Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 50§ 69§ 75

1-18-7030 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7030 (kohtueelses mene

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri Randma abiprokurör Heleri Süüdistatav B.P (isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; keskharidus; töökoht: xxx; elukoht: xxx; kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 8. detsembri 2014. a otsusega karistati

§ 424järgi vangistusega 6 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra ja

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva – kandmisele kuuluv karistus 3 kuud 28 päeva.

§ 74

lg 1 alusel vabastatud karistuse kandmisest 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Karistus täidetud

1. juunil 2016) Kaitsja Vandeadvokaat Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, § 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:
2. Tunnistada B.P süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 1 1-18-7030 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes B.P-le lõplikuks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 3.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus, s.o 10 kuud, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 300 (kolmsada) tundi üldkasulikku tööd, ja määrata üldkasuliku töö tegemiseks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4 alusel allutada B.P üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning B.P-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et B.P ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (kohtuotsuse tegemise ajal on isiku alaline elukoht xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21 alusel peab B.P järgima katseajal kohustust mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 6.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 7.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada B.P suhtes lisakaristust, võttes B.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

1. LS § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista B.P-lt riigituludesse menetluskuludena joobeseisundi tuvastamise kulu 184 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 180 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot, kokku 1114 eurot. KrMS § 180 lg 3
3. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 92 eurot 83 senti ja
4. kuul 92 eurot 87 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS, EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700050880 ja selgitus „B.P, kriminaalasi 1-18-7030, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 2 1-18-7030
5. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile ning edastada Maanteeametile ja Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
6. oktoobril 2018 alates kl 12.
7. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
8. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldavat kohtulahendit, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
9. oktoobril 2018 alates kl 12.
10. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS B.P-le esitati süüdistus selles, et olles Harju Maakohtu
11. detsembri
12. a otsusega süüdi mõistetud ja karistatud

§ 424järgi, juhtis ta uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 23.

aprillil 2018 kell 12.40 Tallinnas xxx tänaval mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joove – uriinist tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p-de 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. B.P pani toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elina Elkind Kohtunik 3