1-17-549/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-549 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Triin Harak Prokurör Ene Uljanova ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid B.A osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung B.A Isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: puudub. Ei soovinud kaugkohtuistung 04.10.2017 RESOLUTSIOON Jätta B.A temale Tartu Maakohtu 13.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-549 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 13.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-549 tunnistati B.A süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati B.A eelvangistuses viibitud aeg alates 06.12.2016 kuni kohtuotsuse tegemise ajani karistusaja hulka ja 1 aasta 6 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 06.12.
2. 31.08.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud B.A isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korda (5 kehtivat karistust ja 5 arhiveeritud), kannab viiendat vanglakaristust. Varasemalt on karistatud salajase varguse, vägistamise, huligaansuse, avaliku varguse, üliraskete kehavigastuste tahtliku tekitamise, kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise, tapmise, avaliku korra raske rikkumise ning kehalise väärkohtlemiste eest. Käesolevalt kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest. On korduvalt kasutanud vägivalda oma elukaaslase suhtes. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Nii varasemalt kui ka käesolevalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja puudulik probleemilahendusoskus. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Käesoleva vangistuse jooksul on läbi viidud mitmed taasühiskonnastavad tegevused. Isik saab psühhiaatrilist ravi. 11.08.2017 läbi viidud vabanemiseelne nõustamine. Kinnipeetaval probleemid elukohaga, kuna enne vangistust elas XXX linnale kuuluval sotsiaalpinnal, koos abikaasaga, kuid linn ei andnud nõusolekut vabanemisel kinnipeetava samale aadressile elama asumiseks. Sotsiaalpinnal elab hetkel kinnipeetava abikaasa. Kinnipeetav saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest. Vangistuse ajal on isikule planeeritud veel järgmised tegevused: - Osalemine tööhõives 2017 III kvartal/2018 I kvartal - Läbida sotsiaalprogramm Jõud muutuda - Psühholoogiline nõustamine 2017 III kvartal/2018 I kvartal. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik risk ühiskonnas. Ohtlikkus seisneb isikuvastaste kuritegude toimepanemises, raskete tervisekahjustuste tekitamises. Võimalikud ohtlikkuse käivitajad on alkoholi tarvitamine, konfliktsituatsioonid, emotsionaalse seisundi kõikumised (ravimite mitte tarvitamisel). Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 72%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Lähivõrgustiku moodustavad abikaasa V. M.-K., ema M. K. ja õed. Ema ja õde J. K. ootavad B.A vabanemist, et viimane tuleks ja abistaks neid koduses majapidamises. Ema sõnul on tal väga halb tervis. Ema ja õe sõnul on B.A hea inimene, kuid probleemiks on alkoholi tarvitamine. Abikaasa V. M.-K. sõnul on B.A kainena hea inimene, kuid alkoholijoobes on muutunud agressiivseks. Vestlusel eitas abikaasa probleeme omavahelistes suhetes, kuid kohtuotsusest nähtub, et B.A on kasutanud vägivalda abikaasa suhtes. Vestluses abikaasa tunnistas, et B.A on tema suhtes kasutanud vägivalda kolmel korral. Abikaasa töötab ettevõttes XXX, osalise tööajaga, töövaldkond on koristamine ja käsitöö. XXX pakub toetatud töö tegemise võimalust, isikutele kes ei saa iseseisvalt hakkama. Abikaasa kasutab tugiisiku teenust. Vestlusest tugiisikuga M. L. selgus, et probleemid perekonnas olid siis, kui abikaasad tarvitasid alkoholi. Samas mõjus B.A abikaasale ka positiivselt, sisustades korteri ja tekitas päevakavas rutiini. Muu suhtlusringkonna kohta andmed puuduvad. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama XXX. Korter on XXX linnale kuuluv sotsiaalkorter, mis on välja üüritud B.A abikaasale V. M.-K. Korter on ühetoaline, kõigi mugavustega. XXX linn ei andnud nõusolekut B.A elama asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile XXX. Abikaasa andis alguses nõusoleku B.A elama asumiseks tema juurde, kuid hiljem võttis nõusoleku tagasi. Telefonikõnest emale ja õele J. K. selgus, et B.A ei saa elama asuda õe juurde, kuna nemad elavad XXX vallale kuuluvas kahetoalises korteris koos ema ja lastega. Korter on üle rahvastatud. Samuti on neil endil probleem, kas korteri üürilepingut pikendatakse, seoses endi probleemidega. Õe sõnul ei saa tema venda majanduslikult toetada, kuna ei oma sissetulekut, kogu perekond elab ema pensionist. Rahvastikuregistri järgi on B.A töövõimetuspensionär. XXX omaniku T. T. sõnul võtab ta B.A tööle, kuna eelneval ajal näitas Hindrek ennast hea töölisena. Ettevõte tegeleb arboristikaga, ning B.A ülesandeks on tööjärgsed koristustööd ja puitjäätmete töötlemine. T. T. sõnul mõjub B.A-le halvasti tema naine, kellega koos võib alkoholi tarvitada. Tööl olles ei täheldanud ta, et B.A oleks olnud alkoholijoobes. B.A on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, millest kaheksa on vägivallakuriteod ning kaks vargust. Üks kuritegu oli tapmine ning ühes kuriteos oli üks episood vägistamine. Väärteokorras on karistatud seitsmel korral, milles viiel korral avaliku korra rikkumise ja kahel korral väheväärtusliku vara vastase teo eest. 2010 aastal läbis sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse Asendamise Treening“, 2012 ja 2015 aastal läbis sotsiaalprogrammi „Pere-ja paarisuhte vägivallavähendamine“, olenemata sellest pani 2016 aastal toime vägivallateo oma abikaasa vastu. Vägivallategusid on toime pannud kogu täiskasvanu elu jooksul, mille eest on viibinud vanglates ligi viisteist aastat. B.A kõige suuremaks probleemiks on alkoholi tarvitamine, mille käigus ta kaotab enesekontrolli, ning on korduvalt pannud toime isikuvastaseid kuritegusid. Kainuse perioodidel on ta tubli töömees, mille tõttu oli endine tööandja nõus teda tööle tagasi võtma. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu B.A selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistust kannab, kuna läks naisega tülli ja naise õemehega ka. Vangistuse jooksul ei ole suurt midagi peale töötamise, koristamise teha. Psühhiaatriline ravi on seotud seljavigastusega, ei saa raskeid asju tõsta. Distsiplinaarkaristusi ei ole olnud. XXX elab naine, aga see on sotsiaalkorter ja sinna ei saa. Linnavalitsus on XXX nõus laskma ja tööandjal on ka võimalus anda elamispind. Sellega pole probleeme kinnipeetaval enda selgituse kohaselt olnud. Kui kohus määrab elektroonilise valve, on nõus, teab, et tuleb toime. On nõus alluma ravile. Tööle läheks XXX, see töö meeldis. Lähedastest on vend, ema, õde, abikaasa ja lõpus ka eksabikaasaga suhelnud, et tütrega suhelda. D. K. on lapsepõlvesõber, see oli viga temaga suhtlema hakata. Teab, et kui kriminaalidega suhelda, on pahandused kerged tulema. Narkootikume proovis Murru vanglas, kuna olid niivõrd kättesaadavad, kuid ei tunne neist puudust. Vägivaldsuse osas abi saamiseks on käinud psühholoogi juures. Vabaduses on ka tugiisik olemas. Suhted abikaasaga on taastunud ja normaalsed. Kui tema juurde elama minna ei saa, siis üürivad koos korteri. Abikaasa käib koduhoolduses tööl, teeb käsitööd, käib koolides koristamas ja on gruppi peal. Sissetuleku osas probleemi pole. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa B.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega B.A tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. B.A kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on B.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 9 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
3. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
4. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanemisjärgse elukohana on Tartu Vangla iseloomustuses märgitud XXX. Kinnipeetav ise märkis, et XXX elab naine, aga see on sotsiaalkorter ja sinna ei saa. Linnavalitsus on teda nõus XXX lubama elama ja tööandjal on ka võimalus anda elamispind. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on XXX korter tõesti XXX linnale kuuluv sotsiaalkorter, mis on välja üüritud B.A abikaasale V. M.-K. Korter on ühetoaline, kõigi mugavustega. XXX linn ei andnud nõusolekut B.A elama asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile XXX. Abikaasa andis alguses nõusoleku B.A elama asumiseks tema juurde, kuid hiljem võttis nõusoleku tagasi. Telefonikõnest emale ja õele J. K.selgus, et B.A ei saa elama asuda õe juurde, kuna nemad elavad XXX vallale kuuluvas kahetoalises korteris koos ema ja lastega. Korter on üle rahvastatud. Samuti on neil endil probleem, kas korteri üürilepingut pikendatakse seoses endi probleemidega. Kinnipeetava poolt märgitud XXX aadressi kohta puudub samuti igasugune info, et kinnipeetaval oleks võimalik sinna elama asuda. Seega puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.A tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 13.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-549 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik