1-22-2997/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 27.03.2023 Kriminaalasja number 1-22-2997 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Merili Riga Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Anette Roosik Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne Andrus Talvistele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Andrus Talviste, isikukood: 38012224221; elukoht: XXX; e-post: XXX; tel XXX Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 76 lg-st 7 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele Andrus Talvistele Pärnu Maakohtu 24.05.
2. a otsusega nr 1-22-2997 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Andrus Talviste karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Andrus Talvistele ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu 24.05.2022 otsusega tunnistati Andrus Talviste süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6984 mõistetud ja 26.10.2021 määrusega täitmisele pööratud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 7 päeva vangistuse võrra ning A. Talvistele mõisteti seeläbi liitkaristuseks 9 kuud 7 päeva vangistust, mille kandmise algust loetakse alates 24.05.2022 kuupäevast. Kohtuotsus jõustus 10.06.
3. Harju Maakohtu 14.11.2022 määrusega A. Talviste vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, millest esimeseks 2 kuuks kohaldatakse tema suhtes elektroonilist valvet. A. Talviste on katseajal kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele ning KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 5, 7 ja 9 alusel asuma vanglast vabanemisel viivitamatult rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Valge Eesti, viibima seal vähemalt 9 kuud ning esitama kriminaalhooldajale sellekohase tõendi, mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist, mitte suhtlema talle teadaolevalt alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased ning alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates elektroonilise valveseadme keha külge paigaldamisest. Kohtumäärus jõustus 30.11.2022 ning katseaja kestus on 30.11.2022 – 30.05.
4. Kantud karistus on 6 kuud 6 päeva vangistust, kandmata karistus on 3 kuud ja 1 päev vangistust. 17.03.2023 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande A. Talviste karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on rikkunud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu, kohustust alluda ametniku kontrollile ja ta ei ela enam MTÜ Valge Eesti rehabilitatsioonikeskuses. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles A. Talviste ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Lisaks ettekandes esitatule tuvastati 24.03.2023 isikul alkoholijoove 1,08 mg/l. Kriminaalhooldajale teadaolevalt elab XXX tänaval ka teisi nii alkoholi kui ka narkootikume tarvitavaid isikuid. Aadressil XXX, kus süüdimõistetu elab, elab väidetavalt ka üks teine kriminaalhooldusalune, kes on nimetatud elukohast enda kriminaalhooldusametnikule teada andnud. A. Talvistel on aga keeld suhelda teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldaja jääb esitatud taotluse juurde. A. Talviste selgitas kohtuistungil, et kuna XXX on kõik sõltlased ja keegi ikka tahab midagi, kui laua peale pannakse, siis loomulikult inimesed murduvad. Seal on peod hullemad kui vabaduses ning on hullumaja – esineb kambavaim. Kõik jamad ongi juhtunud XXX. Peale XXX korteri saamist on hakanud A. Talvistel ülesmäge minema. Üksinda saab A. Talviste enda sõnul paremini hakkama. 08.
