KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- veebruar 2023 Kohtuasja number 1-21-2043 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Madis Hurda (Hurt, isikukood 38308096025) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- ja
- detsembri 2022 määrused Määruskaebuste esitajad Madis Hurt ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee Teised määruskaebemenetluse pooled Tallinna Vangla Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Madis Hurda määruskaebus läbi vaatamata.
- Tühistada Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määrus.
- Tühistada Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määrus menetluskulu osas: arvata maakohtu menetluses tekkinud menetluskulu hulka lisaks maakohtu poolt sinna arvatule (144 eurot) 93,60 eurot, st lugeda maakohtus tekkinud menetluskuluks kokku 237,60 eurot (sh käibemaks 39,60 eurot). Mõista see summa Madis Hurdalt Eesti Vabariigi kasuks välja. Raha tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust, lähtudes maakohtu määruses märgitud rekvisiitidest.
- Muus osas jätta maakohtu
- detsembri 2022 määrus muutmata.
- Madis Hurda kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.
- Selgitada, et käesoleva määruse jõustumisel peab Madis Hurt asuma temale Harju Maakohtu
- märtsi 2022 otsusega mõistetud ning ära kandmata 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva pikkust vangistust kandma vastavalt temale kohtust saadetavale teatisele.
- Määrata Advokaadibüroo LMP OÜ-le vandeadvokaadi abi Kristjan Lee poolt Madis Hurdale seoses maakohtu menetlusega ja määruskaebemenetlusega osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 186 eurot, sealhulgas käibemaks 31 eurot.
- Mõista määruskaebemenetlusega seonduva menetluskulu katteks Madis Hurdalt Eesti Vabariigi kasuks välja 156 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
- Kui Madis Hurt jätab raha tähtajaks täielikult tasumata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
- Jätta määruskaebemenetlusega seonduv menetluskulu 30 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- märtsi 2022 otsusega tunnistati Madis Hurt süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 1572 lg 1, § 1573 lg 1 ning § 424 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Hurdale liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 4 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, M. Hurt allutati katseajaks käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks kohustati M. Hurta KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. Ka keelati M. Hurdal võlaõigusseaduse § 1055 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3101 alusel kannatanu Viivian Piirile lähenemine. Kohtuotsus jõustus
- septembril
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
- novembril 2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata M. Hurda vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et M. Hurt ei ilmu kriminaalhooldusosakonda registreerimistele.
- Kohtuistungil
- detsembril 2022 selgitas M. Hurt, et ta viibib Inglismaal ning on nõus täitma registreerimiskohustust meilide, videosilla ja telefoni teel. Kui on tõesti tarvilik, et ta oleks Eestis füüsiliselt kohal, siis saaks ta käia kord kuus Tallinnas ning sel juhul palub ta viia oma kriminaalhooldus Tallinnasse üle. Tema teada on selline avaldus juba tehtud, kuid ta saab teha lähipäevil uue avalduse, milles märgib ka konkreetse Tallinna aadressi, kus ta peatuda saab. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kui M. Hurt teeb sellise avalduse ja Harju kriminaalhooldusosakond teeb M. Hurda märgitud aadressile kodukülastuse, saab ta esitada kohtule taotluse M. Hurda kriminaalhoolduse üleviimiseks Tallinnasse, kuid kui M. Hurt end käsile ei võta, jääb ta ettepaneku juurde pöörata vangistus täitmisele.
- Tartu Maakohus rahuldas
- detsembri 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras M. Hurda ärakandmata vangistuse täitmisele. Menetluskuluna mõistis kohus M. Hurdalt riigituludesse välja kaitsjatasu 144 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- M. Hurda kriminaalhooldus algas
- septembril
- septembril 2022 saatis ametnik talle kutse tulla registreerimisele
- septembril 2022, kuid M. Hurt registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud sellest ametnikku. Teise kutse saatis ametnik
- septembril 2022, et M. Hurt tuleks registreerimisele
- oktoobril
- oktoobril 2022 saatis M. Hurt ametnikule e-kirja selle kohta, et ta ei saa registreerimisele tulla, sest on asunud elama Inglismaale. Kirjavahetuse abil sai 2
(10)kokku lepitud telefonivestluse aeg
- oktoobriks
- M. Hurt helistas ametnikule kokkulepitud ajal ning ametnik sai temaga suhelda. M. Hurt ei olnud valmis Eestisse naasma, sest tema elu ja töö on Inglismaal. Ta soovis kriminaalhoolduse üleviimist Tallinnasse, sest sinna oleks tal Inglismaalt lihtsam käia, näiteks nädalavahetusel. Ametnik selgitas M. Hurdale, et karistuse kandmine peab toimuma Eestis ning ilma ametniku loata välismaal viibida ei tohi. Järgmises kirjas viitas M. Hurt oma soovile esitada avaldus kriminaalhoolduse üleviimiseks, kuid sellist avaldust ta ei esitanudki. Samuti ei ole M. Hurt kriminaalhooldajale rohkem helistanud ega kirjutanud.
