1-22-6309/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. mail 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 9.05.2023 1-22-6309 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jaanika Brikkel Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Merike Aren Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne Jaanek Kassile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Jaanek Kass, isikukood: 39002252747; elukoht: XXX; epost: XXX; tel XXX Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 69 lg-st 6 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 428 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Jaanek Kassile Tartu Maakohtu 13.12.
2. a otsusega nr 1-22-6309 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Jaanek Kassi karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Jaanek Kassile ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 13.12.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6309 tunnistati Jaanek Kass süüdi KarS § 4231 järgi ja temale mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.08.2021 otsusega nr 1-21-5659 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning J. Kassile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta, 1 kuu, 28 päeva vangistust. KarS § 69 sätete alusel asendati J. Kassile mõistetud karistus 1 aasta, 1 kuu ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 418 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö ajal on J. Kass kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuotsus jõustus 29.12.2022 ja üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 29.12.2022 – 29.12.
3. 26.04.2023 esitas Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande J. Kassi karistuse - vangistuse - täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu hoiab üldkasuliku töö tegemisest ja kriminaalhooldusest kõrvale. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning milles oli taotletud J. Kassi ärakandmata karistuse - vangistuse - täitmisele pööramist. Hooldusalune on rikkunud korduvalt registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tegemise kohustust. J. Kass selgitas kohtuistungil, et tal puudub ravikindlustus, sest ta ei ole 8-9 kuud töötanud. Perearsti vastuvõtt maksab 15 eurot, millist raha isikul aga ei ole. Seetõttu ei saanud ta ka tõendit esitada. Hooldusalune on ennast Töötukassas arvele võtnud. J. Kass XXX. Hetkel tegeleb isik XXX, XXX. Süüdimõistetu parema meelega istub enda karistuse ära. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest süüdimõistetu J. Kass rikkus registreerimiskohustust 08.02.2023 kell 09.00 (väidetavalt olid isiku XXX), 13.03.2023 kell 09.00 (kui kriminaalhooldaja võttis isikuga ühendust, siis J. Kass väitis, et ta oli kohtumise unustanud ning selg olevat natuke haige olnud), 04.04.2023 kell 08.30 (oli väidetavalt haige) ja 19.04.2023 kell 09.00 (J. Kass ütles ametnikule, et „ta ei tule ja tal pole mõtet tulla, tehke see erakorraline ettekanne ära“), samuti ei ole hooldusalune esitanud tõendeid mitteilmumiste põhjendamiseks. J. Kass pidi kokkuleppel andma kriminaalhooldajale teada, kui ta on tervenenud. Ametnik proovis hooldusalusega telefoni teel ühendust saada 12.04.2023 (4 korda) ja 13.04.2023 (1 kord), kuid isikul oli telefon välja lülitatud. 17.04.2023 õnnestus kriminaalhooldajal saada uuesti telefoni teel ühendust J. Kassiga. J. Kassi väitel ei olnud ta selleks ajaks veel päris terve, kuid tõendit tal selle kohta tuua polnud. Hooldusalune samuti jättis sooritamata temale ajakavas 28.01.2023 määratud 8 tundi üldkasulikku tööd ning ei ole ka selle rikkumise kohta põhjendusi esitanud temal väidetavalt esineva haiguse kohta. Süüdimõistetu tegi
4. a veebruaris temale ajakava järgi määratud 24 tunni asemel ainult 7 tundi üldkasulikku tööd ning ta ei ole sooritanud
5. a märtsis ajakava järgselt 36 tundi tööd. 14.03.2023 kirjaliku selgituse kohaselt J. Kass väidab, et „jaanuari tunnid 1 päev jäi tegemata kuna XXX“ ning „veebruari tundide paar päeva jäi tegemata kuna XXX“.
6. a märtsi üldkasuliku töö tegemata jätmise kohta seletus puudub, sest J. Kass ei ole ilmunud vastuvõtule. 2 Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et esimene kohtumine hooldusalusega pidi toimuma 09.01.
7. Isik helistas ja väitis, et ta XXX. J. Kass oli 23.01.2023 toimunud esmasel registreerimisel kohal õigeaegselt. Hooldusalune valis üldkasuliku töö sooritamiseks asutuse XXX, kuna see asub tema elukohale lähedal. Kokkuleppel juhendajaga koostati ajakava, sooritamaks 28.01.2023 8 tundi üldkasulikku tööd. J. Kass aga ei teinud jaanuaris üldkasuliku töö tunde. Järgmine registreerimine kriminaalhooldusosakonnas pidi toimuma 08.02.2023, kuid isik kohale ei tulnud. Uus aeg määrati 13.02.2023 ning antud kohtumisel koostati üldkasuliku töö ajakava XXX perioodil 18.02.-28.02.2023, sooritamaks 24 tundi, millest J. Kass tegi ära ainult 7 tundi. Märtsikuu ajakava kohaselt pidi J. Kass tegema 36 tundi tööd, kuid isik ei sooritanud ühtegi tundi. 26.04.2023 seisuga on kokku lepitud kaheksa registreerimist, millest 5 korral ei ole isik osakonda ilmunud ning ta ka pole esitanud mitteilmumise kohta tõendeid. J. Kassile on määratud 418 tundi üldkasulikku tööd, millest 26.04.2023 seisuga on sooritatud 7 tundi, tegemata on 411 tundi. Süüdimõistetu käitumine viitab sellele, et isik ei ole motiveeritud üldkasulikku tööd tegema, lisaks ei ilmu J. Kass ametniku vastuvõttudele. Hooldusaluse suhtumine talle määratud kohustustesse on ükskõikne ja lugupidamatu, vaatamata sellele, et isikule on antud võimalus kanda karistust vabaduses. Eelnevale tuginedes teeb ametnik ettepaneku pöörata ärakandmata karistus täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et süüdimõistetu J. Kass tunnistab enda rikkumisi ja põhjendab neid XXX. Ta on valmis minema karistust kandma vanglasse. Kriminaalhooldaja jäi enda ettepaneku, pöörata karistus täitmisele, juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et J. Kass ei ole kriminaalhoolduse ajal vastavalt ajakavadele teinud üldkasulikku tööd, samuti on ta rikkunud registreerimiskohustust ja jäänud ka kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks. Tõendeid mõjuvate põhjuste kohta süüdimõistetu kriminaalhooldajale ega kohtule aga esitanud ei ole, seega rikkumised ei ole vabandatavad. Tuleb ka tähele panna, et mitte igasugune terviseseisund ei takista näiteks registreerimiskohustuse täitmist – selle tõendamiseks tuleb ametnikule esitada arstitõend konkreetse põhjendusega. Sellise tõendi puudumisel tuleb aga hooldusaluse väited temal terviseprobleemide esinemise kohta lugeda paljasõnalisteks ja nendele mitte tugineda. Kuigi kohus inimlikult mõistab, et ravikindlustuseta isikutel on ilmselt majanduslikel põhjustel raskendatud ligipääs tervishoiule, siis Eestis on mitmeid võimalusi ravikindlustuse saamiseks (nt Töötukassa kaudu, millele on viidanud ka J. Kass) ning selle olemasolu eest peab hea seisma huvitatud isik ise. Samuti on tasuta kättesaadaval erakorraline abi kiirabiga ja EMO-s. Seega rikkumisteks mõjuvad põhjused puudusid. Kui süüdimõistetu ei ole valmis korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohtu poolt pandud kohustustele, tuleb mõistetud karistust asuda kandma vangistuses. Kriminaalhooldusalustele on hoolduse alguses muuhulgas selgitatud, et nad peavad olema kriminaalhooldajale operatiivselt kättesaadavad, mh telefonitsi. Süüdimõistetu on kohustatud oma elu selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Võttes arvesse J. Kassi senist käitumist, tuleb tõdeda, et ta ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele, sh teha korrektselt üldkasulikku tööd ja olla kriminaalhooldajale kättesaadav. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuksid, sest J. Kassil on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda käitumist muuta. Süüdimõistetu on kokku sooritanud ainult 7 tundi üldkasulikku tööd veidi enam kui 4 kuu jooksul. Arvestades J. Kassile määratud ÜKT tundide koguarvu, selle tegemise tähtaega ja tema senist motivatsiooni teha tööd, ei jõua ta kohtu hinnangul tähtaja lõpuks järelejäänud 411 tundi üldkasulikku tööd õigeaegselt ära teha. 3 Seega on kohtu seisukohalt kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud. Kriminaalhooldusega jätkamine ilmselgelt J. Kassi käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Rikkumised on olnud tegelikult pikaajalised, s.o mitmeid kuid vältavad. J. Kassi suhtumine karistuse kandmisse vabaduses on olnud väga ükskõikne. Kohus aga ei saa aktsepteerida järgmisi J. Kassi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. J. Kass ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust asuda kandma vanglas. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kriminaalhooldusnõuded on täitmiseks. Süüdimõistetu on ka ise karistuse kandmise jätkamisega vangistuses nõus. Üldkasuliku töö arvestuslehtedel kohaselt on J. Kass
8. a märtsis sooritanud 7 tundi ÜKTd.
9. a jaanuaris, veebruaris ja aprillis isik ÜKT-d teinud ei ole. Kuna KarS § 69 lg 6 teise lause kohaselt vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis J. Kassi kandmata karistuseks on 411 tundi ÜKT-d (418-7). Seega on J. Kassi kandmata karistuseks 411 tundi ehk 411 päeva vangistust, s.o 1 aasta (360 päeva), 1 kuu (30 päeva) ja 21 päeva vangistust. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele Jaanek Kassile Tartu Maakohtu 13.12.2022 otsusega nr 1-22-6309 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 1 kuu ja 21 päeva vangistust. J. Kassi karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 4