Obsah (7)

§ 132§ 29§ 38§ 74§ 69§ 123§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mai 2023, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2980 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerass

§ 132p-st 3, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija Kaimar Karmi 15.08.2022 otsus väärteoasjas nr 2610,22,002959 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

2.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 alusel jätta Kalle Vahtra menetluskulud, s.o vandeadvokaat Kalju Kutsarile makstud kaitsjatasu summas 216 eurot, riigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt Kalle Vahtra kasuks välja 216 eurot valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu katteks.

1. Edastada käesolev kohtuotsus Kalle Vahtrale, kaitsjale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning jõustumisel EV Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija koostas 15.08.2022 otsuse nr 2610,22,002959 selle kohta, et väärteoasjas 21.07.2022 väärteomenetleja Olesja Kaardi (Kaart) poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt rikkus Kalle Vahtra ajavahemikul 23.07.2021-13.07.2022 avalikus kohas xxx tänaval xxx linnas järjepidevalt käitumise nõudeid. Ta sõimas abipolitseinikku L. Pi ebatsensuursete sõnadega ja väljenditega – „paksu persega politseinik“, „paksu persega abipolitseinikust lits“, „mine keeruta oma perset politseinike ees ja ime kõigil“, „paks lehm aknal“, „mendinärakas“. Sellise teoga rikkus Kalle Vahtra avalikus kohas käitumise nõudeid ning ebatsensuursete sõnade karjumine avalikus kohas on inimestele häiriv. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistajate L. Pi ja K. H. (H.) ütlustega. Otsuse kohaselt rikkus K. Vahtra korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja määras K. Vahtrale KarS § 262 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot /kt lk 5-6/.
3. Kalle Vahtra kaitsja Kalju Kutsar esitas Tartu Maakohtule 29.08.2022 kaebuse, mille kohaselt palub tühistada Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurimisgrupi I eriasjade uurija Kaimar Karmi
4. augusti
5. a otsus väärteoasjas nr 2610,22,002959 ning lõpetada väärteomenetlus. Otsus vaidlustatakse täies ulatuses, kuna menetlusalune isik ei ole väärtegu kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud asjaoludel toime pannud /kt lk 2-4/. Kaebuses on viidatud Riigikohtu
6. aprilli
7. a otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-20-15, milles on selgitatud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kaebuse esitaja hinnangul on K. Vahtrale koostatud väärteoprotokoll äärmiselt üldsõnaline – viidatud on ajavahemikule, mil väärtegu on süstemaatiliselt toime pandud, kuid kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks välja tuua ühtegi konkreetset sündmust, mille alusel oleks võimalik otsustada, kas K. Vahtra käitumises võivad esineda väärteo tunnused. Ebapiisavalt on määratletud ka väärteo toimepanemise koht (xxx linnas xxx tänaval). Menetleja ei ole täpsustanud, kas avaliku korra rikkumised toimusid üldse avalikus kohas (tänaval) või oli tegemist eravaldusega (elamu hoov). Ebaselgel põhjusel on märgitud, et L. P on abipolitseinik, kuid ei selgu, milline tähtsus on sel asjaolul väärteo asjaolude hindamisel. Kaebuse esitaja hinnangul ei võimalda eelnimetatud puudused menetlusalusel isikul mõista, milliseid tegusid talle ette heidetakse, sellest tulenevalt ei ole tal võimalik ennast kohaselt kaitsta ning seega on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega, mis toob kaasa kaevatava otsuse tühistamise /kt lk 2-4/. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Menetlusalune isik möönab, et tema suhted naabritega (perekond P.) ei ole olnud head. Korduvalt on naabrite vahel esinenud eriarvamusi tänaval liiklemise, sõidukite 2 parkimise jms küsimuste kohta. Enamasti on tülide algatajaks olnud perekond P., kellele ei meeldi K. Vahtra ja tema perekonnaliikmete tegevus. Nii heitis L. P. K. Vahtra pojale ette seda, et viimane manööverdas tänaval haagisega viisil, mis naabrile tundus ebakohane jne. Alati on selliste tülidega kaasnev sõnavahetus toimunud mitte tänaval, vaid üle naaberkrunte eraldava aia. Seega ei ole tegemist kohaga, mis oleks antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või oleks nende kasutuses ning tegemist ei ole avaliku kohaga /kt lk 2-4/. Jääb arusaamatuks, miks ei ole L. P., kes on rõhutanud enda abipolitseiniku staatust, peaaegu aasta jooksul reageerinud väidetavale avaliku korra järjepidevale rikkumisele. Taoline viivitamine ja isiku ütluste ebamäärasus tekitavad kahtlusi L. P. ütluste objektiivsuses.
8. a juunis tekkis probleem sellest, et K. Vahtra teatas Häirekeskusele, et naaber V. P. (L. P. isa) omastab ebaseaduslikult linna veevärgist oma tarbeks vett. Kahtlemata ei meeldinud selline teatamine naabritele. Tunnistajana on üle kuulatud ka K. H.. Menetlusaluse isiku hinnangul ei ole aga nimetatud tunnistaja objektiivne, kuna K. Vahtra teatas 13.07.
9. a politseile kahtlusest, et K. H. juhib mootorsõidukit olles ise alkoholijoobes. Tekkinud sõnavahetusse sekkus ka L. P. ning ilmselt see tõigi kaasa kaebuse esitamise K. Vahtra vastu /kt lk 2-4/.

§ 74sätestab nõuded kohtuvälise menetleja otsusele üldmenetluses.

Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-2-2-06 tehtud määruses märkinud, et sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine.

1. märtsi
2. a väärteoasjas nr 3-1-1-3-08 tehtud kohtuotsuses on Riigikohus selgitanud, et otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Kaevatavas otsuses ei ole kohtuväline menetleja ühtegi eelnimetatud nõuet täitnud. Otsuse teinud menetleja on piirdunud märkega, et K. Vahtra poolt väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist väärteomenetluses kogutud tõenditega. Menetleja ei ole seejuures pidanud vajalikuks peatuda KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisulistel tunnustel (näiteks, kas tegu leidis aset avalikus kohas), väärteo toimepanemise ajal, teo asjaoludel ega K. Vahtra väidetavat süüd kinnitavatel tõenditel. Seega ei vasta kohtuvälise menetleja otsus seaduse nõuetele. Kõike eeltoodut arvestades on kaebuse esitaja seisukohal, et K. Vahtra tegevuses puuduvad KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning väärteomenetlus tuleks tema suhtes lõpetada /kt lk 2-4/. Menetlusalune isik palub kaebus läbi vaadata kohtuistungil. Samuti palub tunnistajana üle kuulata R. U. ning H. U..
3. Kohtuväline menetleja leidis 02.09.2022 esitatud seisukohas, et otsus väärteoasjas on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Väärteomenetlust läbiviinud ametnikud on järginud nõuetekohaselt menetlusnorme nii isiku teo kvalifitseerimisel kui ka süü tuvastamisel /kt lk 9-11/. Kohtuvälise menetleja hinnangul vastab väärteoprotokoll

§ 69nõuetele.