5. lõpetati leping, aga hooldusalune juba enne seda tugiisiku kaudu sai endale korteri ja tegi selle korda, et seal üldse elada saaks. Korteris elab süüdimõistetu enda sõnul üksi. A. Talviste ajab omi asju, käib Töötukassas ja kursustel. Mainitud teist hooldusalust pole üldse XXX, sest ta läks tööle. Paar päeva see isik oli küll A. Talviste juures, kuid siis läks kusagile XXX tööle. 95% inimestest, kellega süüdimõistetu suhtleb, on kinni istunud. Vangla kõnesid ta vastu ei võta. Telefoni A. Talviste 05.03.2023 vastu ei võtnud, sest ta läks oma sõnul kiiruga XXX tööle ja unustas telefoni XXX keskusesse ning ta alles õhtul nägi neid kõnesid – seda selgitas hooldusalune ka ametnikule. XXX pidi A. Talviste minema 7-ndal, kuid läks varem ja oli seal ära peaaegu nädal aega, s.o 6 päeva. Võõraid numbreid isik vastu ei võta. Süüdimõistetu sõnul käis ta XXX 04.03.-05.03.23 öösel läbi akna väljas värsket õhku hingamas ja jalutamas, sest uksed on kinni. A. Talviste kahetseb tehtut ja palub kohtult mõistvat suhtumist. Katseaja lõpuni on jäänud vähe aega. Kohtu seisukoht 2 KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest A. Talvistel tuvastati 21.02.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, 05.03.2023 ei allunud süüdimõistetu aga kohustuste kontrollile ja 08.03.2023 registreerimisel tuvastati multitest süljestiga positiivne reaktsioon amfetamiini osas. A. Talviste samuti ei ela alates 08.03.2023 XXX asuvas rehabilitatsioonikeskuses XXX. 21.02.2023 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt oli kontrollitava joove 0,120 mg/l, esinesid ka alkoholilõhn, häiritud reaktsioon, tajuhäired ja rahutus. Protokolli kirjutas hooldusalune, et ta ei oska arvata, mis võis temal alkoholijoovet näidata, võib-olla siider, mida ta hommikul jõi. 08.03.2023 kirjalikus seletuses isik tunnistab samuti, et ta jõi ära ühe siidri ja lootis, et see midagi negatiivset ei näita. 08.03.2023 narkootikumide tarvitamise protokollist nähtub, et A. Talvistel tuvastati organismis indikaatorvahendiga amfetamiini (AMP) esinemine, samuti esines silmade punetus. Protokolli kirjutas kontrollitav, et üleeile, s.o 2 päeva tagasi proovis ta suitsetada hõbepaberi pealt mingit pulbrit ja tuleb välja, et see oli vist amfetamiin. 16.03.2023 kirjaliku seletuse kohaselt jääb süüdimõistetu protokollis antud ütluste juurde. 05.03.2023 kontrollile mitteallumise kohta 08.03.2023 antud kirjaliku seletuse kohaselt A. Talviste ei võta tundmatutelt salvestamata numbritelt kõnesid vastu. Kriminaalhooldusaluse elukoha kindlaksmääramise õiendist nähtub, et A. Talviste elukoht on aadressil XXX. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on tuvastamist leidnud ka 24.03.2023, mida tõendab kohtule edastatud Politsei- ja Piirivalveameti e-teavitus. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et elektroonilise valve perioodil rikkumisi ei tuvastatud. 17.01.2023 õhtul saabus XXX keskuse juhatuse liikmelt e-kiri, milles toodi välja, et A. Talviste koos oma toakaaslase ja teise rehabilitatsioonikeskuse elanikuga on rikkunud keskuse maja reegleid, s.o nad vestlesid korteri akna taga võõraga, mis on keelatud. Lisaks märgati, et läbi akna andis võõras isik A. Talvistele ja toakaaslasele tundmatu sisuga paki. 18.01.2023 kutsus ametnik A. Talviste kriminaalhooldusosakonda selgitusi andma, mille raames teostati ka lisakohususte kontroll. Hooldusalusel tuvastati alkoholijoove alkoholisisaldus A. Talviste väljahingatavas õhus oli 0,461 mg/l kohta, multi-test uriinist aga näitas amfetamiini tarvitamist. A. Talviste ei olnud nõus ametnikule avaldama infot, mis põhjusel rehabilitatsioonikeskuse majareegleid rikuti ja mis täpsemalt juhtus. Süüdimõistetu sõnul oli alkohol majas olemas ning amfetamiini soetas ta endale vanglast vabanedes. Ametnik reageeris lisakohustuste rikkumisele esimese kirjaliku hoiatusega. 05.03.2023 soovis kriminaalhooldaja teostada hooldusalusele ette teatamata kohustuste kontrolli elukohas. Kell 10.30 teatas kontrollitava toanaaber, et A. Talviste läks XXX kella patareisid ostma. Kell 11.05 oli isiku telefon hõivatud. Kell 11.09, 11.22, 11.40, 11.44, 12.26 ja 12.27 ei vastanud A. Talviste telefonikõnedele. Kell 12.26 võttis keegi korraks vastu, ametnik sai öelda ainult tere ja kõne pandi kinni. Seega kontrolli teostamine ei olnud võimalik. A. Talvistele on varasemalt selgitatud, et kontrollile allutatud isik peab telefoni teel olema kättesaadav ning palutud endale ametnike kontaktid salvestada. 07.03.2023 saabus rehabilitatsioonikeskuse juhatuse liikmelt uus e-kiri seoses A. Talviste poolt majareeglite rikkumisega. Nimelt heideti A. Talvistele ette, et 04.03.-05.03 öösel nähtus rehabilitatsioonikeskuse videosalvestuselt, et kella kahe paiku öösel hüppas A. Talviste toa aknast välja ja jooksis majast eemale ning tagasi tuli 40 minutit hiljem ja sisenes majja läbi akna. 07.03.2023 hommikul läksid ametnikud hooldusaluse elukohta, kuid A. Talvistet kodus enam ei olnud ning hooldusalune ametnike mitmetele telefonikõnedele ei vastanud. Kriminaalhooldaja helistas isikule sel päeval viis korda. Lisaks saatis hooldaja A. Talvistele sõnumi, milles palus tal tulla 07.03.2023 kell 11.00 registreerimisele. A. Talviste registreerimisele aga ei ilmunud. Hooldusalune saabus 3 registreerimisele 08.03.2023 ning vastuvõtul teostati A. Talvistele kohustuse kontroll. Multitest süljest oli positiivne amfetamiini suhtes ja isik tunnistas tarvitamist. Lisaks toob ametnik välja, et enne narkotesti tegemist palus ametnik hooldusalusel avada suu, eesmärgiga veenduda, et A. Talviste ei petaks süljetesti. Selle peale A. Talviste ägestus, öeldes ametnikule ebatsensuurseid väljendeid. 09.03.2023 andis XXX juhatuse liige teada, et lõpetab A. Talvistega lepingu ning süüdimõistetul ei ole edaspidi enam õigus rehabilitatsioonikeskuses viibida. Põhjuseks on eelnevalt välja toodud majareeglite rikkumised ja keskuse hinnangul ei ole isik motiveeritud järgima rehabilitatsioonikeskuses sätestatud korda. Alates 20.02.2023 on süüdimõistetul kehtiv sissekirjutus aadressil XXX. A. Talviste tugiisiku sõnul on tegemist korterelamuga, kus elab mitmeid narkootikumide tarvitajaid. A. Talviste ka ise kinnitas, et ta elab uuel aadressil ning keskusega on leping lõppenud. Sellega on süüdimõistetu rikkunud lisakohustust viibida rehabilitatsioonikeskuses XXX vähemalt üheksa kuud. A. Talviste on korduvalt rikkunud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. Lisaks ei ole hooldusalune olnud telefoni teel kättesaadav, eriti kui ametnikul on tekkinud kahtlus, et isik on tarvitanud kas narkootikume või alkoholi. Käitumiskontroll aga eeldab koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning hooldusalune peab olema kriminaalhooldajale kättesaadav. Tuginedes eelnevalt välja toodud infole, on kriminaalhooldusametnik arvamusel, et A. Talviste ei ole motiveeritud täitma temale käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Kohtuistungil A. Talviste midagi alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu rikkumiste kohta täiendavalt ei rääkinud. Samas ta põhjendas telefonile mittevastamist teises maakonnas tööl olemisega. Süüdimõistetu ei soovi karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik jäi taotluse, pöörata karistus täitmisele, juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et A. Talviste on käitumiskontrolli ajal jätkanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu rikkumisi. Ei ole ka eluliselt usutav, et süüdimõistetu ei teadnud, mida ta enne 08.03.2023 aset leidnud kontrolli paar päeva varem hõbepaberilt suitsetas – narkootilise aine amfetamiini tarvitamine on leidnud järelevalveprotokolliga tõendamist. Samuti on süüdimõistetu rikkunud rehabilitatsioonikeskuses elamise kohustust, kuna tema leping lõpetati korduvate sisekorrareeglite rikkumiste tõttu enne 9 kuu möödumist, kuid A. Talviste võttis endale vabatahtlikult lisakohustuse elada keskuses 9 kuud. Siinkohal ei oma tähtsust A. Talviste arvamuseavaldused rehabilitatsioonikeskuse elutingimuste kohta. Ettekandest paraku nähtub, et süüdimõistetu ka ise aktiivselt keskuse sisekorrareegleid rikkus ning samuti ilmselt tarvitas narkootikume ja alkoholi. Seega viited sellele, et rehabilitatsioonikeskuses pannakse pidu, et seal on hullem kui mujal, ei ole tõsiseltvõetavad ja asjakohased. A. Talviste on samuti rikkunud kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust, sest ta ei ole vastanud kriminaalhooldaja telefonikõnedele. Süüdimõistetu A. Talviste selgitused telefonile mittevastamise osas 05.03.2023 kuupäeval on kohtu jaoks vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed – nimelt A. Talviste kohtuistungil rääkis, et ta läks 05.
6. XXX tööle ja oli seal tööl peaaegu nädal aega (s.o 6 päeva) ning jättis telefoni XXX rehabilitatsioonikeskusesse, samas ta aga nägi juba samal õhtul telefonis, mis väidetavalt asus keskuses, ametniku vastamata kõnesid. Ka toanaabri sõnul läks A. Talviste sellel kuupäeval hoopis XXX asuvasse XXX patareisid otsma. A. Talvistele on selgitatud, et ta peab olema kriminaalhooldusametnikule operatiivselt telefonitsi kättesaadav ja ka seda, et ametniku poolt kasutatavad numbrid tuleks enda telefoni salvestada. Nii aga süüdimõistetu toiminud ei ole. Hooldusalune on ka jätkanud tema jaoks keelatud isikutega suhtlemist, mida ta on ka kohtuistungil tunnistanud – nimelt elas paar päeva A. Talviste juures üks teine hooldusalune. Kriminaalhooldusaluse käitumist tuleb hinnata hoolduse vältel kogumis. Rikkumisteks mõjuvad põhjused puudusid, sest A. Talvistele on selgitatud kriminaalhooldusele allumisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi, sh XXX rehabilitatsioonikeskuses elamise reegleid. Seega kohtul ei ole alust kahelda, et A. Talviste teadis temale pandud nõudeid ja kohustusi, kuid on siiski otsustanud neid eirata. 4 Paraku on aga süüdimõistetu oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Kuriteo, mille A. Talviste toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Seega A. Talviste ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest A. Talvistel on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. A. Talvistele on juba antud võimalusi enda käitumist korrigeerida, kuid rikkumised on jätkunud. A. Talviste on tingimisi ennetähtaegselt vabastatu, mis tähendab, et ta peab olema eriliselt hoolas kriminaalhooldusnõuete täitmise osas. Veelgi enam, kõiki rikkumisi hooldusalune ei ole tunnistanud. Järelikult süüdimõistetul puudub piisav motivatsioon enda senist õigusvastast käitumist muuta. A. Talviste on täiskasvanu, kes ilmselgelt suudab enda käitumist ja tahet ise suunata. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine A. Talviste käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Katseaja kestus on määratud kohtuotsusega ja seda enam kohtumäärusega pikendada ei saa. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi A. Talviste kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. A. Talvistet ei hoidnud kriminaalhooldusnõuete rikkumiselt eemale ka eelnev vangistuse reaalne kandmine. Ettekandest samuti nähtub, et A. Talviste on ka enda kriminaalhooldusametnikuga käitunud lugupidamatult, mis on aga taunitav. A. Talviste ei ole seega ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma tagasi vanglasse. Kohus näitas A. Talviste ennetähtaegse vabastamisega tema suhtes üles usaldust, mida aga hooldusalune on kuritarvitanud. Süüdimõistetut on karistatud joobes juhtimise eest. Järelikult toob narkootikumide ja alkoholi jätkuv tarvitamine kaasa suure uute liiklussüütegude toimepanemise ohu. A. Talviste riskiks on ka narkosüütegude sooritamine, sest ta on samuti keelatud ainete tarbimist jätkanud. Kuigi vangistus ei pruugi A. Talviste käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Karistuse vabaduses kandmine tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kriminaalhooldusnõuded kuuluvad täitmisele. A. Talviste oli täielikult teadlik sellest, kuidas kriminaalhooldus toimib. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks rahuldada erakorraline ettekanne ja pöörata täitmisele A. Talvistele Pärnu Maakohtu 24.05.2022 otsusega nr 1-22-2997 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 1 päev vangistust. A. Talviste karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5