Obsah (9)

§ 24§ 30§ 57§ 29§ 10§ 21§ 39§ 44§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-9298 Kohtuasi Amintor OÜ saneerimism

§ 24lg 3 kohaselt vastu võtmata.

Avaldaja käibevara suuruseks on 31.07.2022 seisuga märgitud 28 785 eurot, millest tegelikud rahalised vahendid moodustavad vaid 17 753 eurot ja ülejäänud 11 032 eurot on nõuded ostjate vastu. Põhivara puudub. Suurimaks võlausaldajaks on Estkompexim, kelle nõuded on kokku 627 077,28 eurot. Kava kohaselt jääksid võlgnevused 62,78% ulatuses tasumata. Saneerimismenetluse kohaldamine ei ole ettevõtja ega võlausaldaja huvides, kuna abinõude rakendamisega pole võimalik maksejõuetust vältida. Avaldaja ei ole teinud pingutusi oma majandusliku olukorra parendamiseks. Saneerimiskavas puuduvad konkreetsed tegevused ja ajakava, mille kaudu ettevõtja tegevus ümber korraldada. Kavas puudub majanduskeskkonna analüüs ja tegevuse ümberkorraldamiseks vajalikud eelarvelised arvestused on põhjendamata. Hinnatud ei ole töötajate palgataset võrreldes turu keskmisega, töötajate vajalikku arvu ega alkoholipoe ja restorani tegevuse alustamiseks vajalikku eelarvet. On üksnes sedastatud, et selleks on vajalik ühekordne kulutus. Täpsemat äriplaani ei ole esitatud. Avaldaja ei ole nelja kuu vältel astunud samme oma majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Ärakuulamisel ei osanud avaldaja anda täpseid selgitusi selle kohta, miks ei ole sõlmitud lepinguid või eelkokkuleppeid uues asukohas tegutsema asumiseks ning astutud muid samme majandustegevuse jätkamiseks. Avaldaja seaduslik esindaja ei osanud kohtule nimetada võimalikke tegutsemiskohti, aadresse jms, mille osas läbirääkimisi peetakse. AS GMP Grupp 10.10.2022 kinnitus selle kohta, et Valli 1 üürilepingu lõppemisel on kinnistu omanik nõus alustama läbirääkimisi üürilepingu sõlmimiseks, ja OÜ Horveit 04.10.2022 e-kiri Rahukohtu 5 asuvate ruumide üürimiseks ei tõenda, et ettevõtja on astunud tegelikke samme majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Ainsana on avaldaja alates saneerimisavalduse esitamisest rentinud välja tööjõu, mille eest on avaldajale tasutud. Nimetatust ei saa järeldada, et ettevõtte majandustegevust võib päästa. Saneerimiskavas ei ole ka nõuete ümberkujundamise aluseid, vaid üksnes tõdemus, et eeldatava käibe alusel saaks rahuldada nelja aasta jooksul võlausaldajate nõudeid 37,22 % ulatuses. Määruskaebus

1. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega saneerimiskava kinnitada. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi maakohtule saneerimiskava kinnitamise uueks otsustamiseks. Maakohtu etteheited saneerimiskava kohta on põhjendamatud. Toitlustusettevõtte majandustegevuses on laekumiste peamiseks allikaks müügitulu. Kavas on märgitud, et peale ME sissemakse tegemist saab avaldaja avada lisaks restoranile ka alkoholikaupluse ja laiendada majandustegevust. Kulude kokkuhoiu ja müügi järkjärgulise suurendamisega on võimalik saavutada kasumlikkus ning hakata vähehaaval võlgasid tagasi maksma. Rahavoogude numbrilises prognoosis on müügitulu suurenemine „sisse kirjutatud“, prognoos on koostatud konservatiivselt, aluseks on võetud majanduslikud näitajad, mis on saneerimiskava täitmisel kindlalt saavutatavad. Avaldajal hetkel majandustegevus puudub, kuid restorani käivitamiseks uues tegevuskohas annab omanik laenu 10 000 eurot. Avaldajal on viis töötajat, kes on hetkel kolmandale isikule 4 välja renditud. Olemasolevad töötajad jaotuvad kaupluse ja restorani vahel. Vajaduspõhiselt palgatakse töötajaid juurde. Avaldaja prognoosib
2. aasta müügituluks restoranis alates aasta algusest ca 6000–10 000 eurot kuus. Alkoholipoe eduka avamise korral on
3. aasta esimesel poolel realistlik müügikäive esimesel viiel kuul 25 000–55 000 eurot kuus, hiljem kuni 100 000 eurot kuus. Kuna ka kauplus-lao avamiseks avaldajal vahendid puuduvad ja nii lühikese ajaga ei õnnestu restorani tegevusega vajalikku kapitali koguda, annab juhatuse liige ettevõttele täiendavalt laenu 20 000 eurot. Kuludeks on planeeritud ca 6000 eurot kuus. Esimestel kuudel on tööjõu kulu väiksem, pärast kaupluse avamist suureneb. Tööjõukulu on vahemikus 3383–4510 eurot. Nii restorani kui ka kauplus-lao esimese kuu tegevuskulu on suurem, kuna tasuda tuleb lisaks rendile ka tagatisraha rendi suurusega võrdses summas. Toodud käivete juures võib konservatiivse arvestuse kohaselt teenida esimesel aastal kasumit ca 3000 eurot kuus, järgmistel aastatel rohkem. Seega on avaldaja suuteline tasuma võlausaldajatele võlgade katteks
4. aastal 2000 eurot kuus,
5. aastal 4000 eurot kuus,
6. aastal 6000 kuus ja
7. aastal 8 000 eurot kuus. Avaldaja lisab määruskaebusele vandeaudiitor MO arvamuse avaldaja rahavoogude prognoosi kohta aastatel 2023–
8. Audiitori arvamuse kohaselt on saneerimiskava arusaadav ja realistlik. Saneerimiskavas tõi avaldaja välja restorani uue tegevuskoha aadressi, milleks on Rahukohtu tn
9. Lisaks edastas saneerimisnõustaja täiendavalt maakohtule konkreetsed kokkulepped restorani lepingutingimuste läbirääkimiste kohta, st sõlmitava lepingu tingimused. Samuti oli maakohtule teada, et avaldaja on otsinud alkoholikaupluse jaoks sobivaid ruume ja Valli tn 1, Tallinn ruumide omanik on kinnitanud, et kinnistu üürilepingu lõppemisel asutakse läbirääkimisi pidama avaldajaga. Avaldaja on astunud samme oma majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Avaldaja rentis töötajad välja, millest laekub avaldajale igakuiselt väike tulu. Töötajate säilitamine on oluline samm selleks, et käivitada tegevus kohe saneerimiskava kinnitamisel. Põhjendamatute kulutuste tegemine saneerimiskava kinnitamise ootel ei oleks võlausaldajate seisukohast õige. Nimetatud tegevus on olnud vajalik, et saneerimiskava kinnitamisel majandustegevus taaskäivitada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole ettevõtte kasumlikkuse taastamine läbi saneerimise abinõude rakendamise võimalik. Maakohus leidis, et saneerimiskavas ei ole nõuete ümberkujundamise aluseid, vaid üksnes tõdemus, et eeldatava käibe alusel saaks rahuldada nelja aasta jooksul võlausaldajate nõudeid 37,22% ulatuses. Avaldaja märgib, et nõuete rahuldamise madal protsent tuleneb sellest, et kohustuste poolt suurendab suurima võlausaldaja Estkompexim nõue. Avaldaja on restorani finantsprognoosi koostades lähtunud Fersen OÜ majandustulemustest (Rahukohtu tn 5 asuvates ruumides restorani pidanud ettevõte). Firma käive aastal 2019 oli 226 000 eurot, mis inflatsiooniga korrigeerides vastaks
10. aasta hindades ca 300 000 eurole. Fersen OÜ brutomarginaal oli ca 60% tasemel. Avaldaja finantsplaanis on arvestatud esimesel aastal käibega 186 000 eurot ning brutomarginaaliga 48% (pikaajaline brutomarginaal on prognoositud 40% kanti). Seega on äriplaani tulu- ja kulubaas hoolikalt läbi mõeldud ning baasplaanis kasutatud eeldused on konservatiivsed. Kauplus on plaanis avada märtsis
11. Müügitulu jääb eelduslikult vahemikku 0–57 000 eurot kuus
12. aastal ning 100 000–150 000 eurot kuus
13. aastal. Müügitulu kasvu eelduseks on kaupluse asukoht Valli tänaval, kuna see on turistide poolt aktiivselt külastatav. 5 Brutomarginaal on keskmiselt ca 20% käibest. Tegevuskulud jäävad esimesel aastal suurusjärku 4000 eurot kuus, millest ca ¾ moodustavad rent ja kommunaalkulud. Seoses mahtude kasvuga suurenevad tegevuskulud järgmistel aastatel. Kulubaasi hindamiseks on avaldaja kasutanud Feenoks OÜ majandusnäitajaid. Ettevõtte brutomarginaali tase on püsinud suurusjärgus 20% ning keskmine palk aastal 2021 oli ligikaudu 800 eurot. Kuna Feenoks OÜ tegutseb peamiselt Tartus, on avaldaja arvestanud keskmisest kõrgemate palgakuludega. Avaldaja omab kogemust alkohoolsete jookide maaletoojana ning kavatseb seda poe avamisel jätkata. Avaldajal on otsekontaktid Hollandi ja Saksamaa suurte hulgiladudega. Ise maaletoomine ja oma poes müümine annab märgatava hinnaeelise võrreldes Eesti kohapealsete maaletoojate hindadega. See omakorda annab eelise kaupluse avamisel käibe kasvuks. Menetluse edasine käik
14. Võlausaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
16. Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse põhjendada ning tõendada, kas ja miks on avaldaja näol tegemist olulise ettevõtja ja olulise tööandjaga