Rikkumise kirjeldust lugedes on üheselt arusaadav, millist käitumist kohtuväline menetleja K. Vahtrale ette heidab ja kuidas on selline käitumine kvalifitseeritav. Kohtuväline menetleja ei pidanud vajalikuks täiendavate tõendite kogumist, sest K. Vahtra poolt väärteo toimepanemine on 3 tõendatud tunnistajate ütlustega ja tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teoga. Otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ja alus. Väärteo toimepanemine K. Vahtra poolt on leidnud tõendamist tunnistajate L. P. ja K. H. ütlustega. Kohtuväline menetleja leidis, et K. Vahtra pani väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes /kt lk 9-11/. Riigikohus on otsuses väärteoasjas nr 4-16-6493 selgitanud, et süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS § 55 või KorS § 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Seejuures avaliku koha mõiste on sätestatud KorS § 54 ning selle kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk /kt lk 911/. Avalikus kohas käitumise nõuete eiramisel rünnatakse laiemas mõttes avalikku rahu (inimeste rahumeelset ühiselu ning normaalseid, tavade, heade kommete ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mille kaudu on tagatud igaühe avalik kindlustunne ja võimalus realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi), kuid samas ka muid õigushüvesid (sh üksikisiku subjektiivseid õigusi). Seadusandja on leidnud, et KorS § 55 ja § 56 sisalduvad nõuded on miinimum, mille järgimine on vajalik ühiskonnaliikmete turvalisuse kindlustamisel. KorS § 55 lg 1 p 2 sätestatud keeldu peab tõlgendama koosmõjus KorS § 57 sätestatuga. Keelatud teoks on isiku kohta ebasündsate väljendite kasutamine, kui need väljendid on suunatud konkreetsele isikule. Roppude, ebatsensuursete sõnade kasutamine, suunatud kellegi konkreetse isiku suunas, sealhulgas juuresviibijate kohalolekul on häiriv, mistõttu on olemas piisav alus fikseerida antud tegu väärteorikkumisena. Väärteoasjas on tuvastatud reaalne isik L. P., kelle suhtes vastav tegu toime pandi ning kes tundis ennast solvatuna. K. Vahtra poolt avalikus kohas ebatsensuursete sõnade kasutamine ja karjumine L. P. suunas annavad piisava aluse hinnata tema käitumist solvavana. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegude kvalifitseerimisel süüteona arvestati, et need on pandud K. Vahtra poolt toime tahtlikult ja pika aja jooksul /kt lk 9-11/. Antud juhul on vaidlus selles, kas K. Vahtra teo puhul on tegemist avaliku kohaga vastavalt KorS §-le

1. Menetlusalune isik ja L. P. elavad xxx tupiktänava majas nr xxx ja xxx. Tegemist on eraldi sissekäikudega koosoleva ehitisega, millel on erinevad katastritunnused. Maaüksused on aiaga eraldatud. Tunnistaja L. P. ütlustest nähtuvalt on tema suunas esitatud solvangud toimunud erinevatel aegadel nii xxx xxx ja xxx territooriumil kui ka maja ees oleval tänaval. Riigikohus on 5.10.2017 otsuses nr 4-16-6493 selgitanud, et KarS § 262 hõlmab nii KorS lg-s 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud nõudeid. Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal, kui avalikus kohas, avaldub selle teo kahjulik mõju või häiriv efekt teistesse asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale. Tunnistaja K. H., kes elab xxx xxx, on oma ütlustes kirjeldanud, kuidas ta on korduvalt kuulnud, kuidas K. Vahtra sõimab L. P. solvavate sõnadega. Seega on tuvastatud, et K. Vahtra poolt toimepandud rikkumised on toime pandud avalikus kohas, kuhu on ligipääs ka kolmandatele isikutele ning see on häirinud teisi asjasse puutumatuid isikuid /kt lk 9-11/. Eeltoodust lähtuvalt ning väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 alusel taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud üldmenetluse otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuistungile palub kutsuda ja tunnistajatena üle kuulata L. P. ja K. H. /kt lk 9-11/. 4
2. Asja arutati avalikul kohtuistungil 12.04.
3. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle R. U., H. U., L. P ja K. H.. Poolte seisukohad kohtuistungil
4. Kalle Vahtra selgitas, et xxx tänavale elama asumisest saab sel suvel kolm aastat. Sellest, et L. P. on abipolitseinik, sai teada, kui asi käiku läks ja vormis teda näinud ei ole. Selg ja jalg on haiged ja väljas palju ei käi. K. Vahtra sõnul on tal L. P.ga tülisid olnud, aga mitte tihti, sest L. P. pole koduski, ta on xxx tööl ja teda on harva näha. L.t näeb tavaliselt vaid siis kui on saunapäev ja terve pere käib pesemas. Vahetult enne avalduse tegemist oli tüli kaamera pärast. Kaamera filmib vaid üldkasutatavat teed, kus auto seisab. See filmib 24 tundi ja näitab K.i kuurideni ja P.i alguseni, kus algab kasvuhoone ja veevõtukoht. Isiku sõnul on tal video peal, kuidas P. varastas koos tütrega vett. Tülisid on olnud veel. Isik kinnitab, et on L. P. sõimanud, sest tal on arstidiagnoos ja närvidega probleeme. Sõimanud ei ole aga selliste sõnadega nagu mainitud on. L. P. on ise alustanud seda, sest miks ta peaks niisama sõimama ja veel tänaval. Tänaval käib niipalju, kui läheb auto peale. „Ment“ ei ole kunagi L. P.le öelnud, sest ei teadnud varem, et L. P. üldse politseis töötas. Teadis, et ta üldse ei tööta, kuid naine nüüd rääkis, et L. P. töötab xxx ja kui tööl pole, siis on abipolitseinik. Kaebaja sõnul on arusaamatu, kuidas ta saaks üldse sõimata, kui L. P. kodus pole. Samuti sõimab ta pigem üle aia, sest miks peaks seda tänaval tegema. K. H. on samuti harva kodus ja on oma aianurgas ning vaevalt, et midagi kuuleb. Tema ja L. P. konflikte politsei lahendamas käinud ei ole. Soovis väärteomenetluses ka kaitsjat, kuid väärteoprotokolli tutvustamine toimus nii kiiresti ning hiljem tulid koju paberid, et on määratud trahv 200 eurot.
5. Kaitsja leidis, et jääb kaebuse ja põhjenduste juurde, mis on kaebuses esitatud. Väärteoprotokollist ja -otsusest selgub, et väärtegu on pandud toime aasta jooksul nagu oleks tegemist jätkuva teoga, kuid tunnistajate ütlustest selgub, et jätkuv tegu olla ei saa, sest tunnistajad on rääkinud vaid mõnest konfliktist. Keegi ei oska öelda, millal need täpselt on toimunud ja milles seisnenud. Üks kirjeldatud sündustest oli ilmselt see, mida kirjeldas tunnistaja R. U. ja teine toimus
6. juulil
7. Esimese puhul põhjustas konflikti R. U. ning perekond P. asus oma õigusi kaitsma. Konfliktis osales ka K. Vahtra, kuid tunnistaja ei kinnitanud, et K. Vahtra oleks kasutanud mingeid ebaviisakaid väljendeid L. P. suhtes. Teine sündmus
8. juulil 2022, kui L. P. isa tegeles õiguslikult küsitava tegevusega ja tekkis tüli, kuid puuduvad andmed, et midagi ebatsensuurset oleks öeldud ja avalikku korda rikutud. K. H. on rääkinud sündmusest, kus kasutati ebaviisakaid sõnu, kuid tema arvates toimus see augustis 2022, st ajal, mida väärteoprotokollis nimetatud pole. Isegi kui eeldada, et K. H. ajalise määratlusega eksib ja see sündmus toimus siiski
9. juulil 2022, on kummaline, et L. P. ise mäletab, et
10. juulil 2022, kui politsei poole poodus oli mingi tüli, kuid ei mäleta selle sisu. Samuti ei ole süüteoteates midagi konkreetset kirjas. Väärteo toimepanemine tõendatud ei ole. POLIS-es on registreeritud juhtum, juhtumi algus 23.07.2021 ja lõpp 13.07.2022, kuid on arusaamatu, kuidas registreeritakse selline juhtum juulis 2021, mis kestis kuni 2022 suveni. Väärteoprotokollis on K. Vahtra soovinud menetlusse kaitsjat, milleks ka seadus õiguse annab, kuid ei ole näha, et kaitsja oleks juures viibinud. Pikk ajavahemik, mis väärteoprotokollis on märgitud, võtab inimeselt võimaluse ennast kaitsta. Kaitsja palub kaebuse rahuldada, otsuse tühistada ja mõista välja kaitsjatasu.
11. Kohtuväline menetleja märkis, et on juba esitanud kaebusele vastuväited. Väärteoprotokolli koostamisel küsitakse, kas isik soovib kaitsjat protokolli koostamisel ja kui soovib, siis antakse võimalus ise leida kaitsja, kuid kui ei leia, siis see ei takista edasiste 5 menetlustoimingute läbivaatamist. Seda, kas K. Vahtra hakkas kaitsjat otsima, ei tea. See ei takistanud ka edasiste menetlustoimingute läbiviimist ja koostati väärteoprotokoll, tehti ülekuulamine ja tutvustati õigusi ja kohustusi. See, et infosüsteemis POLIS on juhtumi kuupäevaks 23.07.2021, on süsteemi eripära. Süüteoteade registreeriti siiski 13.07.
12. Väärteo toimepanemine K. Vahtra poolt on leidnud tõendamist, tema korduvad solvangud L. P. suhtes on pandud toime avalikus kohas, kuhu oli ligipääs kolmandatel isikutel ning need häirisid ka teisi asjasse mittepuutuvaid isikuid. Väärteoasja on õigesti menetletud, määratud karistus vastab teo raskusastmele. Palub mitte rahuldada kaebust ja jätta menetleja otsus jõusse. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

1. 21.07.2022 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et Kalle Vahtra rikkus ajavahemikul 23.07.2021-13.07.2022 avalikus kohas xxx tänaval xxx linnas järjepidevalt käitumise nõudeid. Ta sõimas abipolitseinikku L. Pi ebatsensuursete sõnadega ja väljenditega – „paksu persega politseinik“, „paksu persega abipolitseinikust lits“, „mine keeruta oma perset politseinike ees ja ime kõigil“, „paks lehm aknal“, „mendinärakas“. Sellise teoga rikkus Kalle Vahtra avalikus kohas käitumise nõudeid ning ebatsensuursete sõnade karjumine avalikus kohas on inimestele häiriv. Oma tegevusega rikkus ta KorS § 55 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo /kt lk 12/.
2. Riigikohtu 05.10.
3. a otsuse nr 4-16-6493 p-de 8 ja 8.2 järgi näeb KarS §-s 262 (avaliku korra rikkumine) ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Säte kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet.
4. Riigikohtu 04.05.
5. a otsuses nr 3-1-1-33-11 p-des 13-14 on sedastatud, et KarS § 262 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on alates
6. septembri
7. a otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-102-03 pidanud avaliku korra rikkumise puhul obligatoorseks, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil. Avalikena käsitatakse kohti, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. aprilli
9. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10 p-d 7 ja 7.1) või kus eravõim muul põhjusel ei kehti. Avaliku korra rikkumisi analüüsides on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. 6
10. Kaebuses on põhjendatult viidatud Riigikohtu
11. aprilli
12. a otsusele väärteoasjas nr 31-1-20-15, milles on selgitatud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud.
13. Kaebuse esitaja hinnangul on K. Vahtrale koostatud väärteoprotokoll äärmiselt üldsõnaline ja selles olevad puudused ei võimalda menetlusalusel isikul mõista, milliseid tegusid talle ette heidetakse, sellest tulenevalt ei ole tal võimalik ennast kohaselt kaitsta ning seega on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega.
14. Kohtul tuleb nõustuda, et väärteoprotokollis esineb mitmeid olulisi puudusi. Esiteks on väärteo toimepanemise ajaks märgitud peaaegu aastane ajavahemik, mil K. Vahtra väidetavalt järjepidevalt käitumise nõudeid rikkus. Samas ei ole tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud, et K. Vahtra käitumine oleks olnud peaaegu aasta vältel igal päeval selline.
15. Tunnistaja R. U. sõnul (K. Vahtra xxx) käib ta xxx juures 2-3 korda nädalas ning teab, et naabritega on küll olnud konflikte. Need on toimunud umbes kord mitme kuu jooksul, kuid kindlasti mitte iga päev. Ise on olnud tunnistajaks ühele konfliktile möödunud suvel, kus haagisega hoovi tagurdades jäi tema auto nina naabrite P.ide maale, mispeale tuli P.ide perepoeg teda sõimama ning tuli ka L., kes sõbraliku tooniga ei suhelnud. Konflikti sekkus ka K. Vahtra, kes püüdis selgeks teha, et naabrite vara ega maad pole rikutud. Tunnistaja sõnul ei ole ta kordagi kuulnud, et K. Vahtra naabreid sõimaks. Tol korral, kui oli konflikt manööverdamise pärast, toimus suhtlus üle kahe aia, mis on kruntide vahel. Keegi kolmas seda tüli pealt ei näinud, sest P.ide vanemaid polnud kodus ja K. H. väljas ei olnud. K. Vahtra vastu avalduse esitamise põhjus võis tunnistaja arvates olla see, et isa andis vallaametnikule tõendid selle kohta, et P.ide perekonna peremees varastas vett.
16. Tunnistaja H. U. (K. Vahtra xxx) ütluste kohaselt ei ole suhted naabritega head ning on olnud ka tülisid, sest naabrid on algusest peale ette andnud, kuidas midagi teha võib. Tülisid perekond P.idega on olnud umbes poole aasta tagant kord, tülid on L. isa ja K. Vahtra vahel. Seda ei ole kuulnud, et K. Vahtra oleks L. P. sõimanud. Tunnistaja hinnangul esitati K. Vahtra vastu see kaebus seetõttu, et V. P. võttis linna veetrassist vett ning läks ütlemiseks. Samal päeval tehti sõimamise pärast K. Vahtra kohta ka politseisse avaldus. Siis kui toimus vee võtmine, oli ka L. P. seal ja ütles, et ei tohi filmida, kuid üldiselt on L. P. seal harva näha. Kaamera vaidlus oli samal päeval, kui tehti K. Vahtra kohta avaldus. Selliseid väljendeid nagu väärteoprotokollis kirjas, pole K. Vahtra poolt L. P.le öelduna kuulnud. Tülid on olnud K. Vahtra ja L. P. isa vahel, kuid konflikte võõrad kuulnud ei ole, tegemist on tupiktänavaga, kus on vaid kolm naabrit.
17. Tunnistaja L. Pi sõnul on tema suhted K. Vahtraga probleemsed ning ebaväärikas sõnakasutus on toimunud xxx tänaval. Toimunud on üldjuhul tänava peal. Ühel korral rääkisid K. Vahtra ja K. H. tänavalt, et paigaldasid kaamerad. Kuulis seda ja mainis, et kaamerad on ebaseaduslikud, mispeale K. Vahtra talle ebasündsa väljendiga vastas. K. Vahtra viibis siis tänaval ning L. P. oli aknal. Olnud on ka juhtumeid, kus nii K. Vahtra kui ka tema on olnud tänaval ning K. Vahtra on maininud, et ta on „paksu persega mendilita“. Solvangud olid eelmisel aastal ning sõimlemisi on kuulnud ka kolmas naaber, tema pere ja naabri pere. Kolmanda isikuna on tülide juures olnud ka H. U.. Isiku sõnul elab ta xxx 7 tänaval pidevalt ning iga kuu jooksul on olnud mingi solvang. Solvangud on olnud siis, kui on olnud abipolitseiniku vormis. Varem ei esitanud avaldust, sest arvas, et rahuneb maha. Eelmise aasta suvel oli järjekordne tüli, mis oli piir ning siis tegi avalduse. Tüli põhjust täpselt ei mäleta, kuid see ei olnud solvamise pärast, vaid muu asi. Tüli võis olla seoses tema pere mõne muu isiku tegevusega. Tülisid on olnud ka K. Vahtra ja teiste L. P. pereliikmete vahel.
18. Tunnistaja K. H. sõnul on ka temal olnud K. Vahtraga lahkarvamusi ning K. Vahtral on tülisid ka L. isaga. Üks kord oli K. H. Xxx tänavas oma aias tööl ja kuulis, et naabrid tülitsevad. Tuli aiast välja ja nägi kuidas K. Vahtra sõimas L.t „paksu persega ment, selline ei tohiks üldse ment olla, kes varastab koos isaga vett, mendiraisk“. Tülisid on kuulnud kahel korral. Neid sõnu kuulis K. Vahtra pool öelduna eelmise aasta augustis. Kui K. H. seda nägi, siis oli L. P. oma aia taga ja K. Vahtra tuli oma väravast välja, toimus xxx tänaval. K. H. sõnul häiris see tüli ja need solvangud teda. Nende solvangute ajal K. Vahtra elukaaslast kodus ei olnud, kuid solvanguid võis kuulda lisaks temale ka L. isa ja K. H. poeg. Teine tüli L. P. ja K. Vahtra vahel toimus mitmeid kuid varem, kui K. Vahtrale ei meeldinud, et vett võeti. Siis viibis juures ka L. vend. Tülid igapäevased ei ole.
19. Seega tunnistajate ütlustest selguvalt on tülisid esinenud paarist korrast aastas kuni ühel korral kuus, kuid kindlasti mitte igapäevaselt. Ka ei selgu tunnistajate ütlustest, et sõnu, mis väärteoprotokollis on nimetatud, oleks lausutud iga tüli käigus. Kindlasti ei ole seetõttu tõendatud, et väärtegu oleks terve selle ajaperioodi jooksul süstemaatiliselt toime pandud, nagu viitab väärteoprotokollis olev sõna „järjepidevalt“.
