MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuud ja 16 päeva vangistust – võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 1 1-17-9580 26 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel valiti L.P suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võttes L.P vahi alla kohtusaalis ning lugedes karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aja, s.o 11.10.2017 Karistuse kandmise algus on 11.10.2017 ja lõpp 06.06.
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi - antud kohustus aitaks ära hoida uute probleemide teket; -
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist – antud kohustus aitaks ennetada majanduslikke probleeme. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt rahvastikuregistri andmeil kinnipeetaval lähedasi pole. Kinnipeetava vanemad ja vennad on surnud. On õde, kes elab Venemaal ning kellega on suhtlus väga harv. On ka 5 täiskasvanud last, kuid nendega on suhtlus katkenud. Sõber xx sõnul sai nende tutvus alguse, kui kinnipeetav töötas tema alluvuses. Xxi sõnul on kinnipeetav korralik töömees, kuniks alkoholi ei tarvita. Käesolevalt Xxi sõnul nad kinnipeetavaga ei suhtle. Enne käesolevat vangistus elas kinnipeetav xxx külas, xxx talus, kus tegi tööd ning sai ka elada. Käesolevalt sinna elama pole võimalik asuda, kuna tema asemele on sinna teine inimene tööle võetud. Viimase kriminaalhoolduse ajal elas ka osaliselt xxx koos oma sõbraga, kuid sinna elama asumine võimalik pole, antud aadressil elavat sõpra ei õnnestunud ametnikul kätte saada. Kinnipeetava sissekirjutuse, s.o täpsusega Haabersti Linnaosa, järgne kohalik omavalitsus on andnud kriminaalhooldajale vastuse, et koheselt mingit elamispinda kinnipeetavale anda pole, võib end peale vabanemist panna elamispinna saamiseks järjekorda, kuid võib minna aastaid, enne kui eluaseme saab. Kinnipeetaval on võimalik peale vabanemist elama asuda sotsiaalmajutusüksusesse - varjupaika Alasi tn 8, Tallinn. Erakorralises ettekandes asub kriminaalhooldusametnik järeldusele, et võttes arvesse kinnipeetava rohket karistatust võib arvata, et tema suhtlusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid. Vabanemisjärgset töökohta pole, varasemalt on ametlikult töötanud keevitajana ning mitteametlikult ehitustel. Kinnipeetava rohkearvulised varavastased kuriteod viitavad kehvale majandusliku toimetuleku oskusele, samuti on seni isiku toimetulekut mõjutanud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, peamiselt varavastaste kuritegude eest, osade kuritegude puhul on esinenud ka vägivalda. Viimase kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo (vargus). Kriminaalhooldusametnikule kättesaadavate andmete kohaselt on kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, alkoholi võib pidada üheks kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Esitatud ettekandes asub kriminaalhooldusametnik seisukohale, et kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava L.P tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata L.P-le käitumiskontroll ja katseaeg karistusaja lõpuni – kuni 06.06.2018. Lisaks kohustada isikut
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka
lg 2 järgi alljärgnevaid lisakohustusi: 1)
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi - antud kohustus aitaks ära hoida uute probleemide teket; 2)