§ 30lg 1 p 5 mõttes.

Puudutatud isik sai võimaluse oma seisukoht esitada. 10.1. Avaldaja nõustub oma 20.01.2023 seisukohas, et maakohus kohaldas valet

redaktsiooni. Avaldaja leiab, et tema näol on tegemist olulise ettevõtja ja olulise tööandjaga. Rae restoran on meeskonnana väga tugev. Peakokk SA on juhtinud avaldaja kööki juba kümme aastat. Restorani kontseptsioon (menüüd, kogenud töötajad, tehnika) võimaldab sobiva rendipinna leidmisel kiiresti restorani tegevusega jätkata. Avaldaja ei tegutse saneerimisavaldust esitades mitte ainult enda, vaid kogu meeskonna nimel. Saneerimismenetluse algatamine on praeguses majanduslikus olukorras töötajate jaoks oluline, sest teenindajatel on hetkel väga keeruline tööd leida. Töötajate arv ei saa olla põhiliseks näitajaks. Töötajad on andnud kirjalikud kinnitused, mille kohaselt on avaldaja nende jaoks oluline tööandja. 10.2. Puudutud isik leiab oma 20.01.2023 seisukohas, et olenemata sellest, kumba

regulatsiooni peab kohus õigeks kohaldada, on saneerimisavaldus ja määruskaebus alusetud. Kuue töötajaga äriühing ei saa olla oluline tööandja. Äriühing, mille aastakäive on alla 300 000 eurot, ei ole Eestis oluline ettevõtja. Samuti puudub avaldajal igasugune muu oluline mõju või funktsioon Eesti majanduses – tegemist oli ühte toidukohta pidanud ettevõttega, mille sarnaseid on Tallinnas sadu. Avaldaja tegevuse lõpetamine ei oma mingit olulist mõju toitlustussektorile, tööhõivele ega töötajatele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 ja TsMS § 659 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega jätta vastuvõtmata saneerimiskava läbi vaatamata, lõpetada saneerimismenetlus ja jaotada menetluskulud. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata. 6
2. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on asja lahendamisel kohaldanud valet

redaktsiooni. Alates 01.07.2022 jõustunud

§ 57

näeb ette, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.07.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele käesoleva seaduse kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni. Avaldaja saneerimisavaldus on esitatud 21.06.2022, mistõttu kohaldub käesoleva tsiviilasja läbivaatamisele kuni 30.06.2022 kehtinud

redaktsioon. 14. Kuna saneerimiskava jäeti võlausaldajate poolt kinnitamata, esitas avaldaja

§ 29

alusel 26.08.2022 maakohtule avalduse vastuvõtmata jäänud saneerimiskava kinnitamiseks. Kohus peab esmalt otsustama vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise, hinnates, kas saneerimiskava vastab seadusega ettenähtud nõuetele.