- Kohtu hinnangul on alust järeldada, et M. Hurt hoiab karistuse kandmisest kõrvale. Kokkuleppe sõlmimisel kinnitas ta, et tema elukoht on Eestis. Seejärel aga vahetas ta enne kohtuotsuse jõustumist oma elukohta ja dikteerib nüüd oma karistuse kandmise tingimusi. M. Hurt peab karistust kandma Eestis. M. Hurt on avaldanud arusaamatust, miks talle järelevalvet üldse vaja on – juhtunust on kolm aastat möödas ja vahepealsel ajal ei ole tal ainsatki intsidenti esinenud. Ka seab ta
- detsembril 2022 kohtule saadetud e-kirjas kahtluse alla jõustunud kohtuotsustega tuvastatud faktilised asjaolud ning soovib temale mõistetud karistuse muutmist. Kui kriminaalhooldusalune ei sea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmist prioriteediks, ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia ega karistuse eesmärke täita. M. Hurt pidi juba kohtuotsuse kuulutamisel aru saama, et tal tuleb karistust kanda Eestis. Kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused eeldavad vältimatult seda, et kriminaalhooldusalune elab Eestis, sest vastasel juhul ei ole kriminaalhooldusametnikul võimalik teda efektiivselt kontrollida M. Hurda puhul on oluline seegi, et kohtuotsusega on pandud talle sotsiaalprogrammis osalemise kohustus, mida ei saa tehniliste sidevahendite teel teha. Seega on M. Hurda kriminaalhooldus end praeguseks ammendanud. Suure tõenäosusega M. Hurda rikkumised vabaduses jätkuksid.
- M. Hurda kaitsja soovib riigi õigusabi osutamise eest tasu 297,60 eurot (koos käibemaksuga). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) alusel vastu võetud justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 7 lg-te 3 ja 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise taotluste esitamise eest 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 162 euro, ning kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel korraldatud kohtuistungil osalemise eest 27 eurot iga poole tunni kohta. 40 minutit kestnud kohtuistungil osalemise eest on 36 eurone tasu põhjendatud. Dokumentidega tutvumiseks kulus kaitsjal taotluse kohaselt 96 minutit. Kohus seda ajakulu põhjendatuks ei pea, kuna erakorralise ettekande dokumentide sisuline maht on ilma kohtuotsusteta 12 lehekülge, mille läbilugemiseks ei kulu kindlasti 1,5 tundi. Kohus peab dokumentidega tutvumise põhjendatud ajakuluks 30 minutit, mistõttu tuleb kaitsja tasunõuet selles osas vähendada 27 euroni. Nõupidamisele kaitsealusega e-kirja teel kulus kaitsjal taotluse kohaselt 55 minutit. Mida selline nõupidamine tähendab, kaitsja selgitanud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud selliste e-kirjade koopiaid. Küll aga ei saa e-kirja teel nõu pidamist välistada, mistõttu saab arvestada pooletunnist ajakulu tasuga 27 eurot. Kaitsja taotleb tasu ka kaitsealusele avalduse koostamiseks kulunud 50 minuti eest. Seda toimingut ei ole kaitsja täpsustanud, mistõttu seda tasu kaitsjale välja mõista ei saa. Kohtuistungiks ettevalmistamisele kulus kaitsjal taotluse kohaselt 33 minutit ja see on põhjendatud ning selle eest saab kaitsja 30 eurot. Kokku tuleb kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest hüvitada 133 minuti eest 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot. See kaitsjatasu koos käibemaksuga 144 eurot tuleb välja mõista M. Hurdalt, kes peab selle ära maksma 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.
- detsembril 2022 saatis Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule e-kirjavahetuse M. Hurdaga. Kohus tegi sellega seoses veel samal päeval määruse, millega jättis enda
- detsembri 2022 määruse muutmata, kuid täpsustas seda seoses äsja viidatud kirjavahetusest ilmnenud infoga (ka kirjavahetusest nähtub, et M. Hurt ei ole valmis kriminaalhooldusele alluma, M. Hurda lapse heaolu ei tingi M. Hurda vabadusse jätmist, uute 3
(10)kuritegude oht võib tuleneda M. Hurda soovist minna elama oma lähisuhtevägivalla-kuriteo ohvriks oleva naise juurde jms). Määruskaebused
- Maakohtu
- ja
- detsembri 2022 määruste peale esitasid määruskaebused M. Hurt ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee.
- M. Hurt palub tühistada tema vangistuse täitmisele pööramise.
- Kaitsja palub tühistada maakohtu määrused M. Hurda vangistuse täitmisele pööramise osas ning pikendada selle asemel M. Hurda katseaega kohtu äranägemisel või 6 kuu võrra või viimase alternatiivina asendada M. Hurda vangistus üldkasuliku tööga. Samuti palub kaitsja tühistada maakohtu määrus kaitsja tasutaotluse osalise rahuldamata jätmise osas ning rahuldada kaitsja tasutaotlus kas täies ulatuses või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ulatuses. Kaitsja kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohus ei põhjendanud piisavalt, miks on M. Hurda kriminaalhooldus juba eos ebaõnnestunud, miks tuleb M. Hurt esimese ettekande alusel vanglasse saata ja miks leebemaid meetmeid ei saa kohaldada. Seda enam, et peamist kriminaalhoolduse nõuet on M. Hurt täitnud ehk ei ole pannud toime uusi süütegusid, ka varem ei ole teda kriminaalkorras karistatud ning tal puudub kriminaalne käitumismuster.
- Kriminaalhooldaja leidis kohtuistungil, et kui M. Hurt suudaks Eestis kriminaalhooldusele alluda. M. Hurt kinnitab praegu ja kinnitas ka kriminaalhooldajale, et ta on valmis kriminaalhoolduse nõudeid täitma ning Eestis kohustustele alluma. Seega on võimalik tema kriminaalhooldust jätkata ning M. Hurt on nõus ka katseaja pikendamisega, lisakohustustega või alternatiivsete karistusvõimalustega.
- detsembri 2022 määruses märkis kohus ekslikult, et M. Hurt ei ole saatnud kriminaalhooldusametnikule lubatud avaldust ja infot oma elukoha kohta Eestis.
- detsembri 2022 määrusega kohus küll parandas selle vea, kuid sellest veast tulenevalt leidis kohus
- detsembri 2022 määruses ennatlikult ning vääralt, et M. Hurt on hakanud kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kuna e-toimikust on üheselt näha, et M. Hurt on pidevalt olnud suhtluses nii kriminaalhooldaja kui ka kohtuga, ei saa järeldada, et ta on hakanud kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Elukohta vahetas ta enne otsuse jõustumist ja kontrollnõuete kohaldumist. Saades info otsuse jõustumisest ja kutsed kriminaalhooldajalt, hakkas ta kriminaalhooldajaga suhtlema ning lahendust otsima. Ta ei teadnud, et kriminaalhooldust ei saa teostada sidevahendite teel. Pärast seda, kui ta sai kohtuistungil aru, et tingimisi karistust saab täita üksnes Eestis, ei ole ta sellele vastu ning soovib edaspidi kohtuotsust korrektselt täita. Ta saab aru, et peab Eestis kohal olema ega ole kordagi öelnud, et ta ei plaani siia tagasi tulla ega kriminaalhoolduse nõudeid järgida.
- detsembri 2022 määruses öelduga ei saa nõustuda: kohtule saadetud kirjavahetusest ei saa prognoosida M. Hurda poolt kriminaalhooldusele mitte allumist, M. Hurda lapse heaolu on oluline ja pole probleemi selles, et M. Hurt tahab minna elama oma endise elukaaslase juurde.
- Vangistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. M. Hurt ei kujuta endast ühiskonnale ohtu ja tema vanglasse saatmine ei täidaks eripreventiivseid eesmärke. Nii kaotaks ta suure tõenäosusega oma töö, tema suhted lähedastega kannataksid ning tema pereliikmete toimetulek olek ohus. 4
(10)- Seoses maakohtu
- detsembri 2022 määrusega palub kaitsja ringkonnakohtu seisukohta, kas kohus sai teha selle määruse kirjalikus menetluses. Kaitsja arvates oleks kohus pidanud lähtuma sellest, et tegu on vabaduse võtmisega seotud küsimuse lahendamisega ning oleks pidanud arutama asja KrMS § 432 lg 3 alusel süüdimõistetu osavõtul.
- Seoses kaitsja tasutaotluse osalise rahuldamata jätmisega ei nõustu kaitsja maakohtuga, et tema dokumentidega tutvumisele kulunud mõistlik aeg on üksnes 30 minutit, jättes välja kohtuotsustega tutvumisele kulunud aja. Kohtuotsustega tutvumine on vajalik ning arvestades kohtuotsuste pikkust (maakohtu otsus 21 lk ja ringkonnakohtu otsus 15 lk), on kaitsja tasutaotluses märgitud dokumentidega tutvumise aeg põhjendatud. Nõupidamine kaitsealusega e-kirja teel sisaldas endas kirjade (8 tk) läbilugemist, neile vastamist ning kaitsealusega võimaluste arutamist. See ei sisaldanud aega seoses kirjade ootamisega. Kaitsja ei pidanud kirju kohtule esitama: sellise info edastamine on vastuolus kaitsjale seadustest tulenevate kohustustega. Seoses avalduse koostamiseks kulunud ajaga selgitab kaitsja, et aitas kaitsealusel kriminaalhooldajale avaldust koostada ning nõustas teda selles osas. Seega palub kaitsja rahuldada oma tasutaotlus ning sellest tulenevalt suurendada 100% ulatuses oma tasu vastavalt korra § 2 lg-le 1 ringkonnakohtus. Menetlus ringkonnakohtus
- Tartu Ringkonnakohus jättis
- jaanuari 2023 määrusega M. Hurda määruskaebuse käiguta, kuna see oli allkirjastamata ega vastanud seetõttu määruskaebusele esitatud nõuetele, ning andis M. Hurdale aega nõuetekohase kaebuse esitamiseks kuni
- veebruarini
- Määratud tähtajaks M. Hurt nõuetekohast kaebust ei esitanud ning avaldas telefoni teel, et ei kõrvalda puudusi, kuna kaitsja kaebus on olemas. Ringkonnakohtu seisukoht
- M. Hurda määruskaebuse jätab ringkonnakohus juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 4 läbi vaatamata.
