) § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist kogu põhivõla summalt 1992,60 eurot viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o 21.12.2019 kuni hagiavaldus esitamise kuupäevani 29.06.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 402,23 eurot (Lisa 7). Kostja ärilised raskused, ei vabasta teda lepinguliste kohustuste täitmisest (21.10.22). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1992,60 eurot, viivist 402,23 eurot, alates 30.06.2022 võlalt viivist
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 1992,60 eurot täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Menetluskuludelt palub välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (05.09.22, 12.01.23, 01.02.23). Kostja ei saa võla tasumiseks raha teenida. Kostja ei saa vara müüa, kuna seda ei ole olemas (eriti kui nõuded ületavad reaalset võlga kordades). Kostja nõustub pärast pangakontode avamist ja raha teenimist tasuma põhisumma 1992,60 €. Pangad ei ava kostjale kontosid ja seetõttu ei tule ka raha. See on äriline ummik, kostja ei ole selles süüdi. Kõik pangad sulgesid kostja arvelduskontod, ilma nendeta on võimatu töötada, sealhulgas jooksvate arvete tasumine. 3
lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1, 2 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõua
lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist, viivist.
§
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks ning lg 3 sätestab, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas ning lg 4 sätestab, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Rahalise kohutuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav.
lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustus müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku, ostja aga kohustus müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Elektroonilise side seaduse § 91 lg 1 järgi toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu aluse, lg 2 järgi on sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping, lg 3 kohaselt kohaldatakse sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. 4
lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), lg 2 järgi asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. II Vaidlustamata asjaolud E E AS ja AS Talveaed sõlmisid kliendilepingu nr xxx, mis on poolte poolt digitaalselt allkirjastatud 09.04.13 (Lisa 1, dtl 31). 06.06.2013 sõlmisid pooled IT-teenuste erilahenduse lepingu nr XXX (digitaalselt allkirjastatud, Lisa 2, dtl 33). Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi (dlt 45, Lisa 4). Kostja võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda T E AS-le osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. T E AS on endale võetud kohustusi täitnud, teenust osutanud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest tasumiseks (Lisa 5, dtl 56 jj). Kostja tasus T E AS-le osutatud teenuste eest järgmiselt: 5
III Vaidlus Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja täitnud tasu maksmise kohustust osaliselt ja jäänud teenuste eest võlgu 1992,60 €. Kohus märgib, et rahalise kohustuse mittetäitmine ei ole reeglina vabandatav
lg 1 – 3 järgi, sellele on kohus juhtinud poolte tähelepanu 10.03.23 kirjas (dtl 194). Kohus kontrollib, kas ja milline seos on kohustuse rikkumisel ja sellel kostja väitel, et pangad ei võimalda tal kontosid avada ja ärisuhteid pankadega pidada. Kostja on kohtule esitanud erinevate pankade kirjad, e-kirjad. Cidatele Pank on kostjale vastanud 05.11.2015, et pank ei ole valmis projekti rahaliselt toetama, kuid seda, millise projekti lahendamiseks soovis kostja raha saada, ei nähtu. Kohtu hinnangul ei ole e-kirjal mingit seost lepinguteaga, mille kostja sõlmis T E AS-i õiguseellasega 2013. a. (kliendileping nr xxx ja IT6
lg 1 tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumine vabandatav
lg 1-3 järgi ning kostjal on kohustus
Kostja jäi võlausaldajale võlgu 1992,60 € ja on tasumisega viivituses, millega on kohustuse rikkumises
Kuna T E AS loovutas oma nõuded hagejale, siis on hageja vaidlusaluses võlasuhtes uus võlausaldaja vastavalt
Hagejal on õigus nõuda
MS § 367 järgi kohustuse täitmist ja viivist kuni põhivõla tasumiseni kuid mitte enam kui põhivõla summa. Hageja nõue on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga 1992,60 eurot, viivist 402,23 eurot, alates 30.06.2022 võlalt viivist
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 1992,60 eurot täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa. IV Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kohus rahuldas hagi ja nii jäävad poolte menetluskulud eelviidatud sätte järgi kostja kanda ning kostja menetluskulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata. TsMS § 144 p 1 § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi on menetluskuluks riigilõiv, lepingulise esindaja kulud 04.04.23 ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 €. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.