1-14-6910/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6910 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. mai
4. a määrus süüdimõistetu T.N-i (T.N) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu T.N-i (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo, määruskaebus RESOLUTSIOON
7. Viru Maakohtu
8. mai
9. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulu kaitsjatasu 600 eurot jätta T.N-i kanda. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
10. Harju Maakohus
11. augusti
12. a. otsusega karistas T.N-i KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega. Tema karistusaeg algas
13. aprillil
14. a ja lõpeb
15. aprillil
16. a.
17. Viru Maakohus
18. mai
19. a määrusega jättis T.N-i tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata. Vastavat seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 2.
20. Süüdimõistetu on 5 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaarkaristusi on
21. Kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. See tingimus pole täidetud. 2.
22. Positiivne on, et T.N on olnud hõivatud tööga ja osalenud sotsiaalprogrammides. Samas arvestades kuriteo asjaolusid, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks ennatlik. Süüdimõistetu puhul, keda on korduvalt 1 karistatud narkokuriteo eest, ei ole alust arvata, et uue kuriteo risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta võib taas suhtlema hakata. Seda tuleb arvestada kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. 2.
23. T.N-i tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Süüdimõistetu eelnev käitumine ja viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo risk vähemalt oluline või enamgi veel. Tema vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et ta ei pane uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on T.N järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Kriminaalhoolduslike vahenditega tema käitumise korrigeerimine õiguskuulekuse suunas võimalik ei ole ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
24. Maakohtu määruse peale esitas apellatsiooni vandeadvokaat Margo Põbo, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaebuse argumendid on järgmised. 3.1 Kohus on ebaõigesti kohaldanud KarS §-s 76 sätestatut. Maakohus on mõnevõrra tuginenud karistusele ja isiku käitumisele vanglas, kuid täielikult on analüüsimata tingimused, mille T.N-ile võib tema tingimisi vabastamine kaasa tuua. Ennetähtaegse vabastamise instituut ongi ellu kutsutud selleks, et kinnipidamisasutustes seaduskuulekalt käitunud kinnipeetavad saaksid võimaluse näidata, et nad suudavad ka vabaduses seaduskuulekalt elada ja hakkama saada. 3.
25. Karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis, mitte pidada kõige tähtsamaks varasema karistatuse asjaolusid ja uue kuriteo toimepanemise riski (kaitsja hinnangul on see risk väga minimaalne – 19%), nagu on ekslikult leidnud maakohus. Kohus ei ole arvestanud T.N-i tegevusi karistuse kandmise ajal. T.N on käitunud vanglas õiguskuulekalt, osalenud sotsiaalprogrammides, töötanud ja järginud vanglakorda. Tema käitumine viitab karistuse eesmärkide saavutamisele ja motiveeritusele elada vabaduses seaduskuulekalt. Arvestades T.N-i käitumist ja vangla iseloomustust, ei ole kuidagi põhjendatud maakohtu järeldus, et süüdlane on vabaduses ühiskonnale ohtlik ning uute kuritegude risk on suur. 3.
26. T.N on küll kolme aasta jooksul vanglas kahel korral eksinud ja saanud selle eest karistada, aga teinud ka vastavad järeldused ning korrigeerinud oma käitumist. Viimane karsitus on määratud tingimisi, süüdimõistetu on usaldust õigustanud ning tingimisi karistust ei ole täitmisele pööratud. Positiivsed sammud, nagu töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine, kaaluvad üle tema rikkumised. Sarnasele seisukohale on asunud ka prokuratuur. 3.
27. Kuigi korduv karistatus võib tekitada kõhklusi, toetavad kõik ülejäänud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud T.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabastamist toetavad asjaolud on kaalukamad. Isiku käitumine karistuse kandmise ajal ja tagajärjed, mida ennetähtaegne vabastamine talle kaasa tooksid, kaaluvad üles T.N-i varasema elukäigu ja kuriteo asjaolud. 3.
28. T.N on varem kriminaalhooldusel olnud ning kriminaalhoolduse tugi ja järelevalve on temal aidanud minimeerida uute kuritegude ja tagasilanguse riski. 3.
29. T.N-i puhul on tähtis suhete hoidmine lähedastega ning need eesmärgid on täidetud – tal on sotsiaalsed sidemed lähedaste ja sõpradega. Vabanemisel oleks tal olemas elukoht õe ja tema perekonna juures, samuti töökoht. 2 3.
