lg 2 p 2 järgi Kohtuistungi toimumise aeg Avalikul kohtuistungil üldmenetluses 05.11, 15.11 ja 06.12.2018.a. Prokurör Ringkonnaprokuör Rainer Amur Süüdistatav T.O, ik. XXX, ***. Kaitsja Lepinguline kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.O kuriteos
§-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
MS § 268 lg2 alusel süüdistuse paranduse. Muudetud süüdistuse tekst, mille järgi kohus asja lahendab on järgmine: T.O süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes, 03.12.2017.a. ajavahemikul kell 02.05-02.20 Saare maakonnas *** tungis tüli käigus kallale oma elukaaslasele X.Y`ale ja tahtlikult lõi teda 4-5 korda käega pea ja näo piirkonda ja haarates kannatanul juustest lõi tema pead korduvalt vastu kapi ust, tekitades X.Y`ale füüsilist valu ja tervisekahjustusi - mõlemale silmakoopale verevalumid, ninaseljale nahaaluse verevalumi, vasakule põsele hematoomi, ülahuulele limaskesta turse ja hematoomi, parema ülemise lõikehamba liikuvuse, juustega kaetud peanaha valusese. Seega pani T.O toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes s.o
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUS Prokurör peab kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega T.O süüdistuse
T.O tegu on õigusvastane, ta on teo toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud puuduvad. T.O on kuriteod toime pannud kavatsetult s.t ta on oma tegevuse suunanud kannatanu teadlikule vigastamisele, millele viitab tema konkreetne käitumise viis. Kuna ta oma tegu ei tunnista, siis ühtki kergendavat asjaolu ei ole. Prokurör on kohtule teinud järgmise karistusettepaneku:
lg 2 p 2 alusel mõista T.O-le vangistus 2 aastat 6 kuud (sanktsiooni keskmine määr), kuna ühtegi kergendavat asjaolu ei ole. Vangistust palub mitte täitmisele pöörata
Katseajal peab T.O alluma kriminaalhooldusele ja täitma
lg 1 p 1-6 kontrollnõudeid ja lg 2 p 2, 8 kohustusi: ei tohi tarvitada alkoholi; peab osalema sotsiaalprogrammis "Pere- ja 4 lähisuhte vägivalla vähendamine". Süüdistatav T.O kinnitas kohtus, et süüdististus on temale arusaadav, ta ei tunnista temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ennast süüdi. Oma viimases sõnas väitis süüdistatav, et ta ei ole kannatanut löönud, temal ei ole löömise kombeid. Süüdistatava kaitsja on seisukohal, et tema kaitsealune ei ole temale süüks arvatud kuritegu toimepannud, süüdistus on tõendamata ja T.O tuleb temale süüks arvatud kuriteos õigeks mõista. Süüdistatava T.O-ni kohtuistungil antud ütlused on tõepärased, kannatanu ütlused juhtunu kohta ei ole tõepärased. Kaitsja möönab, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus süüdistatava elukohas, kus ka ***, võimalik, et süüdistuses märgitud ajal rüselus, mille käigus võis X.Y saada ukselöögist vigastusi, kuid see ei ole kriminaalkorras karistatav. Kaitsja leiab, et kannatanu poolt politsei poole pöördumine ja süüdistatava suhtes seni antud süüstavad ütlused on tingitud kättemaksu soovist T.O-le, kuna viimane soovis nendevahelise suhte lõpetamist. Kaitsja palub õigeksmõistmise korral riigilt välja mõista süüdistatava kokkuleppelise kaitsjatasud süüdistatava T.O kasuks. Kannatanu X.Y kohtulike vaidluste käigus ei soovinud midagi öelda. Ülekuulamisel kinnitas süüdistuses märgitud faktilisi asjaolusid toimunu kohta. Kahjutasunõuet ei ole. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED KrMS § 3051 lg2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes kohtulikul uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohus olles uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et T.O süü
lg2 p2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises muudetud süüdistuse kohaselt on leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, T.O süüd välistavad asjaolud puuduvad. Oma järeldustes tugineb kohus järgmistele kohtuistungil uuritud tõenditele: Kannatanu X.Yütluste kohaselt olid nad T.O-ga elukaaslased alates 2016.a. sügisest. Elasid nad koos T.O-le kuuluvas *** vallas. Kuskil pool aastat olid omavahelised suhted head, siis hakkasid suhted nagu jahenema ja nad hakkasid T.O endasse tõmbumise tõttu teineteisest eemalduma. Ivo ilmutas ka armukadeduse märke. Oli juba pikalt ette teada, et 02.12.2017.a. tuleb valla lõpupidu. Temal oli juba varasemalt plaan minna *** valla lõpupeole. Ta kutsus Ivot ka, kuid Ivo keeldus peole tulemast. Ta pani peole 10-se laua kinni, kutsus ühised sõbrad kokku ja läks siis peole ilma Ivota. Ivo tarvitas 02.12.2017.a. kodus koos A.K pojaga viina, oli vihane ja ei lubanud temal peole minna. Ta ütles Ivole, et läheb küll, kõik ettevalmistused on juba tehtud. Ivo ütles siis, et vali kas *** talu või pidu. Ta otsustas ikkagi minna peole. Peo toimumise koht oli mõned kilomeetrid nende elukohast eemal ja ta sõitis sinna naabrimehe J.M autos, koos nendega sõitis ka tema õde M.M. Kannatanu ütluste kohaselt tarvitas ta peol olles alkoholi, milleks oli põhiliselt šampus, eitab peolt lahkumisel raskes joobes olemist. Kella 02.00 paiku lahkus ta peolt, koju viis teda jällegi naabrimees J.M oma autoga. Kojusõit võttis kuskil 10 minutit aega. Koju jõudes oli maja välisuks lukustatud. Ta koputas uksele. Ivo avas ukse ja järgnes temale tagumisse tuppa. Ivo oli joobes. Ta läks läbi köögi magamistuppa ja jäi kapi ning voodi vahele seisma öeldes Ivole, et läheb magama ja see vihastas Ivot. Ivo meenutas temale, et enne peole minekut pidi ta valima kas peo või *** talu vahel. Kuna ta valis peo, siis pole kannatanul ***enam asja. Siis Ivo tõukas kannatanut, ning tõukamisest kukkus kannatanu maha kapi ja voodi vahele. Ta tahtis püsti tõusta, kuid Ivo lükkas voodi eemale, haaras 5 kannatanul juustest kinni ja hakkas lööma. Voodi tõmbas Ivo eemale, kuna ei mahtunud muidu voodi ja kapi vahele, so. kohta kuhu kannatanu kukkus. Kuna Ivo krabas juustest, siis ei saanud ta püsti tõusta. Ivo hakkas teda käega lööma,kannatanu pani oma näole käed ette, et löögijõud oleks väiksem. Vaba käega äsas Ivo talle vastu nägu, lõi kuskil 4-5 korda, lõi sinna kus nägu vabamaks jäi. Ivo lõi ka kannatanu pead vastu kappi, tiris juustest. Kuna ta oli Ivo sellisest vägivaldsest käitumisest šokis, siis ta ei mäleta enam kõike täpselt. Tal ei olnud mujale minna kui naabri, J.M juurde. Tal ei olnud aega midagi kaasa võtta, läks kodust ära nii nagu oli. J.M elab lähedal. Ta koputas J.M-U uksele ja J.Mlasi ta tuppa. J-LE rääkis ta ka kohe juhtunust, sellest, et Ivo tuli talle kallale. J juures ta vaatas peeglisse, juuksed olid kõik sassis, huul oli katki, nina jooksis tugevalt verd, ta oli sinine, lapiline, peanahk oli hell. Kuna ta oli Ivo käitumisest šokis, siis pole temast endast politsei kutsujat olnud ja ka J ei hakanud kutsuma. Ta ööbis naabri juures. Kui üles ärkas, saatis Ivo sõnumi, et ta oma hilbud ära viiks, mida ta siis teiste abil ka tegi. Ühe tuttava soovitusel läks ta siiski mõne aja pärast haiglasse vigastusi fikseerima ja tegi juhtunu kohta avalduse ka politseisse. Ta siiski ei tahtnud, et Ivo pooolt selline peksmine karistuseta jääks. Nendel toimus Ivoga hiljem ka läbi Facebooki vestlus, Ivo tunnistas selles vestluses, et ta kannatanut lõi ja tal on selle üle kahju. Väljavõtte sellest Facebooki vestlusest on ta edastanud kohtueelses menetluses uurijale. Peale juhtunut elavad nad T.O-ga lahus. Kannatanu X.Yütluseid kinnitab kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja J.M. J.Moli kannatanu ja süüdistatava naaber ajal mil X.Yja T.O elasid koos. Tunnistaja ütluste kohaselt viis ta naabermajas elava X.Yoma autoga 02.12.207.a. õhtul peole ja tõi kannatanu X.Y03.12.2017.a. öösel kella 2.00 ajal koju T.O-ni elukohta. J.M-U ütlused tõendavad, et X.Y enne peolt koju jõudmist 03.12. 2017 kella 02.00 ajal kehavigastusi ei olnud. Peol olles tarvitati ka alkoholi, kuid M. L peolt lahkudes silmaga nähtavalt joobes ei olnud. X.Yläks tema autost natuke peale kella 02.00-i oma ühisesse kodusse T.O-ga . Mingeid kehavigastuse M.L ei enne ega peale pidu ei olnud. Tema autost väljus kannatanu M. L kella 02.00 paiku tervena. Natuke aega pärast seda, kui X.Y oli koju läinud, umbes kella 02.20 ajal oli X.Ytema ukse taga. X.Ypalus võimalust tema juures ööbida. Nüüd oli X.Y nägu üleni verine ja ta oli endast täiesti väljas. X.Yütles talle, et elukaaslane T.O oli talle kodus kallale tunginud, teda korduvalt löönud. Rohkem nad sellel teemal ei rääkinud. Tema andis X.Y hommikuni öömaja. Hommikul oli X.Yterve nägu paistes, silmad sinised. Kuressaare Haigla SA Tervisekaart Haigusjuht nr A39373 2017 /t.l. 6-8/ - tõendab kannatanu tervisekahjustusi ning seega ka kannatanu ütluste usaldusväärsust. Tervisekaardist nähtub, et X.Ytuli 06.12.2017.a. kell 13.27 Kuressaare Haigla üldvastuvõtutuppa. Anamneesis on patsient andnud teavet selle kohta, et sai peksa elukaaslase käest. Juhtus asi 02.12.2017.a. ja toimus elukaaslase majas. Elukaaslane lõi rusikatega, käristas juustest, tagus pead vastu kappi. Vigastustena on fikseeritud: mõlema silmakoopa verevalumid, ninaseljal nahaalune verevalyum. Vasemal põsel 2 cm diam. hematoom. Vasakul submand. Piirkonnas väike verevalum. Ülahuule limaskesta turse, hematoom. Parem ülemine lõikehammas tugevasti liikuv. Juustega kaetud peanahk hästi valus palpatsioonil. Põhidiagnoosiks on arsti poolt märgitud peanaha pindmine vigastus. Kaasuv diagnoos-nina pindmine vigastus, huule ja suuõõne pindmine vigastus. Välispõhjus – rünne kehalise vägivallaga. Kodu. Puhke- ja vaba aja tegevus (tl. 24-25,26). Kannatanu X.Ypoolt esitatud väljavõte Facebook’i vestlusest süüdistatava T.O-ga (tl.28-42). Sellest vestlusest nähtub, et kannatanu ja süüdistatava omavahelises vestluses on süüdistatav T.O tunnistanud kannatanu löömist (vt. täpsemalt tl.35-36, 37). T.O selline ülestunnistus vestluse käigus kinnitab omakorda kannatanu ütluste tõepärasust selle kohta, et T.O kasutas 03.12.2017.a. öösel kannatanu X.Y suhtes 6 füüsilist vägivalda. Süüdistatava Facebook’i konto olemasolu tõendamiseks on kohtuistungil uuritud konto kohta tehtud väljatrükki (t.l. 27). Väljatrükiga on tõendatud, et kannatanu poolt esitatud Facebook’i vestluses teine osapool on süüdistatav T.O . Kohus erinevalt kaitsjast leiab, et tegemist on lubatud tõendiga. KrMS § 63 lg1 alusel on tõendite liikideks: kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus kohtuistungil ekspertiisiakti selgitamiseks, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või muu teabetalletus. Facebooki vestluse väljavõte koos kannatanu kirjaliku kinnituse ning väljavõttega vestluse teisepoole konto kuulumise kohta süüdistatavale vastab tõendina KrMS §-s 63 sätestatule. Kaitsja poolt taotletud tunnistaja T.V kinnitas kohtus, et tema viibis 02.12.2017.a. *** aastavahetuse peol. Peol oli ka kannatanu X.Y tema õde ja J.M Peol tarvitati ka alkoholi. X.Ytarvitas ka alkoholi, kuid raskes joobes ei olnud peol keegi. Kahtlustatava T.O ’i kohtuistungil antud ütluste kohaselt hakkasid nad kannatanuga koos elama 2016.a. teises pooles. Alguses oli kõik ilus, siis hakkasid suhted jahenema. X.Y oli armukade. 02.12.2017.a ta ise peole ei soovinud minna, kuna oli nendest suurtest ettevalmistustest väsinud. X.Y ta ei keelanud ka minna. Ta oli sellel õhtul kodus, jõi ka natuke õlut. X.Ytuli koju kella 02.-03.00 vahel. X.Y ei saanud ust lahti, ta tegi lahti. X.Y oli koju tulles kuri selle pärast, et uks oli tema eest kinni pandud. Ta ütles, et võtab oma asjad kohe ja läheb minema. Läks magamistuppa, neil tekkis omavahel sõnavahetus, mille käigus läks X.Y veel kurjemaks ja tahtis teda kotiga lüüa. Ta pani käe ette. X.Y taganes magamistuppa ja ta mõtles, et tõmbab ukse kinni aga X.Y ei lasknud ust ka kinni panna, hakkas ust enda poole rebima ja tema tõmbas enda poole. Uksel on väike haak, millest ta enam kinni hoida ei jaksanud. Ta lasi uksehaagist lahti, X.Y ütles, et tuled teda lööma. Enda meelest ta X.Yt ei löönud, istus seejärel kööki laua taha ja kuulis magamistoast mürtsatust. X.Y oli voodi pealt maha kukkunud