← Eesti

3-22-124/56

Obsah (8)§ 108§ 17§ 207§ 155§ 204§ 104§ 124§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-124 H

) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 155 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 17.01.2022 kaebuse, milles taotles 265 metsaregistris registreeritud metsateatise (raieloa), 4 metsakaitseekspertiisi akti ja Keskkonnaameti 29.12.2021 otsuse nr 1-7/21/121-2 tühistamist ning 23 raieloa õigusvastasuse tuvastamist.
  2. Tallinna Halduskohus eraldas 18.02.2022 määrusega 17.01.2022 esitatud kaebusest eraldi menetlemiseks mh kaebaja nõuded 6 raieloa tühistamiseks ja 12 raieloa õigusvastasuse 3-22-124 tuvastamiseks, jättes haldusasja numbriks 3-22-
  3. Raieload on antud Taali metskond 2 ja 5 kinnistutele (katastritunnused 56801:005:0277 ja 62401:001:0846), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Raielubasid taotles RMK.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.03.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-124 nõuded 2 raieloa tühistamiseks ja 14 raieloa õigusvastasuse tuvastamiseks, sh tagastas halduskohus tuvastamisnõuded 2 raieloa peale, mille tühistamisnõuded ta oli sama määrusega tagastanud, ning võttis kaebuse menetlusse 17.11.2022 ja 02.12.2021 antud raielubade nr 50000513939, 50000519097, 50000519055 ja 50000519085 tühistamiseks.
  5. Keskkonnaamet ja RMK esitasid taotlused menetluse lõpetamiseks, leides, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
  6. Päästame Eesti Metsad MTÜ oli seisukohal, et kaebus on tähtaegne, sest raielubasid ei tehtud talle teatavaks, kuid palus alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg.
  7. Tallinna Halduskohus leidis 30.09.2022 määruses, et kaebus raielubade nr 50000513939, 50000519097, 50000519055 ja 50000519085 tühistamiseks on esitatud kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Halduskohus andis menetlusosalistele võimaluse taotleda menetluskulude väljamõistmist.
  8. RMK palus kaebajalt välja mõista õigusabikulud 2740 eurot.
  9. Tallinna Halduskohus tegi 12.10.2022 täiendava määruse, millega mõistis kaebajalt välja RMK menetluskulud 757,50 eurot (resolutsiooni p 1) ning jättis muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2). Menetluse lõpetamisel jäävad menetluskulud kaebaja kanda, kuid kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (

§ 108lg-d 4 ja 8, § 109 lg 6).

Vaidlus ei ole keerukas, kuid on mahukas. Kaebaja vaidlustas esialgu umbes 300 raieluba ja metsakaitseekspertiisi akti, mis hiljem eraldati erinevateks menetlusteks. Kuigi kolmanda isiku menetlustoiminguid võib pidada põhjendatuks, on nende tegemisele kulunud aeg (19 tundi ja 15 minutit) osaliselt üle paisutatud. Mõistlikuks ajakuluks on kokku 10,5 tundi, sh kaebuse koostamine 8 tundi ja muud menetlustoimingud 2,5 tundi. Sellele ajale vastava õigusabikulu – ligikaudu 1515 euro – täies ulatuses kaebajalt väljamõistmine ei ole siiski põhjendatud. Keskkonnaasjades ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis (vt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) art 9 lg 4; Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.2). Kolmas isik tegutseb aktiivselt metsandussektoris, mistõttu tuleb tal arvestada võimalike vaidluste ning nendega kaasnevate kuludega. Kaebaja on ka keskkonnaorganisatsioon, kes ei kaitse kaebusega enda subjektiivseid õigusi, vaid keskkonda laiemalt. Samas on kolmanda isiku menetluskulud suuresti tingitud kaebajast, kes vaidlustas korraga valimatult suurt hulka raielubasid, suurendades sellega menetluskulusid. Kaebaja põhikirjalisi eesmärke arvestades on õiglane mõista temalt kolmanda isiku kasuks välja 757,50 eurot (

§ 108lg 11).

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad kohtupraktikat arvestades tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha selles osas uus määrus, millega jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole õiglane ega mõistlik. RMK-le peaks kohalduma analoogia korras Riigikohtu praktika, mille järgi kannab haldusorgan oma 2

(5)3-22-124 põhitegevusega seotud vaidlustes õigusabikulud ise. RMK ei ole orienteeritud üksnes äritegevusele, vaid täidab talle seadusega pandud ülesandeid (vt metsaseaduse (MS) § 48 lg-d 1 ja 2). Üksiti on RMK-l õigusosakond. Kaebaja ei vaidlustanud valimatult raielubasid, vaid üksnes neid, mis on antud RMK-le raiete tegemiseks metsise ja must-toonekure elupaikades ja nende lähedal, rohevõrgustiku alal, muude ohustatud liikide elupaigas või Natura 2000 võrgustiku aladel või nende lähedal. Kaebaja soovis kaebusega kaitsta metsaraiest ohustatud loodusväärtusi, millega ei arvestata raiete kavandamisel piisavalt. Halduskohus ei andnud hinnangut raielubade õiguspärasusele. Kaebaja jaoks on välja mõistetud summa suur, sest temalt on RMK menetluskulusid välja mõistetud ka teistes haldusasjades (haldusasi nr 3-22-391). RMK kasum on kaebaja kasumist üüratult palju suurem. 10. RMK palus jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtumenetluses on haldusorganiks isik, kelle tegevuse peale esitatakse kaebus. Kaebaja ei ole vaidlustanud RMK, vaid Keskkonnaameti tegevust (

§ 17lg 1).

RMK oli menetlusse kaasatud kolmanda isikuna. Kolmanda isiku menetluskulude jätmist tema enda kanda ei õigusta ka see, et RMK-l on õigusosakond. RMK kasutas välist õigusabi, sest vaidlus väljus sisult ja mahult tema põhitegevuse raamidest: RMK pidi andma hinnangu Keskkonnaameti tegevuse õiguspärasusele väga lühikese aja jooksul ligi 30 erinevas kohtumenetluses. Tähtsust ei ole sellel, et halduskohus ei lahendanud kaebust sisuliselt. Selline kaebus oleks ka jäänud rahuldamata. Kaebaja põhjustas menetluskulude suurenemise, vaidlustades raielubasid, mis olid kaebuse esitamise hetkeks realiseeritud või mille kehtivus või vaidlustamise tähtaeg oli möödunud. Kaebajalt menetluskulude väljamõistmine ja välja mõistetud kulude suurus ei ole vastuolus Århusi konventsiooni art 9 lg-ga 4. Teistes vaidlustes on kaebajal olnud piisavalt raha, et tasuda ise välise õigusabi kasutamise eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 155

lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. Halduskohus lõpetas 29.09.2022 määrusega haldusasja menetluse

§ 124

lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja oli esitanud kaebuse kaebetähtaega ületades ning puudusid alused selle ennistamiseks. Halduskohus määras 12.10.2022 määrusega menetluskulude väljamõistmise ulatuse ning jaotuse. Halduskohus leidis, et menetluskulud on põhjendatud üksnes osaliselt ning jättis need

§ 108lg 11 alusel osaliselt kolmanda isiku enda kanda.

Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et RMK-d tuleks käsitada sarnaselt haldusorganiga, kelle menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele üksnes siis, kui vaidlus väljub tema igapäevasest põhitegevusest. Kaebaja arvates on vaidlus seotud RMK põhitegevusega, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tema enda kanda. 13.

§ 108

lg 4 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108

ei sätesta menetluskulude jaotusele erisusi juhtudeks, kui menetlus lõpetatakse kaebetähtaja rikkumise tõttu ja seda ei ennistata. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (

§ 108lg 8 esimene lause).

Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 108lg 11).

Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6). 3

(5)3-22-124
  1. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et praeguses asjas kohaldub RMK-le haldusorgani menetluskulude väljamõistmist puudutav kohtupraktika.
  2. Riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda on riigimets riigivarana riigivaraseaduse kohaselt antud. Riigimetsa majandab riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (MS § 43 lg 1). Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib RMK (MS § 43 lg 2). RMK on riigitulundusasutus, kelle põhiülesandeks on riigimetsa majandamine (MS § 43 lg 2 ja § 47 lg 1). Põhiülesande täitmiseks tegeleb RMK riigimetsa korraldamise, majandamise ja kasutusse andmise; kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müügi; metsasaaduste töötlemise ja töötlemissaaduste müügi; riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamise ja loodusväärtuste kaitsega (MS § 48 lg-d 1 ja 2). RMK täpsemad tegevusvaldkonnad on nimetatud Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ §-s
  3. Riigimetsa majandaja tagab tema kasutusse antud vara säilimise ja seaduspärase kasutamise ning täidab metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi (MS § 43 lg-d 5 ja 7). RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele (MS § 48 lg 3).
  4. Eelnevast võib järeldada, et RMK täidab talle MS-i, teiste õigusaktide ja põhimäärusega pandud avalikke funktsioone, mille vastu on üldine huvi, ning tema tegevus toetab ja abistab riigil saavutada konkreetses valdkonnas seatud eesmärke ja realiseerida majanduslikke huvisid. RMK peab oma põhitegevust puudutavates vaidlustes olema võimeline end ise esindama ning põhjendama raieloa taotlemise kooskõla kehtiva õigusega. Seejuures ei ole tähtsust, missuguse menetlusosalise staatus on vaidluses RMK-l, s.o kas ta osaleb menetluses kolmanda isiku või vastustajana. Samamoodi kui Keskkonnaamet, esindab ka RMK riigi huve, kuigi need ei pruugi olla samasuunalised. Ka asjaolu, et kohtumenetlustes on RMK riigilõivu arvestamisel loetud

§ 104

lg 10 alusel Eesti Vabariigiks (nt haldusasi nr 3-20-2402), osutab, et menetlusosalisena tuleb RMK-d käsitleda sarnaselt riigi haldusorganiga. 17. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid välise õigusabi kulud mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 3-18-687, p 24). RMK põhitegevuste hulka kuulub metsatööde kavandamine ja raielubade taotlemine, mille tegemisel tuleb tal majanduslike huvide kõrval arvestada ka loodusväärtustega (vt MS § 48 lg 2 p-d 1 ja 5). Asjas võisid tõusetuda küll spetsiifilised mitut õigusvaldkonda puudutavad küsimused, kuid need ei väljunud RMK põhiülesannete raamidest. Seega seondub vaidlus RMK põhitegevusega ning põhjendatud ei ole jätta tema õigusabikulusid kaebaja kanda. RMK õigusabikulud tuleb

§ 109lg 6 alusel jätta tema enda kanda.

18. Põhitegevusest väljuvaks ei muuda vaidlust selle sisu ja mahukus. RMK peab ülesannete täitmisel lähtuma seadusest ning tal peab olema ülevaade taotletud ja antud raielubadest ning nende realiseerimisest. Kaebaja tegevust raielubade vaidlustamisel ei saa pidada ka pahatahtlikuks. Kaebaja vaidlustas korraga palju raielubasid, sest tema hinnangul ei võetud raiete lubamisel piisavalt arvesse raiete võimalikku kumulatiivset mõju ohustatud liikidele või Natura aladele. Sarnastes raielubade õiguspärasust puudatavates vaidlustes puudub välja kujunenud kohtupraktika. Mitmed sarnased kaebaja algatatud kohtuvaidlused on pooleli (nt haldusasjad nr 3-21-2778, nr 3-22-368, nr 3-22-358 ja nr 3-21-162). Keskkonnaorganisatsioonide algatatud kaebustes, milles on vaidlustatud rohevõrgustiku aladele antud raielubasid, on praegu menetlus käimas ka Riigikohtus (nt haldusasjad nr 3-21-979 ja nr 3-21-1187). 4

(5)3-22-124
  1. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 12.10.2022 määruse resolutsiooni p-i
  2. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab RMK menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.