KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-395 Hal

) § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus eraldas 18.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-124 esitatud Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebusest nõuded tühistada metsateatised nr 50000492361, 50000513665, 50000513649, 50000513687, 50000520695, 50000492363, 50000521421, 50000521419, 50000528105, 50000528107, 50000528103, 50000501405, 50000520679, 50000520691 ja tuvastada metsateatiste nr 50000492669, 50000492667, 50000528925, 50000528933, 50000510629, 50000467357 õigusvastasus. Haldusasja numbriks jäi 3-22-
2. 3-22-395
3. Tallinna Halduskohus tagastas 29.03.2022 määrusega kaebuse nõuetes tuvastada metsateatiste nr 50000492669, 50000492667, 50000528925, 50000528933, 50000510629 ja 50000467357 õigusvastasus. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000492361, 50000513665, 50000513649, 50000513687, 50000520695, 50000492363, 50000521421, 50000521419, 50000528105, 50000528107, 50000528103, 50000501405, 50000520679 ja
5. Tallinna Halduskohus leidis 14.11.2022 määruses, et kaebus metsateatiste nr 50000492361, 50000513665, 50000513649, 50000513687, 50000520695, 50000492363, 50000521421, 50000521419, 50000501405, 50000520679 ja 50000520691 tühistamise nõuetes on esitatud kaebetähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas selles osas haldusasja menetluse. Halduskohtu menetlusse jäi nõue tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000528105, 50000528107 ja 50000528103, mille osas pidi kaebaja hiljemalt 01.12.2022 teatama, kas ta soovib metsateatiste kehtivuse lõppemise järgselt menetluse jätkamist metsateatiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes või nõustub menetluse lõpetamisega. Halduskohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente (sh taotlus menetluskulude väljamõistmiseks) kuni 14.12.2022 ja määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 16.01.
7. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas 14.12.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 1705 eurot (käibemaksuta).
8. Päästame Eesti Metsad MTÜ kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlusele seisukohta ei esitanud.
9. Tallinna Halduskohus tühistas 06.01.2023 määrusega enda 14.11.2022 määruse resolutsiooni p-ga 8 määratud kohtuotsuse teatavakstegemise aja 16.01.2023 (resolutsiooni p 1); lõpetas haldusasja nr 3-22-395 menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2); rahuldas RMK taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt, mõistes kaebajalt RMK kasuks välja menetluskulud 110 eurot (resolutsiooni p 3); ning jättis menetlusosaliste muud menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 4). Kolmandat isikut ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ja tema menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et kolmandal isikul on õigusosakond. Haldusasja ei saa pidada keerukaks, ent selle muudab tavapäratuks kaebaja algselt esitatud kaebuse maht. Ehkki kolmanda isiku õigusabikulud on üldjoontes põhjendatud ja konkreetseid väiteid põhjendamatute menetlustoimingute kohta ei esita ka kaebaja, oleks taotletud ulatuses õigusabikulude väljamõistmine ebamõistlik ning võiks olla takistav tulevikus keskkonnaasjades kohtusse pöördumisel. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumine ei tohi olla takistavalt kallis (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) art 9 lg 4; Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.2). Menetluskuludel ei tohi olla karistavat eesmärki ega tuua kaasa seda, et nende väljamõistmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Metsandussektoris aktiivselt tegutseval kolmandal isikul tuleb arvestada võimalike kaebustega ja sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd enda subjektiivsete õiguste kaitse, vaid Eesti keskkonna kaitse. Kohtusse pöördumisel peab aga ka keskkonnaorganisatsioon arvestama võimalike menetluskuludega. Vähemalt osaliselt on kolmanda isiku menetluskulude suurus tingitud kaebajast, kuna metsateatiste suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas kaebaja ka ise menetluskulusid. Et kaebaja seisukohad on olnud erinevates kaebustes läbivalt samad, ei saa pidada usutavaks, et seisukohtade korduv esitamine oleks sedavõrd ajamahukas, nagu kolmas 2

§ 108lg 11).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. Riigimetsa Majandamise Keskus palub 23.01.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.01.2023 määrus osas, millega halduskohus jättis kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt, st 1595 euro ulatuses, rahuldamata (s.o resolutsiooni p 3), ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada taotlus tervikuna. Halduskohus on oluliselt rikkunud

§ 109lg-t 6.

RMK menetluskulude taotlus oleks tulnud rahuldada tervikuna. RMK nõustub, et kuivõrd kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, siis tuli menetluskulude taotluse lahendamisel lähtuda ka Århusi konventsiooni art 9 lg-st 4. Samas ei nõustu RMK, et menetluskulude summas 1705 eurot väljamõistmine oleks kaebaja jaoks takistavalt kallis. Teistes vaidlustes on kaebaja ise tasunud välise õigusabi kasutamise eest kordades suuremas summas. Väljamõistetavaid menetluskulusid ei saa vähendada üksnes seetõttu, et kaebaja puhul on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga. Lähtuda tuleb

§ 109

lg-s 6 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmine vaid 110 euro ulatuses on ilmselgelt ebaõige. Halduskohus on ise möönnud, et RMK menetluskulude suurus on põhjustatud kaebaja enda tegevusest, st metsateatiste suuremahulisest ja valimatust vaidlustamisest. Kaebaja on metsateatiste vaidlustamiseks esitanud ajavahemikul 03.12.2021-01.03.2022 kokku 30 kaebust. Lisaks on teiste keskkonnaorganisatsioonide poolt esitatud kaebuste alusel algatatud veel 16 haldusasja. Seega kokku on aastatel 2021-2022 erinevate keskkonnaorganisatsioonide (sh kaebaja) poolt esitatud kaebuste alusel vaidlustatud kokku ligi 720 metsateatist. Kaebaja esitas erinevate metsateatistega seoses erinevaid väiteid. Iga metsateatise puhul pidi RMK kõik kaebaja kaebused läbi töötama ning selle põhjal oma vastused üles ehitama. RMK ei saanud esitada läbivalt ühtesid ja samu seisukohti. Riigikohtu seisukoht keskkonnaorganisatsioonidele kohalduva kaebetähtaja kohta ei saa mõjutada menetluskulude põhjendatust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus lõpetas 14.11.2022 määrusega 11 metsateatise tühistamise nõudes haldusasja menetluse

§ 124

lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel, sest kaebus oli esitatud nende osas kaebetähtaega rikkudes ja puudusid alused kaebetähtaja ennistamiseks. Vaidlustatud 06.01.2023 määrusega lõpetas halduskohus ka ülejäänud 3 metsateatise osas menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel ning määras menetluskulude väljamõistmise ulatuse ja jaotuse.

Halduskohus leidis 06.01.2023 määruses, et RMK menetluskulud on põhjendatud üksnes osaliselt ja jättis need

§ 108lg 11 alusel osaliselt kolmanda isiku enda kanda. 3

§ 108

lg 4 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (

§ 108lg 8 esimene lause).

Erandina kannab vastustaja menetluskulud menetluse lõpetamisel

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuid praegusel juhul puudus erandi kohaldamiseks põhjus, sest metsateatiste kehtivuse möödumine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lg 6).

Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 108lg 11).

Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

11. Ringkonnakohus on hiljuti analoogses metsateatiste õiguspärasust puudutavas vaidluses asunud seisukohale, et menetlusosalisena tuleb RMK-d käsitada sarnaselt riigi haldusorganiga, RMK-le kohaldub haldusorgani menetluskulude väljamõistmist puudutav kohtupraktika, ja vaidlus metsateatiste õiguspärasuse üle seondub RMK põhitegevusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 määrus nr 3-22-124 p-d 15‒16). Ringkonnakohus jääb samade seisukohtade juurde. See ei anna siiski praegusel juhul alust halduskohtu 06.01.2023 määruse muutmiseks ega tühistamiseks, sest halduskohtu 06.01.2023 määrust ei ole menetluskulude jaotuse osas vaidlustatud. Kuna metsateatiste vaidlustes on RMK kasuks menetluskulude väljamõistmine reeglina välistatud, tuleb RMK määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.01.2023 määruse resolutsiooni p 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4