30. T.N-i vabanemisel säilivad riigipoolne süvendatud kontroll ja õiguskuulekale teele suunamine kogu katseaja jooksul. Lisaks ka elektroonilise valve näol süvendatud kontroll tema käitumise üle esimese poole aasta jooksul. T.N on võimalus näidata, et ta suudab elada seaduskuulekalt ja vabastamise efektiivsus on suurem. On oluline, et ka prokuratuur on toetaval seisukohal ning leiab, et T.N on valmis ühiskonda naasma. T.N-i jaoks on reaalne vangistus, millest rohkem kui pool on ära kantud, piisava tõsidusega mõjutusvahend. APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
31. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord T.N-i tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamise poolt- ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Nimelt leiab ka kriminaalkolleegium, et süüdimõistetu vabastamiseks vajalikud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud sisulised eeldused ei ole täidetud. Määruskaebuse seisukohaga, et maakohus on kaalutlusõiguse teostamisel eksinud ja jätnud selle vea tõttu T.N-i alusetult praeguselt vabastamata, nõustuda ei saa.
32. Kohtumäärusest selguvalt ei pidanud maakohus süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist õigustatuks seetõttu, et tema varasem korduv karistatus, kuriteo asjaolud, vangistuses distsipliinirikkumiste toimepanemine ja riskitegurina tutvusringkonnas kriminaalse taustaga tuttavate olemasolu annavad aluse karta tema uusi kuritegusid. Sellise seisukoha hindab ringkonnakohus ka põhjendatuks. Määruskaebuse väited vastupidisele positsioonile asumiseks alust ei anna. 5.
33. Kõigepealt ei nõustu kriminaalkolleegium kaebuses esitatud etteheitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud KarS §-s 76 sätestatut, jättes positiivsed asjaolud arvesse võtmata. Vastupidi, esimene kohtuaste on käsitlenud ka kaitsja poolt välja toodut, s.o elu-, töökoha ja toetavate lähedaste olemasolu, samuti tema töötamist vangistuses ja osalemist sotsiaalprogrammides. Nimetatut ei ole kohus T.N-i tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks aga piisavaks pidanud. Taoline otsustus ei tähenda mingilgi juhul aga seda, nagu oleks maakohus kaalutlusõigust rakendanud valesti. Nimelt on kohtud mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kelle elutingimused vabaduses on head ja kes on teinud jõupingutusi ka vangistuses, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo asjaoludest, isiku elukäigust (2 kehtivat kriminaalkaristust) ja vanglas sooritatud distsipliinirikkumistest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Tõsi, T.N-i vangladistsipliini rikkumised ei ole rasked, s.o need on seisnenud keelatud esemete (teisel juhul suitsude) valdamises, kuid need seavad siiski kahtluse alla süüdimõistetu tahte kehtestatud korrast kinni pidada. Viimane eksimus jääb siinjuures vaid kolme kuu tagusesse aega. 5.
34. Kriminaalkolleegium märgib veel, et kuigi kaitsja rõhutab T.N vabaduses elu- ja töökoha olemasolu ning lähedastelt abi saamise võimalust, jätab ta tähelepanuta, et loetletud hüved olid tal olemas ka varasemalt, kuid kuriteod pani ta toime sellest hoolimata. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus nimetatut olulise positiivse kaalukeelena süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Veel on kaitsja toonitanud, et T.N allutataks kriminaalhooldusele, sealhulgas ka elektroonilisele valvele, ning see aitaks teda nii õiguskuulekaks jäämisel kui võimaldaks teostada tema üle kontrolli. Vandeadvokaat ei ole tähelepanu pööranud aga sellele, et varasemalt on süüdimõistetu olnud kriminaalhooldusel kolmel korral ning neist teisel pannud toime uue kuriteo. Samuti näitab tema praegune vanglakaristus, et eelmistest karistamistest (sealhulgas reaalsetest vanglakaristustest) ning tema suhtes kohaldatud katseajast ta oodatud järeldusi teinud ei ole. Vastupidi, tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangla on T.N-i jätkuvalt hinnanud kõrgohtlikuks avalikkusele. 5.
35. Prokuratuur T.N-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vanglast vabastamist toetab. Siinkohal olgu aga selgitatud, et selle seisukohaga on kohtud seotud vaid üldise 3 põhjendamiskohustuse kaudu. Seda kohustust on esimene kohtuaste ka järginud, s.o maakohus on käsitlenud prokuröri poolt positiivseks peetavaid asjaolusid, kuid ei ole neid piisavaiks pidanud. Nagu juba märgitud, sellist toimimisviisi kohtule ette heita ei saa.
36. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
37. Vandeadvokaat Margo Põbo esitas ringkonnakohtule tasutaotluse summas 600 eurot (sealhulgas käibemaks 100 eurot). Taotluse ja sellele lisatud arve nr 020 kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile 1 tund 30 minutit ning määruskaebuse koostamiseks 3 tundi 30 minutit. Tunnihind on 100 eurot. Ringkonnakohus hindab arvetelt selguva ajakulu vajalikuks ja õigusabiteenuse ühikuhinna asjakohast praktikat silmas pidades mõistlikuks. Kuivõrd apellatsiooniastmes tehakse käesolevalt KrMS 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, s.o esimese astme kohtu otsus jäetakse muutmata ja kaebus rahuldamata, siis juhindudes 185 lg-st 2 jääb menetluskulu 600 eurot T.N-i kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus