Obsah (5)

§ 424§ 215§ 73§ 78§ 50

1-18-9683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9638 (18233001389) Kohtunik Mari-Liis Avikson K

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav T.J Elukoht XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 27.05.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 215

lg 2 p 2 järgi

§ 73

lg 1 alusel alusel tingimisi vagistusega 2 kuud ja 20 päeva, katseajaga 3 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Puudub, süüdistatav loobus kaitsja osalemisest kohtumenetluses RESOLUTSIOON Tunnistada T.J süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Kohaldada

§ 73

lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui T.J ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73

lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 06.12.2018.

1 1-18-9683 Mõista T.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 119 (ükssada üheksateist) eurot ja 19 senti kriminaalmenetluse kulu katteks. Vastavalt KrMS § 180 lg 1,3 vabastada T.J osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja tasu summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ning sundtoomise kulud summas 18 (kaheksateist) eurot ja 70 senti riigi kanda. Määrata, et T.J on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 869 (kaheksasada kuuskümmend üheksa) eurot ja 19 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700063929 ning selgitus „T.J 1-18-9638, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas T.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.09.2018 kella 09.10 paiku juhtis mootorsõidukit BMW 520i, riikliku reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis, mis on tingitud narkootilise aine (tetrahüdrokannabinool) tarvitamisest, Narva linnas XXX maja juures, kus hiljem teda peeti politsei poolt kinni. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sel moel pani T.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 424lg 1 alusel.

Vastavalt T.J-i, tema kaitsja Vladimir Rogulski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Veronika Lauri vahel 28.11.2018 sõlmitud kokkuleppele

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kohaldada

§ 73

lg 1, 3 ja mitte pöörata mõistetud karistus täitmisele taielikult, kui katseaja jooksul pikkusega 1 aasta ja 6 kuud ei pane T.J toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada T.J-i suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ei ole võimalik, kuna isikul puudub kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Mõista T.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 eurot sundraha ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud kokku summas 119,19 eurot, 2 1-18-9683 menetluskulud kokku 869,19 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada osaliselt T.J menetluskulude tasumisest, arvestades, et T.J puudub alaline töökoht, jätta riigi kanda kaitsja Vladimir Rogulski tasu summas 180 eurot ning sundtoomise kulud summas 18,70 eurot. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et T.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Kohtuistungil T.J avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Ta nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes kokkulepitud viisil. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades süüdistatava varalist seisundit (T.J ei tööta) on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatava riigi õigusabi osutamisega seotud kaitsjatasu ja sundtoomise kulud jätta riigi kanda. Samuti arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248 ja 249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 3