20. Samuti ei ole võimalik kindlaks teha, kas ükski selliste solvavate ning ebatsensuursete sõnade kasutamine on üldse protokollis fikseeritud ajaperioodil toimunud. Esiteks ei ole tunnistajad R. U. ja H. U. enda sõnul kuulnud, et K. Vahtra oleks selliseid väljendeid L. P.le öelnud. Samuti ei ole selliste sõnade kasutamist tunnistanud K. Vahtra. Teiseks selgub K. H. ütlustest, et ta on tüli ning ebatsensuursete sõnade kasutamist K. Vahtra poolt L. P. suhtes küll kuulnud, kuid see toimus eelmise (s.o
21. aasta) augustikuus. Seega ajal, mis ei ole väärteoprotokollis nimetatud ajavahemikuga hõlmatud. Isegi kui eeldada, et K. H. eksis ajalise määratlusega ning tüli ja selliste väljendite ütlemine L. P.le toimus 13.07.2022, s.o päeval, mil L. P. tegi süüteoteate, ei lange need K. H. ütlused kokku L. P. ütlustega. Nimelt on L. P. väitnud, et 13.07.2022 mingit ebatsensuursete väljendite kasutamist tema suhtes K. Vahtra poolt ei olnud. L. P. sõnul oli lihtsalt mingi tüli, mille põhjust ta ei mäleta ning tüli võis olla hoopiski K. Vahtra ja mõne L. P. pereliikme vahel. Kentsakas on ka asjaolu, et L. P. isegi ei mäleta, mis põhjusel ta süüteoteate tegi. Kui isikut on tõepoolest sõimatud ja solvatud ebatsensuursete väljenditega ning sellega on rikutud avalikku korda, on kummastav, et isik viivitab süüteoteate tegemisega ning kui seda lõpuks teeb, ei ole põhjuseks tema suhtes toimepandud solvangud ja sõim, vaid mingi seik, mida isik, kes politseile avalduse esitas, vähem kui aasta hiljem isegi meenutada ei suuda.
22. Nagu eelpool viidatud lahendis on Riigikohus märkinud, on väärteoprotokolli ülesanne kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse ning seda ülesannet täidab väärteoprotokoll vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kuna väärteoprotokollis viidatakse aastasele ajavahemikule, siis ei ole seal kirjeldatud ühtegi konkreetset sündmust, mille põhjal oleks võimalik kontrollida, kas K. Vahtra käitumises esinesid väärteo tunnused. Väärteoprotokollist ei selgu ühtki konkreetset kuupäeva, mil K. Vahtra rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid ja kas rikkumine toimus üldse avalikus 8 kohas (xxx tänav võib viidata nii majade ees olevale tänavale kui avalikule kohale, kuid ka sel tänavatel asuvatele kinnistutele, mis on eravaldus). Samuti ei ole välja toodud konkreetset isikut, kelle rahu rikuti. Nenditud on vaid, et ebatsensuursete sõnade karjumine avalikus kohas on inimestele häiriv.
23. Seega lisaks sellele, et tunnistajate kohtus antud ütlused ei kinnita K. Vahtrale väärteoprotokollis etteheidetut, ei ole ka väärteoprotokollis olev rikkumise kirjeldus piisav. Kuna väärteoprotokollis olid käesoleva kohtuotsuse punktis 21 nimetatud asjaolud kajastamata, oli väärteoprotokollis toodud rikkumise kirjeldus puudulik ega võimaldagi hinnata KarS § 262 lg 1 koosseisu täidetust. Seega on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 tähenduses.

Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

23.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 183 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kaitsja on käesolevas asjas esitanud taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 216 eurot. Kohtu hinnangul kuulub taotlus rahuldamisele ning menetluskulud tuleb

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 9