Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5766 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokur

§ 76lg 4,5 alusel määrata H.E-le katseaeg kestusega kuni 02.02.2019.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada H.E käitumiskontrollile kestusega kuni 02.02.2019, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata H.E-le katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud sellele eelneva nõusoleku, alluda ettenähtud sõltuvusravile;  mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Määrata H.E katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus H.E suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu H.E karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.  5. 6. 7. 8. 9. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 21.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5766 on H.E süüdi tunnistatud

§ 424

järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 07.04-31.05.2017, so 1 kuu 25 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud ja 5 päeva.

§ 65

lg 2 järgi suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.11.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 9 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra, ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 7 kuud ja 12 päeva vangistust. 12.04.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud H.E isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla arvamusest nähtuvalt on arvestades varguste, röövi ja mootorsõiduki ärandamise ning joobes juhtimiste toimepanemist ning seda, et kinnipeetava kohtlemistase on hinnatud keskmiseks, kinnipeetava ohutase ohtlik avalikkuses (risk ühiskonnas). Lähtudes H.E poolt toimepandud kuritegude koguarvust, nende iseloomust ja isiku eluolust on järgneva kahe aasta jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 29%. Ohustatud on ühiskond tervikuna/ühiskonna turvatunne, kaasliiklejate elu ja tervis. Oht seisneb ühiskonnaliikmete, kaasliiklejate elu ja tervise ohtu seadmises ning võimalikus vägivalla kasutamises. Ohu tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi, juhib joobes sõidukit, puudub stabiilne sissetulek, tekib soov teenida kriminaalset tulu. Samuti, kui jätkab suhtlemist alkoholi tarvitavate isikutega. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Tartu Vangla H.E vabastamist tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses 6. kord ja praegu joobes juhtimise eest. Käib tööl avavanglas ning on läbinud programmi Eluviisitreening, mis õpetas palju, pani mõtlema, et joobes sõiduga on kogu aeg jamad olnud. Ei julge kojugi minna, naine annab kolakat. Töötab hetkel K. M. giljotiini ja keevituse alal. Garantiikiri on ka sealt olemas. Elama läheks naise ja naise venna juurde. Naine töötab, alkoholi tarvitab vaid natukene. Kinnipeetava alkoholi tarvitamist tuleb keelata. On valmis pöörduma ka psühhiaatri poole. Endised sõbrad, kellega koos alkoholi tarvitati, tuleb jätta kõrvale. Kriminaalhoolduse tingimusi teab, ning selgitas, et on liiga vana, et vanglas olla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa H.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Alar Häidberg, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega H.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning toetab H.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu H.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. H.E kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.E on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 10 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX. Maja kuulub elukaaslasele K. K.. Koos K. K. elab samal aadressil tema vend, H. K. H. K. on samuti kriminaalkorras karistatud. Maja on kolmetoaline ning ahjuküttega. K. K. sõnul aitas H.E ka majapidamistöödel, kuna tal endal on raskusi liikumisega. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist ohtliku üleastumisega. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud majandusabitöödel ning alates 03.01.2018 on isik paigutatud ümber edasise karistuse kandmiseks Tartu Vangla avavanglasse. Avavanglas viibides liigub ta järelevalveta väljapool vanglat seoses töötamisega (alates 25.01.2018) metallifirmas AS K. M. , määratud kaupluste külastamistega ning jumalateenistustel osalemisega. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid täheldatud ei ole. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik tööle asuda ettevõttes AS K. M. Selle kohta on kohtule esitatud ka garantiikiri, kus ettevõtte juhatuse esimees E. L. kinnitab, et kinnipeetav on oma tööga hästi hakkama saanud ning vabanemisel ollakse huvitatud tema töölevõtmisest. Töökoha olemasolu tagab isiku edukama majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakub ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Isikut on korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Samas kinnitas süüdimõistetu, et alkoholist tuleb loobuda ning see on juba palju probleeme talle niigi toonud. Samuti pidas kinnipeetav vajalikuks psühhiaatrilist ravi ning selgitas, et varasemate sõpradega suhted tuleb katkestada. On oluline, et kinnipeetav mõistab oma probleemi ning teadvustab, et edasise seadusekuulekuse huvides on vajalik jätkuvalt alkoholist hoiduda. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud ka programmis Eluviisitreening, mis tema enda hinnangul aitas paljust aru saada. Alkoholist loobumiseks on oluline allutada H.E ennetähtaegsel vabanemisel ravile, millega kinnipeetav ka nõustus ning keelata tal absoluutselt alkoholi tarvitamine. Samuti tuleb keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Seegi aitab tagada, et H.E ei tekiks võimalusi ega kiusatust õiguskorra rikkumiseks. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda H.E-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik