmimisega elektronposti vahendusel, mitte vara üleandmisel. Seega ei saa ei hageja ega ka kohus tugineda sellele, et lepingut võis muuta ainult kirjalikult ja
8. aprilli
9. a kokkulepe ei kehtinud või prevaleerib selle üle
10. mai
11. a üleandmisaktis kajastatud hind. Hageja ei ole kostjale
12. mai
13. a eest kohaldanud üleandmisaktis kajastatud hinda 100.80 eurot päev. Seega ei ole ka hageja ise lähtunud üleandmisaktis kajastatud hinnast. Hageja ei ole tõendanud, et 72-eurone päevahind kehtib ainult siis, kui seadet renditake vähemalt kuuks ajaks; ka ei ole tõendatud, et hageja oleks 4 2-19-135395 kostjale teatanud sellest, et renditud seadme edasisel rentimisel soodsam hind alates
14. juunist
15. a ei kehti. Järelikult kehtis soodsam hind ka üürimisel üheks päevaks.
16. Kostja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et võla sissenõudekulude hüvitamiseks VÕS § 1131 lg 1 sätestatud suuruses ei pea tõendama mistahes toiminguid või tegelikke kulutusi. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kohtuväliselt võlga sisse nõudnud, mistõttu puudub tal ka õigus võla sissenõudekulude hüvitamisele.
17. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse viivise osas, kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Lisaks vaidlustas kostja temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse, sest hagi esitamise kulu on ülepaisutatud – hageja esindaja reaalne ajakulu hagi koostamiseks võis olla üks tund. Vastustaja seisukoht
18. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 19.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 8 refereeritud vaidlustamata asjaoludest. Ühtlasi tuvastas ja kvalifitseeris maakohus õigesti pooltevahelise teleskooptõstuki üürilepingu ning selle tingimused. Hageja põhinõude õiguslik alus on lisaks poolte hinnakokkuleppele VÕS § 108 lg 1, viivise nõudel VÕS § 113 lg 1 ning sissenõudmiskulude nõudel sama seaduse § 1131 lg 1. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tuvastatud ei ole poolte tahteavaldusi, mis võimaldaks järeldada
2. novembri
3. a lepingu tingimuse (p 2.1.2), mille kohaselt tuli üüritasu igakordselt kokku leppida inventari üleandmise-vastuvõtmise aktiga, muutmist. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei olnud alust kohaldada VÕS § 13 lg-t 3, millele kostja tugineb, sest kostja väidetud tahteavaldust muuta hinnakokkulepete sõlmimise korda hageja
4. aprilli
5. a e-kirjast ei nähtu. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et hageja teatas
6. aprillil
7. a kostjale saadetud e-kirjas (dtl 61), et Dino 260xd hind on 72 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Maakohus märkis õigesti, et e-kirjas ei olnud märgitud, et hind kehtib vaid tõstuki pikaajalise rentimise korral. Samas nähtub hageja esitatud rendi broneeringu dokumendist nr RES034179 (dtl 72), et kostja pidi rentima teleskooptõstuki alates
8. maist
9. a kuni
10. maini
11. a hinnaga 72 eurot päevas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud tõenditest kogumis võib järeldada, et hageja tegi kostjale üüritasu sooduspakkumise, kuna kostja oli broneerinud tõstuki pikaajaliseks rentimiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ning esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja 5 2-19-135395 ja kostja oleksid sellega muutnud lepingu tingimust, et üüritasu lepitakse igakordselt täiendavalt kokku. Hageja e-kirjast ei nähtu ettepanekut muuta üüritasu kokkuleppimise korda ja seda, et teine pool oleks sellise ettepaneku selgesõnaliselt vastu võtnud. Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust, millest nähtub poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel tekkiva lepinguga õiguslikult seotud. Selliseid kostja väidetud sisuga kattuvaid tahteavaldusi käesoleva tsiviilasja raames esitatud tõenditest ei nähtu, nagu leidis õigesti maakohus. Põhinõude rahuldamise tõttu on põhjendatud ka hageja viivisenõude rahuldamine.
12. Kuna hageja võib nõuda viivist ja kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, on maakohus õigesti rahuldanud hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel esitatud 40 euro suuruse sissenõudmiskulude saamise nõude. Kolleegium selgitab, et osundatud sätte kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine, mistõttu on ekslik kostja arusaam, et hageja pidi tõendama, et ta tegelikult võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis.
13. Kostja vaidlustas ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja leidis, et hagi koostamisele ja tõenditele ei saanud kuluda rohkem kui üks tund. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo, 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Kontrollides maakohtu hinnangut hageja lepingulise esindaja hagi koostamisele kulunud ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on kooskõlas ka dokumendi sisu ja mahuga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).

Menetluskulud 23. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 järgi kostja kanda.

jätab ringkonnakohus 24. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja
2. aprilli
3. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu kokku 876 eurot: kohtuotsusega tutvumine ja analüüs 0.5 tundi, konsultatsioon kliendiga 0.15 tundi; kostja kaebusega tutvumine ja analüüs 1.5 tundi, kliendiga nõupidamine 0.5 tundi ja vastuse koostamine 3.5 tundi; kohtumäärusega (
4. oktoober
5. a) tutvumine 0.15 tundi ja kliendiga nõupidamine 0.25 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0.75 tundi. Kokku kulus hageja lepingulisel esindajal 7.3 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnihind oli 120 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.
6. Kostja hageja menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud.
7. Kolleegium leiab, et hageja menetlustoimingutele kulunud aeg on arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades nii 6 2-19-135395 apellatsioonkaebuse kui ka apellatsioonkaebuse vastuse sisu, mis kordavad menetlusosaliste maakohtus väljendatud seisukohti, ning menetlusdokumentide mahtu, peab kolleegium põhjendatuks kostja kaebusega tutvumisele, selle analüüsile, kliendiga nõupidamisele ja vastuse koostamisele kulunud ajaks 4.5 tundi. Seega vähendab ringkonnakohus nimetatud toimingutele kulunud aega (5.5 tundi) ühe tunni võrra. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul täielikult põhjendamatu
8. oktoobri
9. a kohtumääruse tutvumisele ja sellega seoses kliendiga nõupidamisele kulunud aeg 0.4 tundi, kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei ilmne, et kohus oleks
10. oktoobril
11. a või vahetult selle eel koostanud ühtegi määrust. Ainuke ringkonnakohtu menetluses tehtud määrus on
12. detsembri
13. a menetlusse võtmise määrus, mille hageja lepinguline esindaja sai kätte
14. detsembril
15. a. Seega on hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu 5.9 tundi (7.3 – 1 – 0.4). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksu ei lisanud) ei ületa toimingute tegemise ajal kehtinud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu peab ringkonnakohus seda põhjendatuks. Hageja tõi välja, et ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu apellatsioonimenetluses 708 eurot (5.9 tundi x 120 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 28. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 7