lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 13.07.2016 Harju Maakohtu otsuse nr 1-16-5754 alusel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja olles vabanenud karistuse kandmiselt 10.10.2016, uuesti 02.04.2017 kella 21.57 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Kaubanduskeskuses, Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma, olles alkoholijoobes, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe 2-liitrise pudeli õlut Rock, maksumusega 3,09 eurot, peitis selle endale põue ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, keda on karistatud 13.07.2016 Harju Maakohtu otsuse nr 1-16-5754 alusel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja olles vabanenud karistuse kandmiselt 10.10.2016, uuesti 14.05.2017 kella 19.30 paiku Tallinnas Lastekodu 14 asuvas AS-ile OG Elektra kuuluvas kaupluses Grossi Toidukaubad, olles tarvitanud alkoholi, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe 2-liitrise pudeli õlut Bear Beer maksumusega 2,88 eurot, peitis selle endale jope varrukasse ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega H.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud H.V andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti, tõendid on lubatavad. Kaitsja leiab, et vastutust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja raskendavaid asjaolud puuduvad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 02.04.2017.a. episood Kannatanu Prisma Peremarket AS-i avaldus /tl 1/, milles palutakse vastutusele võtta isik, kes 02.04.2017.a. kella 21.57 ajal pani Kristiine Prismas aadressil Endla 45, Tallinn toime õigusvastase teo. Isik jättis maksmata kauba (Rock õlu 2 l ) eest 3,09 eurot, kaup on rikutud. Õigusrikkuja kinnipidamise akt /tl 9/, mille kohaselt 02.04.2017.a. kell 21.57 meesterahvas läbis kassarivi ja turvaväravad jättes poele kuuluva kauba eest tasumata summas 3,09 eurot. Tunnistaja Xxxx ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi /tl 10/, et olles tööl 02.04.2017 kella 21.40 ajal Tallinnas Kristiine Prismas Endla 45, nägi kaamerast, kuidas müügisaalis purjus meesterahvas musta jope ja siniste teksadega võttis alkoholiriiulist õllepudeli ning suundus piima osakonda, kus pani pudeli põue. Kui meesterahvas oli läbinud turvaväravad, teavitas tunnistaja sellest teisi turvatöötajaid ja kell 21.57 peeti meesterahvas kinni. Tunnistaja Jaanus Kuremi ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi ütlused /tl 11/, et täites töökohustusi 02.04.2017 Tallinnas Kristiine Prismas Endla 45, turvatöötajana pidas ta kinni meesterahva musta mütsi, tumeda jope ja siniste pükstega. Isiku läbivaatuse käigus võttis põuest ühe 2-liitrise pudeli õlut maksumusega 3,09 eurot, mille eest ta ei olnud tasunud. Kaup oli rikutud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 16-17/, millest nähtub, et 02.04.2017 kell 23.18 Tallinnas Endla 45 peeti kahtlustatavana kinni H.V, keda kahtlustatakse KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema 02.04.2017 kella 21.57 paiku Tallinnas Endla 45 kaupluses Kristiine Prisma pani põue ühe 2-liitrise pudeli õlut Rock, maksumusega 3,09 eurot, möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. H.V kahtlustatavana ülekuulamise protokoll /tl 19-20/, milles ta ennast süüdi ei tunnista, kuna oli purjus ja toimunud sündmusi ei mäleta. Asitõendi - kaupluse Kristiine Prisma turvakaamera 02.04.2017 kell 21.57 videosalvestise vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 24-34/, millest nähtub süüdistatava tegevus 02.04.2017.a. kella 21.45 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas kaupluses Kristiine Prisma, kuidas süüdistatav võtab pudeli õlut Rock ja peidab pudeli endale põue ning väljub kassast kauba eest maksmata. Asitõendi – pudel õlut Rock vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 35-37/, milles on vaadeldud kuriteo objektiks olnud õlut Rock 2-liitrises pakendis, nähtuvad õllepudeli välised tunnused ja kahjustused. 14.05.2017.a. episood: Kannatanu AS OG Elektra avaldus /tl 2-4/, mille kohaselt 14.05.2017.a. kella 19.30 ajal varastas meesterahvas tumedas jopes ja pükstes AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad aadressil Lastekodu 14 Tallinnas müügisaalist kaupa (õlu Bear Beer 2 l) hinnaga 2,88 eurot. Kaup tagastati kauplusele. Tunnistaja Memed Zakariadze ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnu ütlusi /tl 58/, et 14.05.2017 kell 19.20 sisenes kauplusesse meesterahvas, läks õlleosakonda ja pani 2 liitrise õlle varrukasse. Kell 19.31 läbis kassaliini ja oli kinni peetud kauplusest väljumisel. Asitõendi - kaupluse Grossi Toidukaubad turvakaamera 14.05.2017 videosalvestise vaatlusprotokoll ja fototabel /tl 10-25/, millest nähtub süüdistatava tegevus 14.05.2017.a. kella 19.30-19.32 ajal Tallinnas Lastekodu 14 asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad, kuidas süüdistatav võtab kauba riiulilt ja paneb võetud eseme endale riietesse, ja möödub kassadest kauba eest maksmata. Turvatöötaja pidas meesterahva kinni kauplusest väljumisel ja toimetati tagasi kauplusesse. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 39/, millest nähtub, et 14.05.2017 kell 20.25 Tallinnas Lastekodu 14 kahtlustatavana kinnipeetud isikuks osutus H.V; 14.05.2017 kell 23.18 Tallinnas Endla 45 peeti kahtlustatavana kinni H.V , keda kahtlustatakse KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema 14.05.2017 kella 19.3 paiku Tallinnas Lastekodu 14 kaupluses Grossi Toidukaubad püüdis varastada kaupa maksumusega 2.88 eurot. H.V kahtlustatavana ülekuulamise protokoll /tl 41-42/, mille kahtlustatava tunnistab varguse katse toimepanemist ja annab toimunu kohta ütlusi, mille kohaselt olles alkoholijoobes, võttis kaupluses ühe pudeli õlut, mille pani endale jope varrukasse, jättes kauba eest tasumata, väljus kauplusest, kuid oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et mõlemad episoodid on toime pannud H.V . Tunnistajate ütlused ühtivad teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega ning varguste kohta on olemas turvakaamerate salvestused, milles nähtub süüdistatava tegevus. Mõlemas kuriteoepisoodis on tuvastatud, et süüdistused nimetatud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Kannatanutele kuulunud eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete seniste valdajate valduse, kehtestades sellele enda valduse, mis toimus kannatanute tahtevastaselt ja nõusolekuta. Arvestades teo tehiolusid, s.h aspekti, et kogutud pole andmeid selle kohta, et varastatud esemeid oleksid süüdistatav soovinud kannatanutele tagastada, siis leiab kohus, et süüdistatava eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna antud vargused jäi lõpule viimata süüdistatava enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, on tegemist mõlemas episoodis varguse katsega. Arvestades süüdistatava ütlusi ning tegude tehiolusid on kohus veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritud kuriteod toime mõlemas episoodis kavatsetult. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Süüdistusakti kohaselt annab aluse süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu 13.07.2016.a otsus kriminaalasjas nr 1-16-5754, mille kohaselt mõisteti H.V süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 kvalifitseeritava kuritegude toime panemise eest. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et H.V pani toime kokku 2 vargusekatse episoodi ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o 02.04.2017.a ning 14.05.2017.a. Kuivõrd turvatöötaja pidas mõlemas episoodis süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäid süüteod katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-s 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Karistus Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS §
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt süüdimõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti on teda karistatud nii varavastaste kui ka teiselaadiliste väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates H.V süü suurust KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahte varguse katse toimepanemist. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et H.V süü ei ole kuigi suur. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil väljendatud kahetsust peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid ning kergendava asjaolu olemasolu, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena ning seega mõistab kohus H.V-le KarS §
lg 2 alusel karistuseks 7 kuud vangistust, mida vähendab 1/3 võrra ja tema karistuseks jääb vangistust 4 kuud ja 20 päeva. Vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, s.o. 02.04 – 03.04.2017.a. (2 päeva) ja 14.05 – 15.05.2017.a. (2 päeva) kokku 4 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistust 4 kuud ja 16 päeva. Käesoleval ajal H.V omab elu- ja töökohta, seega leiab kohus, et vangistuse võib H.V suhte jätta täitmisele pööramata allutades ta käitumiskontrollile. Tsiviilhagi Prisma Peremarket AS on esitanud tsiviilhagi summas 3,09 eurot, mis kohus leiab, et tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas tsiviilhagi. Tsiviilhagisse puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Tulenevalt eelnevast tuleb H.V-lt välja mõista tsiviilhagi Prisma Peremarket AS kasuks. Raha tuleb kanda Prisma Peremarket AS arveldusarvele nr EE232200221014966058 Swedbank. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H.V esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb karistusele sundraha välja mõistmine, mis on vastavalt II astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 705 eurot. Samuti tuleb välja mõista H.V-lt vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 192 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 897 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena. Asitõendid 2-liitrine avamata pudel õlut Rock, mis on pakendatud paberkotti – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 1 CD kaupluse Kristiine Prisma turvakaamera 02.04.2017 kell 21.45 kuni 21.57 videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. 1 CD kaupluse Grossi Toidukaubad turvakaamera 14.05.2017 videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. Kohus juhindudes KarS § 68 lg, § 74; KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; , § 180; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043, § 1045 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.V KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud ja 20 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata H.V eelvangistuses viibitud aeg 02.04–03.04.2017.a. (2 päeva) ja 14.05–15.05.2017.a. (2 päeva) kokku 4 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus 4 kuud ja 16 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus H.V suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.V ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx). - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Määrata H.V Tallinna Vangla Lääne–Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna KarS § 78 p 1 alusel arvestada H.V-le määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 20.06.2017.a. Tõkend – elukohast lahkumiseke keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilhagi Välja mõista H.V´ilt Prisma Peremarket AS kasuks 3,09 eurot, mis tuleb kanda Prisma Peremarket AS arveldusarvele nr EE232200221014966058 Swedbank. Menetluskulud Välja mõista H.V ´ilt 705 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 192 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 897 tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse H.V´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid 2-liitrine avamata pudel õlut Rock, mis on pakendatud paberkotti – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 1 CD kaupluse Kristiine Prisma turvakaamera 02.04.2017 kell 21.45 kuni 21.57 videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. 1 CD kaupluse Grossi Toidukaubad turvakaamera 14.05.2017 videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Margot Mikler Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.