- M. Hurda kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määruse peale ringkonnakohus rahuldab ja tühistab nimetatud kohtumääruse. Seda põhjusel, et pärast asjas lõpplahendi tegemist ehk
- detsembri 2022 määrusega M. Hurda vangistuse täitmisele pööramise osas seisukoha võtmist ei olnud maakohtul seadusest tulenevat pädevust hakata seda määrust enam täpsustama ega täiendama, nagu kohus seda tegi. Muu hulgas ei andnud maakohtule seda pädevust KrMS § 432 lg 1, millele maakohus viitas: nimetatud säte räägib sellest, et üldjuhul lahendab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused kirjalikus menetluses, kuid see säte ei räägi midagi sellest, et maakohtul oleks pädevus oma varasemat jõustumata määrust täpsustada või täiendada. Seega rikkus maakohus
- detsembri 2022 määruse tegemisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, millise rikkumise saab ringkonnakohus kõnesoleva määruse tühistamisega KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel kõrvaldada.
- Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määrust ja hindab, kas M. Hurda vangistuse täitmisele pööramine on põhjendatud.
- Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. 5
(10)- Harju Maakohtu
- märtsi 2022 otsusega kohustati M. Hurta täitma temale määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 järgseid kontrollnõudeid ning osalema sotsiaalprogrammis. Muu hulgas kohustati M. Hurta vastavalt KarS § 75 lg 1 p-le 1 elama XXX ning vastavalt KarS § 75 lg 1 p-le 2 ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
- ja
- septembril 2022 saatis kriminaalhooldusametnik M. Hurdale kutsed tulla registreerimisele vastavalt
- septembril ja
- oktoobril
- septembril 2022 M. Hurt registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud sellest ametnikku.
- oktoobril 2022 saatis ta kriminaalhooldusametnikule e-kirja, milles teatas, et ta ei saa registreerimisele tulla, kuna on asunud elama Inglismaale, ning viitas sellele, et tema teada ei ole kohtuotsus veel jõustunud ja seda ei saagi täita.
- oktoobril 2022 vastas kriminaalhooldusametnik M. Hurdale, et kohtuotsus on jõustunud ja tal on kohustus alluda käitumiskontrollile.
- oktoobril 2022 saatis M. Hurt kriminaalhooldusametnikule uue e-kirja, milles teatas, et sai alles nüüd kinnituse otsuse jõustumise kohta ning küsis, kas kriminaalhooldust oleks võimalik läbi viia meilide ja videokõnedega, kuna rahaliselt ja ajaliselt on tal peaaegu võimatu Inglismaalt kohal käia. Seepeale küsis kriminaalhooldusametnik
- oktoobri 2022 ekirjas M. Hurdalt telefoninumbrit, mille kaudu oleks võimalik temaga suhelda ja järgnevate ekirjadega lepitigi kokku telefonivestluse aeg
- oktoobriks 2022, mil M. Hurt kriminaalhooldusametnikule ka helistas. Telefoni teel selgitas kriminaalhooldusametnik M. Hurdale, et kriminaalhooldust ei saa läbi viia telefoni teel ning vajalik on füüsiline kohtumine. M. Hurt ei olnud nõus Eestisse naasma.
- oktoobril 2022 saatis M. Hurt kriminaalhooldusametnikule e-kirja, küsides, kas kriminaalhooldust on võimalik viia üle Tallinnasse, kuna sinna oleks tal Inglismaalt parem käia. Selle peale selgitas kriminaalhooldusametnik samal päeval M. Hurdale saadetud e-kirjas, et kriminaalhoolduse üleviimiseks tuleb tal teha avaldus ja seejärel viiakse läbi elukohakontroll, kuid see ei tähenda, et M. Hurdal ei tuleks sel ajal jätkata kriminaalhooldust senises kohas. Järgmises e-kirjas küsis M. Hurt üle avalduse esitamisega seonduvad asjaolud ning avaldas lootust, et kriminaalhooldust saaks siiski läbi viia distantsilt.
- oktoobri 2022 e-kirjaga selgitas kriminaalhooldusametnik M. Hurdale, et distantsilt kriminaalhoolduse läbiviimine ei ole seaduse kohaselt võimalik ning andis M. Hurdale teada, et ta esitab kohtule tema suhtes erakorralise ettekande.
- Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodule tuginevalt öelda, et M. Hurt rikkus registreerimiskohustust
- septembril 2022 ning see rikkumine on mõjuvalt põhjendamata. Kuigi
- oktoobril 2022 kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirjas viitas M. Hurt sellele, et tema teada ei olnud kriminaalhooldust ette nägev kohtuotsus selleks ajaks veel jõustunud ning maakohtu istungil viitas ta sellelegi, et registreerimiskutsest (täpsustamata, kumba kutset ta silmas peab) sai ta teada juhuslikult isale helistades, ei saa
- septembril 2022 registreerimisele mitteilmumist vabandada neistki asjaoludest tulenevalt. Nimelt tuleb eeldada, et kohtuotsuse jõustumisest ja seega ka kriminaalhooldusele allumise kohustusest pidi M. Hurt siiski saama teada juba enne
- septembrit
- Seda põhjusel, et Riigikohtu määrus M. Hurda kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata jätmise kohta tehti
- septembril 2022 ning samal päeval saadeti see määrus e-posti teel ka M. Hurdale varem tema poolt menetluse kestel kasutatud e-postiaadressile. Sellises olukorras saab eeldada, et M. Hurt sai Riigikohtu määruse selle saatmise päeval ka kätte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni 2020 määrus asjas nr 1-19-8852, p 25). See omakorda tähendab, et kohtuotsuse jõustumine oli talle
- septembri 2022 e-kirjaga teatavaks tehtud. Oluline pole see, kas M. Hurt sai
- septembri 2022 registreerimisest tõesti teada alles pärast
- septembrit
- Nimelt saatis kriminaalhooldusametnik registreerimiskutse aadressile, kus M. Hurt kohtuotsuse kohaselt elama pidi, tehes seda enne registreerimiseks ettenähtud päeva ka piisava ajavaruga. Kui M. Hurt oleks elanud temale kohtuotsusega määratud elukohas, oleks ta registreerimiskutse õigeaegselt kätte saanud. Minnes sealt elamast ära võttis ta teadliku vastutuse selle eest, kui ei saa registreerimiskutset õigeaegselt kätte. Seega on
- septembril 2022 registreerimisele mitteilmumine KarS § 75 lg 1 p 2 järgse kontrollnõude rikkumine, mis võib tuua endaga kaasa ka KarS § 74 lg-s 4 sätestatud järelmid. 6
(10)- Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks heita M. Hurdale ette registreerimiskohustuse rikkumist
- oktoobril
- Enne nimetatud registreerimisaega võttis M. Hurt kriminaalhooldusametnikuga ühendust ja kriminaalhooldusametniku reaktsioonist ehk telefonivestluse kokkuleppimisest
- oktoobriks 2022 võis M. Hurt eeldada, et kriminaalhooldusametnik aktsepteerib tema registreerimisele mitteilmumist
- oktoobril
- Samas ei saanud M. Hurt sellest eeldada, et ta ei peagi täitma temale määratud kontrollnõudeid ega sotsiaalprogrammis osalemise kohustust või et ta saab seda kõike teha distantsilt. Et nii ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, selgitas kriminaalhooldusametnik talle korduvalt. Sellest hoolimata ei olnud M. Hurt isegi kuu aega pärast kriminaalhooldusametniku selgitusi toimunud maakohtu istungi ajaks ikka veel tulnud Eestisse tagasi, samuti ei olnud ta küsinud luba Eestis elukoha vahetamiseks ega väljaspool Eestit viibimiseks ega olnud isegi esitanud nõuetekohast taotlust kriminaalhoolduse üleviimiseks teise hoolduspiirkonda. Neid asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud heita M. Hurdale ette lisaks
- septembril 2022 registreerimiskohustuse rikkumisele ka KarS § 75 lg 1 p-des 1, 4, 5 ja 6 sätestatud talle määratud elukohas ja Eestis viibimisega seotud kontrollnõuete rikkumisi.
- Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. M. Hurt rikkus eelnevast nähtuvalt mitut kriminaalhooldusnõuet. Need rikkumised on oma koostoimes rasked: M. Hurda senise tegevuse tõttu ei ole kriminaalhooldusametnik saanud kriminaalhoolduse sisulist läbiviimist isegi alustada. On kõigiti põhjust kahelda, kas kriminaalhooldust saab nõuetekohaselt läbi viia ka edaspidi. M. Hurda lubadused Eestisse kolida ja alluda nõuetekohaselt kriminaalhooldusele on paljasõnalised. Seda oleks ta saanud teha juba varem, kuid ei teinud. M. Hurt viitab jätkuvalt sellele, et ta soovib olla Inglismaal, käia Eestis vaid korra registreerimas ja võimalusel osaleda samal ajal ka sotsiaalprogrammis ning edaspidi viia registreerimisi läbi distantsilt. See annab põhjust järeldada, et tegelikult ei ole M. Hurt valmis kogu katseaja vältel Eestis olema ning võib soovida edaspidigi dikteerida oma kriminaalhoolduse läbiviimise tingimusi just nii, nagu ta ise sobivaks peab. Seega ei suhtu M. Hurt oma karistusse piisavalt tõsiselt. Nagu maakohus õigustatult viitas, ei täidaks distantsilt kriminaalhoolduse läbiviimine oma eesmärki. Muu hulgas oleks niiviisi raskendatud sotsiaalprogrammi läbiviimine. Ei ole põhjust arvata, et katseaja pikendamise või võimalike lisakohustuste määramisega oleks võimalik kindlustada M. Hurda edasine Eestis viibimine ning kriminaalhooldusele nõuetekohane allumine. Seetõttu ei näe ringkonnakohus muud võimalust, kui reageerida M. Hurda rikkumistele just tema vanglasse saatmisega. Ka ei ole põhjendatud üldkasulik töö, kuna selle töö tegemise ajal peab süüdimõistetu samuti järgima KarS § 69 lg 4 kohaselt kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
- M. Hurda vanglasse saatmist ei muuda põhjendamatuks ka asjaolu, et nii kaotaks ta suure tõenäosusega oma töö, tema suhted lähedastega võiksid kannatada ning ohtu võiks sattuda ka tema pereliikmete toimetulek. Kuna Eesti on põhiseaduse § 10 kohaselt sotsiaalriik, saavad M. Hurda lähedased vajadusel pöörduda abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole. Vangistusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjudega suhetele lähedastega ja võimaliku töökohakaotusega pidanuks M. Hurt aga arvestama juba varem ning tegema omalt poolt kõikvõimaliku, et teda vanglasse ei tuleks saata.
- Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et M. Hurda vanglasse saatmine on põhjendatud ning alust maakohtu
- detsembri 2022 määruse tühistamiseks selles osas ei ole. Küll tühistab ringkonnakohus maakohtu
- detsembri 2022 määruse M. Hurdalt välja mõistetud menetluskulu osas.
- M. Hurda kaitsja esitas maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Osaliselt taotlus rahuldati, osaliselt aga mitte: kohus arvas sellega seoses menetluskulu hulka 144 7
(10)eurot (sh käibemaks). Kohus nägi probleeme tasuga dokumentidega tutvumise eest, kaitsealusega e-kirja teel nõupidamise eest, kaitsealusele avalduse koostamise eest ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest. Kaitsja maakohtu seisukohtadega ei nõustu ning palub rahuldada oma tasutaotlus kas täies ulatuses või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ulatuses, viidates sellelegi, et ringkonnakohus võiks lähtuvalt korra § 2 lg-st 1 suurendada maakohtu poolt välja mõistmata tasu võrra 100% ulatuses seoses ringkonnakohtu menetlusega välja mõistetavat tasu.
- Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et maakohus oleks pidanud arvestama dokumentidega tutvumise põhjendatud ajakulu hinnates ka seda aega, mis kaitsjal võis mõistlikult kuluda M. Hurda suhtes tehtud kohtuotsustega tutvumisele. Kaitsja ei pidanud esitama kohtule kontrolliks e-kirju – seda kasvõi põhjusel, et kaitsja ja kaitsealuse õigusteenuse osutamise sisusse puutuv suhtlus on advokatuuriseaduse § 43 lg 2 kohaselt konfidentsiaalne. Siiski ei saa kaitsja tasutaotlust tervikuna rahuldada. Nimelt tuleneb riigi õigusabi osutamise ajal kehtinud korra § 7 lg-st 3, et üldjuhul saab kaitsja selliseks kohtumenetluseks ettevalmistamisele (dokumentidega tutvumine, suhtlus kliendiga jms) kulunud aja eest küsida tasu maksimaalselt 162 eurot, millele lisandub korra § 1 lg-s 10 sätestatud asjaoludel ka käibemaks (praegu see lisandubki). Seda tasu piirmäära saaks teoreetiliselt korra § 2 lg 1 alusel suurendada, kuid see oleks eeldanud seda, et kaitsja oleks juba tasutaotluses palunud seda põhjendusi esitades teha. Seda kaitsja ei teinud ning seetõttu on vaja lähtuda 162-eurosest tasu piirmäärast (lisaks käibemaks). Selle tasu hulka kuulub ka kohtuistungiks ettevalmistamise eest küsitud tasu 30 eurot. Niisiis saaks kaitsja muude toimingute eest (v.a kohtuistungil osalemine) küsida tasu maksimaalselt 132 eurot, kuid kaitsja soovis 182 eurot. Juba sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kaitsja tasutaotlust tervikuna rahuldada. Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et kaitsja tasutaotluses toodud dokumentide tutvumise ajakulu 96 minutit on põhjendatud ning põhjendatud on ka selle eest küsitud tasu 87 eurot – dokumentide maht oli küllaltki suur. Ringkonnakohus ei välista, et e-kirja teel M. Hurda nõustamisele võis kaitsjal tõesti kuluda 55 minutit, nagu on kaitsja tasutaotluses märkinud. Küll aga määrab ringkonnakohus tasuks selle toimingu eest 45 eurot, sest üksnes see summa jääb 162eurosest tasu piirmäärast üle (30 eurot ja 87 eurot on juba tasu hulka arvatud). Kaitsealusele avalduse koostamise eest kaitsja tasu ei saa, sest see ei mahu piirmäära sisse ning kaitsja ei palunud õigeaegselt, s.o maakohtule esitatud tasutaotluses ka piirmäära suurendamist. Pealegi jääb ringkonnakohtule ebaselgeks, millist avaldust kaitsja M. Hurdal kriminaalhooldusametnikule koostada aitas.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaitsja poolt maakohtule esitatud tasutaotlust saab pidada põhjendatuks 237,60 euro ulatuses, sealhulgas käibemaks 39,60 eurot. Niisiis eksis maakohus, kui arvas tema menetluses tekkinud menetluskulu hulka vaid 144 eurot – lisaks sellele oleks pidanud arvamata menetluskulu hulka 93,60 eurot (237,60–144). Seetõttu tühistab ringkonnakohus selles osas KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 4 alusel maakohtu määruse ja arvab ise lisaks 144 eurole menetluskulu hulka 93,60 eurot (kokku seega 237,60 eurot). Kaitsja tasutaotlus selles osas niisiis rahuldatakse. Seoses sellega tuleb M. Hurdalt mõista menetluskuluna riigituludesse kaitsjatasu 237,60 eurot, mis tuleb ära tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.
- Toodud põhjustel tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määruse täies ulatuses ning Tartu Maakohtu
- detsembri 2022 määruse osaliselt, s.o menetluskulu osas. M. Hurda määruskaebuse jätab ringkonnakohus läbi vaatamata ja tema kaitsja kaebuse rahuldab osaliselt.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Selles taotluses märgib kaitsja, et kohtumäärustega tutvumisele kulus tal 33 minutit, nõupidamisele kliendiga 39 minutit ja määruskaebuse koostamisele 185 minutit. Nende toimingute eest soovib kaitsja tasu kokku 273,60 eurot, sealhulgas käibemaks 45,60 eurot. 8
(10)- Tasutaotluses märgitud kohtumäärustega tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele kulunud aega kokku 72 minutit peab ringkonnakohus põhjendatuks. Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebuse koostamisele kulunud aega. Kaebuse õiguslikud põhjendused mahuvad ära kuuele ja poolele A4 lehele. Neis põhjendustes on arvukalt kordusi, tsitaate maakohtu määrusest ja viiteid kohtupraktikale. Arvestades neid asjaolusid ning sedagi, et kaebuse koostamine ei saanud eeldada kaitsjalt keerukat õiguslikku analüüsi, peab ringkonnakohus kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 100 minutit. Kuna tasutaotlusest nähtuvalt tegi kaitsja kõik õigusteenuse osutamisega seonduvad toimingud
- aasta jaanuaris, tuleb tasu kindlaksmääramisel lähtuda neist korras sätestatud tasumääradest, mis kehtisid õigusteenuse osutamise ajal (
- aasta veebruaris tasumäärasid muudeti). Lähtuvalt riigi õigusabi osutamise ajal kehtinud korra § 7 lg-st 1 saab kaitsja taotleda määruskaebuse esitamise eest tasu 27 eurot iga pooltunni eest, kuid kokku mitte üle 162 euro (lisaks käibemaks). Neist sätetest lähtuvalt on kaitsja 172-tunnisele põhjendatud ajakulule vastav tasu 186 eurot, sealhulgas käibemaks 31 eurot. Selles osas tuleb kaitsja tasutaotlus rahuldada ning lugeda määruskaebuse esitamisega seonduv riigi õigusabi tasu 186 eurot menetluskulu hulka.
- Määruskaebemenetlusega seonduvate menetluskulude hüvitamist reguleerib KrMS §
- Selle esimese lõike kohaselt kannab kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Teise lõike esimese lause kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Sarnane regulatsioon on ette nähtud ka apellatsioonimenetluse tarbeks. Samas on Riigikohus seoses apellatsioonimenetlusega selgitanud, et mitte alati ei jää esimese astme kohtu otsuse tühistamisel menetluskulud riigi kanda: kui otsust ei tühistata süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni alusel ja süüdistatava huvides esitatud apellatsioon osutub täielikult põhjendamatuks, peab süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu hüvitama süüdistatav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- septembri 2021 otsus asjas nr 1-20-2438, p 58). Ringkonnakohus leiab, et samast põhimõttest tuleb lähtuda ka määruskaebemenetlusega seonduvate menetluskulude hüvitamisel.
- Kahtlemata vaidlustas kaitsja praeguses asjas maakohtu
- detsembri 2022 määruse täielikult M. Hurda huvides ja seetõttu tuleb selle määruse vaidlustamisega seonduv osa määruskaebuse esitamisega seonduvast riigi õigusabi tasust jätta riigi kanda. Sama ei saa aga öelda maakohtu
- detsembri 2022 määruse vaidlustamisega seoses. Nimelt saab küll öelda, et kaitsja vaidlustas selle määruse M. Hurda huvides puutuvalt M. Hurda vangistuse täitmisele pööramisse. Kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse osalisse rahuldamisse puutuvalt ei ole aga määruskaebus esitatud M. Hurda huvides. Vastupidi, soovides määruskaebuses oma riigi õigusabi tasu taotluse suuremas ulatuses rahuldamist, kui seda tegi maakohus, ja seda määruskaebemenetluses ka saavutades, kaitsja hoopis halvendab M. Hurda olukorda, kuna selle tõttu tuleb M. Hurdal tasuda maakohtu menetlusega seonduvat menetluskulu suuremas summas, kui see oleks ilma määruskaebuse esitamise ja (osalise) rahuldamiseta. Seega ei saa öelda, et puutuvalt menetluskulusse vaidlustas kaitsja maakohtu
- detsembri 2022 määruse M. Hurda huvides. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja määruskaebuse
- detsembri 2022 määruse peale justnimelt menetluskulusse puutuvas osas ning M. Hurda huvidest lähtuvat määruskaebuse seda osa, milles kaitsja taotleb vangistuse täitmisele pööramata jätmist, peab kohtukolleegium täielikult põhjendamatuks. Seega tuleb hinnata, millises osas on kaitsja määruskaebuse esitamisega seonduvad õigusabitoimingud seotud menetluskulu vaidlustamisega ja millises osas M. Hurda vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamisega. Tasu nende õigusabitoimingute eest, mida kaitsja tegi seoses M. Hurda vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamisega, peab hüvitama M. Hurt. Tasu nende õigusabitoimingute eest, mida kaitsja tegi seoses menetluskulu vaidlustamisega, jääb riigi kanda.
- Kuna kaitsja ei ole tasutaotluses täpselt välja toonud, kui palju aega kulus tal
- detsembri 2022 määrusega tutvumisele ja kui palju
- detsembri 2022 määrusega tutvumisele, tuvastab 9
(10)ringkonnakohus selle hinnanguliselt. Kokku pidas ringkonnakohus nende määrustega tutvumise põhjendatud ajakuluks 33 minutit. Arvestades mõlema määruse mahtu, aga samas ka seda, et osaliselt on
- detsembri 2022 määrus kattuv
- detsembri 2022 määrusega, peab ringkonnakohus
- detsembri 2022 määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 7 minutit. Kliendiga nõupidamise põhjendatud ajakuluks pidas ringkonnakohus 39 minutit. Kuna seda ajakulu on alust seostada just määruskaebuse selle osaga, milles kaitsja vaidlustab maakohtu
- detsembri 2022 määrust M. Hurda vangistuse täitmisele pööramise osas, siis selle toiminguga seonduv riigi õigusabi tasu jääb täielikult M. Hurda kanda. Määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks pidas ringkonnakohus 100 minutit. Ka määruskaebuse koostamisele kulunud aja osas ei nähtu kaitsja tasutaotlusest, kui palju aega kulus tal maakohtu
- detsembri 2022 määruse vaidlustamisega seonduvate argumentide väljatoomisele, kui palju aega M. Hurda vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamisega seonduvate argumentide väljatoomisele ja kui palju aega menetluskulu vaidlustamisega seonduvate argumentide väljatoomisele. Seetõttu tuvastab ringkonnakohus sellegi hinnanguliselt. Arvestades seda, millises ulatuses on kaitsja määruskaebus seotud maakohtu
- detsembri 2022 määruse vaidlustamisega, millises ulatuses M. Hurda vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamisega ja millises ulatuses menetluskulu vaidlustamisega, peab ringkonnakohus põhjendatuks jagada kaitsja 100-minutiline põhjendatud ajakulu järgmiselt: maakohtu
- detsembri 2022 määruse vaidlustamisega seonduvate argumentide väljatoomise põhjendatud ajakulu on 10 minutit, M. Hurda vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamisega seonduvate argumentide väljatoomise põhjendatud ajakulu on 80 minutit ja menetluskulu vaidlustamisega seonduvate argumentide väljatoomise põhjendatud ajakulu on 10 minutit. Seega kokku on kaitsja määruskaebuse esitamisega seonduvast põhjendatud ajakulust ehk 172 tunnist ringkonnakohtu hinnangul maakohtu
- detsembri 2022 määruse vaidlustamisega seotud 17 minutit, M. Hurda vangistuse täitmisele pööramise vaidlustamisega 145 minutit ja menetluskulu vaidlustamisega 10 minutit. Seda ja määruskaebuse tulemit arvestades jätab ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse esitamisega seonduvast 186-eurosest riigi õigusabi tasust KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda 30 eurot ning mõistab M. Hurdalt KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 156 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)