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist – antud kohustus aitaks ennetada majanduslikke probleeme. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta L.P ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil avaldas L.P , et soovib ennetähtaega vabaneda. Kohtule esitatud iseloomustust ei pea ta õigeks. Ta nägi kontaktisikut vaid kolmel korral ning selle pinnalt ei saa anda iseloomustust. Ekslikult on märgitud, et tal ei ole elukohta ning teod on sooritatud alkoholisõltuvuse tõttu. Tal ei ole alkoholisõltuvust. Vabanemisel on tal võimalus asuda elama Xxx. Ta on sinna sisse kirjutatud. Hetkel seal keegi ei ela, käiakse üksnes kontrollimas, et kõik oleks korras. Naine elab samuti xxx. Vanglas käib tööl ja ka vabaduses jätkaks 3 1-17-9580 töötamist. Tal on võimalus asuda tööle kojamehena Viimsi piirkonnas (L.P väitel on seal kaks maja nelja trepikojaga, kuid aadressi seal ei ole), samuti xxx. Lisaks saab ta pensioni. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab et L.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 1-14-10087, p 33). Lühikese karistusaja tõttu ei ole L.P-le individuaalset täitmiskava koostatud. Alljärgnevalt hindab kohus, kas kinnipeetava puhul saab eeldada, et vabadusse sattudes käitub ta õiguskuulekalt. L.P iseloomustamiseks saab välja tuua palju positiivset, mida kohus võtab arvesse. Nimelt on L.P omandanud Tapa erikoolis ning vangistuses viibitud aja jooksul hariduse, mis kinnipeetava sõnul on 11 klassi. Vanglas oleku ajal on ta töötanud 14 aasta jooksul lukksepana ning läbinud ka keevitaja kursused. Valmistudes vanglast vabanemiseks on kinnipeetav esitanud taotluse Sotsiaalkindlustusametile pensioni pikendamiseks, mis rahuldamise korral tagab püsiva sissetuleku. Vabaduses viibimise perioodidel on täitnud töökohustusi. Kinnipeetav valdab riigikeelt. Positiivsena saab välja tuua ka distsiplinaarkaristuste puudumise. Nimetatu on oluline asjaolu ja see on üks tingimisi ennetähtaega vabastamise eeldustest. L.P ennetähtaegse vabastamise vastu räägib oht, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Esmalt märgib kohus, et L.P on viimati karistatud Harju Maakohtu 13.10.2017 otsusega, millega L.P tunnistati süüdi
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi varguse katse toimepanemises, kusjuures varguse objektiks oli alkohoolne jook. Nimetatud kuritegu oli sooritatud 11.10.2017, so eelmise kohtuotsusega (Harju Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsus) määratud katseajal. Kusjuures ka 20.06.2017 süüdimõistev otsus oli alkoholi varguse katse süüdistuses. Seega ei ole L.P-le vähimatki mõju avaldanud tema suhtes kohaldatud katseaeg ja teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemisel võidakse ärakandmata osa karistusest täitmisele pöörata. Kohtu veendumuse kohaselt annab see omakorda aluse arvata, et L.P kuritegelik käitumine (eeskätt varavastaste süütegude sooritamine) ei ole vähenenud ning kriminaalhooldusega kaasnev pidev järelevalve tema õiguskuulekust taganud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et L.P karistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Nimetatud seisukohta kinnistab veelgi asjaolu, et karistusregistri andmete kohaselt on L.P varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh kehtivaid kriminaalkaristusi on üheksa. Samuti on L.P korduvalt karistatud ka väärtegude, mh aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse eest kinnipidamiskohas, varavastases süüteos väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu ning alkoholiseaduse rikkumise alaste väärtegude toimepanemise eest. 4 1-17-9580 Vangla hinnangul on L.P puhul uute kuritegude soodusteguriks mh alkoholisõltuvus. Raskuste tekkides on L.P valinud ühiskonnas taunitava lahenduse – ta on kaotanud kontrolli oma käitumise üle ja väljendanud agressiivsust. Kuigi üldjuhul eelistab L.P konflikte lahendada rahumeelselt. Siiski peab märkima, et L.P arvestab peamiselt enda heaolu ja ei hooli üldtunnustatud väärtushinnangutest, mida iseloomustab süstemaatiline varguste toimepanemine ja mille iseloomustavaks tunnuseks on alkohoolsete jookide varastamine ning millist käitumist peab kinnipeetav ise normaalseks. Tutvudes kohtutoimiku materjalidega, on kohus seisukohal, et L.P mõtlemises ja hoiakutes ei ole toimunud muutust. Tuleb tõdeda, et vanglas on L.P diagnoositud alkoholisõltuvus. Kohtuistungil avaldatust nähtuvalt L.P ise sõltuvust ei tunnista. Olukorras, kus isik ise vastavat probleemi ei teadvusta, puudub ka alus arvata, et ta astuks samme vältimaks edaspidi alkoholi tarbimist, st probleemkäitumist, mis on eelnevalt tinginud süütegude sooritamise. See kätkeb endast tõsist ohtu, et L.P hakkab vabaduses taas harjumuspärase eluviisi juurde naastes alkoholi tarbima ja sealt on juba suhteliselt lühikene tee ka uute kuritegudeni. L.P korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et varasemad karistused ei ole isiku puhul oma eesmärki täitnud, mistõttu ei ole usutav, et L.P hakkaks vabaduses seaduskuulekalt elama. Samuti osundab kohus, et L.P tasumata rahaliste nõuete kogusumma on 11 983,87 eurot. Vaatamata töökohustuste täitmisele vangistuses viibimise ajal, on tal vabanemisel vanglakontole kogunenud rahalisi vahendeid summas 11,79 eurot ulatuses, mis ei ole piisav enda igapäevavajaduste rahuldamiseks pikema aja kestel. Siit tulenevalt võivad just vabaduses ees ootavad majanduslikud raskused viia L.P taas uute kuritegude toimepanemiseni. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et L.P tuttavate hulgas on kuritegeliku mõtteviisiga inimesed. Kuritegeliku mõtteviisiga isikutega suhtlemist saab aga pidada uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks, kuna süüdimõistetu suhtleb isikutega, kellel on kriminaalsed väärtushinnangud. Kinnipeetava suhtlusringkonda iseloomustavana saab välja tuua ka selle, et toetav perekond L.P puudub - tema vanemad on surnud, õde elab Venemaal ning viie täisealise lapsega on suhtlus katkenud. L.P nimetas kohtuistungil lähedase isikuna naisterahvast, kuid samas andis tema elukoha kohta ebaõigeid andmeid. Nimelt märkis L.P, et naine elab xxx, kuid nimetatud aadressil asub lasteaed, mitte elumaja. Seega on kohtul alust kahelda süüdimõistetu väidete tõepärasuses. Sama käib tema väite kohta, mis puudutab tema enda elukoha olemasolu. Enda sõnul omab L.P sissekirjutust xxx Samas rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht registreeritud üksnes linnaosa täpsusega. Esitatud iseloomustusest nähtub, et peale vabanemist soovib L.P asuda elama oma sõbra juurde, kuid sõbra/korteriomaniku seisukoht toimiku materjalides puudub ja seega ei ole võimalik anda hinnangut nimetatu positiivseks realiseerumiseks. Elukohajärgne omavalitsus on asunud seisukohale, et kinnipeetaval on võimalik peale vabanemist elama asuda sotsiaalmajutusüksusesse – varjupaika, kohta kus saavad oma öö mööda saata need inimesed, kes mingitel põhjustel on jäänud ilma elukohata. Nimetatu ei taga aga püsivat elukohta ning voodikoha saamine on sõltuvuses vaba voodi olemasolust ning ligipääs teenusele on tagatud vaid öö möödasaatmiseks ajavahemikul 19.00-9.00. On oluline välja tuua, et varasemate kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on olnud alkoholijoove. Vabanedes sisult samasugustesse tingimustesse, kus L.P on viibinud enne vangistusse sattumist viimase kuriteo toimepanemise ajal (s.o soov elada sõbra elukohas, kellel on samuti alkoholisõltuvus, olles ise alkoholisõltuvuse diagnoosiga ja ilma garanteeritud töökohata), võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ning kohtul puudub veendumus, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt. Hinnates
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse 5 1-17-9580 arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ja seda ohtu ei kaalu üles ka L.P positiivselt iseloomustavad andmed. Kuigi
lg-s 4 sätestatu kohaselt ei ole kohus otsustuse tegemisel vangla hinnangutega seotud, märgib kohus, et võtab antud määruse tegemisel arvesse, et Viru Vangla ja prokurör ei toeta L.P ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohus L.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
MS §-dest 426, 432 , 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.