Obsah (4)

§ 436§ 5§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2023, Haapsalu Tsiviilasja number 2-22-113421 Tsiviilasi AAS BTA Baltic Insurance Company E

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

1. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: 4.3.
2. 18.02.2019 toimus Tallinnas, Paevälja pst liiklusõnnetus, kus sõiduk Opel Astra registreerimismärgiga XXX, mida juhtis G M, vajus liikudes kõrvalrajale ja otsa seal otse liikunud sõidukile Toyota registreerimismärgiga YYY /dtl 31, 103/; 4.3.
3. sõiduki XXX omanik on kostja /dtl 31, 103/; 4.3.
4. sõidukil XXX puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse leping, viimane, hagejaga sõlmitud leping (poliis nr XXX) lõppes 16.02.2019 kell 23:59 /dtl 31, 103/; 4.3.
5. kahju ulatuse tegi kindlaks Elke Mustakivi AS ja edastas 12.03.2019 koostatud hinnapakkumise hagejale, mille kohaselt tekitatud liikluskahju hüvitiseks on summa 3601,90 eurot /dtl 32-46/; 4.3.
6. hageja on kahju hüvitanud /dtl 72/; 4.3.
7. tekitatud kahju suuruses. 4.
8. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja kui sõiduki omanik vastutab tekitatud kahju eest. 4.
9. Hageja nõude aluseks on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lg 1 järgi on kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuste leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. 3 Hagiavalduse kohaselt kasutati sõidukit liikluses pärast liikluskindlustuse lepingu kohta väljastatud poliisi kehtivuse lõppu 16.02.2019 kell 23.59 ja sõiduki liikluses kasutamise tagajärjel tekkis kahju kolmandale isikule, mille hageja on kindlustusandjana hüvitanud. Kostja ei ole vaidlustanud sõiduki suhtes kindlustuskohustuse olemasolu LKindlS § 3 lg 1 mõttes ja asjaolu, et õnnetuse toimumise hetkel liikluskindlustuse lepingut sõlmitud ei olnud. 4.
10. Alates 01.10.2014 kehtiva LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus sätte lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vastutavaks kasutajaks sõidukil registreerimismärgiga XXX oli kostja. Seega on kostja liikluskindlustuse seaduse kohaselt kindlustuskohustust kandvaks isikuks. 4.
11. Kostja on seisukohal, et hageja on ebaõigesti kostja vastu hagi esitanud LKindlS § 55 järgi. Kostja leiab, et hagejal on võimalik nõue esitada sõidukit kasutanud ja õnnetuse põhjustanud isiku G M vastu LKindlS § 53 alusel. Liikluskindlustuse seaduse 423 SE eelnõu seletuskirjas esitatud selgituse järgi on LKindlS § 55 sätestatu kindlustusandja tagasinõudeõiguse aluseks kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu juhuks, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga ajal, mil kindlustuskohustus oli täitmata. Kohus selgitab, et

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-18-05 selgitanud, et hagiavaldust esitades määrab hageja ka kostja, so. isiku, kelle vastu tema nõue on suunatud. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas nõude LKindlS § 55 alusel sõiduki kindlustuskohustust kandnud isiku vastu. Liiklusõnnetusele eelnenud liikluskindlustuse poliisi nr XXX oli sõlminud hagejaga kostja J R /dtl 31/. Seega on hageja nõue kostja kui kindlustusvõtja vastu põhjendatud. Kindlustusandja tagasinõuded kindlustusvõtja vastu on reguleeritud LKindlS kolmandas jaos, sh on nimetatud jaos sätestatud erandid (LKindlS § 53 jj), kui kindlustusandja võib oma tagasinõude maksma panna. Käesoleva vaidluse aluseks on asjaolu, et kahju põhjustati perioodil, mil liikluskindlustust sõlmitud ei olnud ning LKindlS § 55 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Käesolevas vaidluses on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustuskohustus oli täitmata ja liikluskindlustuskohustus oli kostjal. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe sõiduki kasutamise osas, sh kes tasub kindlustuse eest või kes teeb kindlustusmakse ülekande, ei oma käesoleva nõude osas tähtsust, sest tegemist on kostja ja kolmanda isiku vahelise sisesuhte küsimusega. Käesolevas menetluses ei ole esitatud taotlust sõidukijuhi kaasamiseks menetlusse ning kohus ei saa hagimenetluses omal algatusel menetlusosalisena kedagi kaasata (Riigikohtu lahend 3-2-1-111-16, p 15.1). Kostjal on kolmanda isikuga sisesuhtest tulenevalt õigus esitada nõue kolmanda isiku vastu regressi korras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõude eeldused LKindlS § 55 alusel kostja vastu on täidetud. 4.8. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista LKindlS § 55 alusel tagasinõue summas 3601,90 eurot. 4 5. Menetluskulud 5.1.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5.2.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. 5.3. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulu, milleks on riigilõiv summas 455 eurot, väljamõistmist. Kohus leiab, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalikuks kuluks, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5