§-s 29 sätestatud tingimuste analüüsimisel hindab kohus, kas avaldus esitati ettenähtud tähtaja jooksul koos nõuetele vastavate lisadega ning kas täidetud oli mõni

§ 29lg-s 1 sätestatud eeldustest.

Seejärel peab kohus hindama, kas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avaldus vastab

§ 30lg-s 1 sätestatud tingimustele (RKTKm 2-20-18355 p 13).

Kuna maakohus kohaldas ekslikult

uut redaktsiooni, jättis ta analüüsimata kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni

§-s 29 sätestatud eeldused avalduse esitamiseks, samuti

§-s 30 sätestatud eeldused avalduse rahuldamiseks. Ringkonnakohus saab selle vea parandada. 15.

§ 29

lg 1 näeb ette, et kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle kinnitamiseks, kui: 1) saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest; 2) saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest.

§ 29

lg 2 kohaselt esitatakse avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks käesoleva seaduse § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 10

lg 2 p-st 3 tulenev tähtaeg määratakse kohtu poolt saneerimismenetluse algatamise määruses ning see ei või olla pikem kui 60 päeva.

§ 29

lg 3 näeb ette, et avaldusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta. Praegusel juhul nähtub hääletusprotokollist, et täidetud on

§ 29

lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, sest kava poolt hääletas 23 võlausaldajast 22 (dtl 414-416). Maakohus määras 30.06.2022 määrusega saneerimiskava esitamise tähtajaks 26.08.2022. Avaldaja esitas avalduse seega tähtaegselt. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldusele lisatud ka saneerimiskava (dtl 395401), hääletusprotokoll koos lisadega (dtl 414-416), saneerimisnõustaja arvamus (dtl 441-443) ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta (dtl 417-437). Seega olid täidetud ka ülejäänud

§-s 29 nimetatud eeldused vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamiseks. 16.

§ 30

lg 1 kohaselt rahuldab kohus käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud avalduse, tehes selle kohta määruse 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates, kui: 7 1) saneerimisteade on võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud; 2) käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud; 3) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse § 21 nõuetele; 4) saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline; 5) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga; 6) on täidetud käesoleva seaduse §-s 29 esitatud tingimused. 16.1. Avaldaja 26.08.2022 esitatud avalduse lisade põhjal järeldub, et

§-s 12 nimetatud saneerimisteade ning

§-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajatele kätte toimetatud. Ringkonnakohus tuvastas selle ka

§-s 29 sätestatud eelduste kontrollimisel. Seega on täidetud

§ 30lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud eeldused.

16.2.

§ 30

lg 1 p 3 osas peab kohus hindama, kas saneerimiskava vastab vähemasti formaalselt

§ 21

nõuetele, sisaldades nõuetekohaseid andmeid (RKTKm 2-20-18355 p 13).

§ 21

lg 1 näeb ette, et saneerimiskavas peab muuhulgas sisalduma: 1) ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; 2) ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale. Hinnates saneerimiskava, on ringkonnakohus seisukohal, et see vastab formaalselt

§ 21nõuetele.

Saneerimisnõustaja on kõiki

§ 21lg-s 1 sätestatud punkte vähemalt formaalselt saneerimiskavas kajastanud.

Seega on täidetud

§ 30lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus.

16.3. Saneerimiskavale lisatud saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt leiab saneerimisnõustaja, et ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik. Seega on täidetud

§ 30lg 1 p-s 4 nimetatud eeldus.

16.4.

§ 30

lg 1 p 5 näeb ette, et avaldaja näol peab olema tegemist olulise ettevõtjaga ning olulise tööandjaga. Oluline ettevõtja on eelkõige selline ettevõtja, mis vastab olulise ettevõtja tunnustele juba saneerimismenetlusse sisenemisel. Üksnes lootus, et äriühing võib saneerimise teel edaspidi muutuda oluliseks ettevõtjaks või oluliseks tööandjaks, ei ole piisav, et lugeda äriühingut oluliseks ettevõtjaks (RKTKm 3-2-1-74-13 p 21). Avaldaja on saneerimisavalduses välja toonud, et ettevõte asutati

1. aastal ja on seega Eesti turul pikalt tegutsenud. Avaldaja põhitegevusalaks on olnud alkoholikaupluste pidamine ning selle kõrvalt Rae restorani opereerimine. Avaldaja
2. aasta viie kuu müügikäive Rae restoranis oli kokku 122 477,43 eurot. Saneerimisavalduse esitamise hetkel oli avaldaja tegevuskohaks Tallinna vanalinnas asunud Rae restoran, mille näol oli tegemist Eesti rahvusköögile spetsialiseerunud restoraniga. Avalduse esitamise hetkel oli avaldajal 9 töötajat. Maakohtu menetluse ajal lõpetas Rae restoran tegevuse, sest pidi kohtuotsuse alusel tegevuskohaks olnud äriruumid vabastama. Määruskaebuse kohaselt on avaldajal 5 töötajat, kelle ta on välja rentinud. 8 Ringkonnakohtule täiendavalt esitatud seisukohas leiab avaldaja, et ettevõtte olulisust tuleb hinnata töötajate seisukohast, kuna töötajatel võib uue töökoha leidmine keeruliseks osutuda. Avaldaja esitas koos seisukohaga viie töötaja kinnistuskirjad, milles töötajad kinnitavad, et ettevõttes töötamise jätkamine on nende jaoks oluline (dtl 1040-1045). Ringkonnakohus on seisukohal, et esile toodud asjaolud ja tõendid ei anna alust asuda seisukohale, et avaldaja näol oleks tegemist olulise ettevõtja ja tööandjaga. Avalduse esitamise järgselt seiskus avaldaja majandustegevus ning selline olukord kestab käesoleva ajani. Avaldaja tegevus ei ole olulisema tähendusega võrreldes teiste sama tegevusala ettevõtetega. Avaldaja poolt pakutud teenuste (rahvusköögile spetsialiseerunud restorani ning alkoholipoe pidamine) näol ei ole tegemist valdkonnaga, milles tegutsevatele ettevõtjatele ei leiduks turul alternatiive. Avaldaja pankrot ei tooks kaasa olulist töötute arvu tõusu ega probleeme tööjõuturul. Ka avaldaja ise on kinnitanud, et on oma 5 allesjäänud töötajat majandustegevuse puudumise ajaks välja rentinud. See tähendab, et töötajatel ei ole raskusi samas valdkonnas töö leidmisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et täidetud ei ole

§ 30lg 1 p-s 5 nimetatud eeldus.

16.5.

§ 30

lg 1 p 6 sätestatud eelduse, mille kohaselt peavad olema täidetud käesoleva seaduse §-s 29 esitatud tingimused, olemasolu on ringkonnakohus juba eelnevalt tuvastanud. 17. Seega ei ole kõik

§ 30

lg-s 1 nimetatud eeldused vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmiseks täidetud. Avaldaja näol ei ole tegemist olulise ettevõtja ja tööandjaga (

§ 30lg 1 p 5).

18. Kuna vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmise eeldused ei ole täidetud, oleks maakohus pidanud jätma

§ 30

lg 6 alusel kava menetlusse võtmata ning seoses sellega saneerimismenetluse lõpetama. Selle asemel otsustas maakohus avalduse lahendamise üle saneerimiskava sisuliselt hinnates. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus ei keeldunud vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmisest, tuleb vastuvõtmata saneerimiskava praegusel juhul jätta TsMS § 423 lg 3 alusel koosmõjus

§ 30lg-ga 6 läbi vaatamata.

Saneerimismenetlus kuulub ennetähtaegselt lõpetamisele (

§ 30

lg 6 ja

§ 39

lg 2 p 4).

§ 44

lg 1 näeb ette, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed.

1. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
2. Maakohtul tuleb

§ 18alusel kindlaks määrata ka saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) 9