vastu kappi. Kui X.Y püsti tõusis siis oli X.Yl nina verine. Seejärel läks X.Y minema ja rohkem sellel ööl ta X.Yt ei näinud. Süüdistatava T.O ütlused sündmuste kohta alates sellest hetkest kuni X.Y03.12.2017.a. peale kella 02.00 koju jõudis ja 02.20 paiku kodust lahkus on vastuolulised ega haaku teiste eelpool nimetatud tõenditega. Süüdistatav ei ole kordagi väitnud, et X.Y oli öösel koju jõudes kehavigastused millised on loetletud kannatanu terviseepikriisis. Ei ole eluliselt usutavad süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanu võis saada kukkumisest vastu magamistoas asunud kappi kehavigastused, mis esinesid temal koju jõudmisest paarkümmend minutit hiljem kui kannatanu jõudis teda peolt koju sõidutanud naabri J.M-U juurde ja on loetletud arsti poolt koostatud terviseepikriisis (mõlema silmakoopa verevalumid, ninaselja verevalumid, põsel hematoom, ülahuule limaskest turse, hematoom, juustega kaetud peanahk hästi valus palpatsioonil). Kohtus on veenvalt leidnud tõendamist kannatanul X.Y esinenud kehavigastuste tekkimise aeg, so. peale peolt T.O juurde jõudmist ja enne seda kui X.Yumbes 20 minuti pärast läks naabri J.M-U juurde öömaja paluma. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu X.Ysai ise endale loetletud vigastused tekitada või, et ta võis need muul viisil need kehavigastused saada kui muudetud süüdistuses märgitud. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes on just tulnud peolt läheb koju ja väga lühikese aja jooksul tekitab endale süüdistuses märgitud vigastused. Kohus leiab, et kannatanu X.Yütlused on kooskõlas teiste kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditega ja on seetõttu usaldusväärsed. Kuna kannatanu ütluseid kinnitavad muud kogutud tõendid (tunnistaja, meditsiinidokument, FB vestlus), kuid süüdistatava ütluseid mitte ning need on täiesti erinevad kannatanu ütlustest, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb kõrvale jätta kui ebausaldusväärsed ning kannatanu ütlusi tuleb pidada usaldusväärseteks. Süüdistatav on ise kaudselt Facebooki vestluses kannatanuga ka kannatanu löömise omaks võtnud. 7 Süüdistatava ebausaldusväärsed ütlused ei ole kohtul tekitanud selliseid kahtlustusi, mida võiks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava kaitsja poolt tõenditena kohtule esitatud majaplaanilt ei nähtu, millise maja plaaniga on tegemist, sellel pole ühtegi kirjet talu või maja nimele või aadressile. Iga tõendi päritolu peab olema nähtav ja tõendatav. Antud juhul see seda ei ole. Sama kehtib ka kaitsja poolt esitatud piltide kohta - kelle poolt need on tehtud, kus need on tehtud, millal need on tehtud (tl.54-57), seda infot piltidelt ei nähtu. Seega leiab kohus, et kaitsja poolt esitatud dokumente ei saa käsitleda tõenditena KrMS § 63, 123 tähenduses ning need tuleb kõrvale jätta. Kohus on peab tõendatuks süüdistatava T.O poolt temale süüks arvatud kuriteo
objektiivse külje realiseerituks sellega, et tema süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas tungis tüli käigus kallale oma elukaaslasele X.Y ja tahtlikult lõi teda 4-5 korda käega pea ja näo piirkonda ja haarates kannatanul juustest lõi tema pead korduvalt vastu kapi ust, tekitades X.Y füüsilist valu ja tervisekahjustusi - mõlemale silmakoopale verevalumid, ninaseljale nahaaluse verevalumi, vasakule põsele hematoomi, ülahuulele limaskesta turse ja hematoomi, parema ülemise lõikehamba liikuvuse, juustega kaetud peanaha valusese, so. teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kuna vägivald kannatanu suhtes on toimepandud tema elukaaslase T.O poolt, siis on tegemist lähisuhtes toimepandud kuriteoga, ehk
Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid- süüdistatav andis kannatanule enne peole minekut mõista, et peole minnes tuleb valida kas tema või peo vahel, süüdistatav oli alkoholi tarvitanud kannatanu koju jõudmise ajaks, oli vihane – siis kõik see annab alust käsitleda kuriteo toimepanemist otsese tahtlusega ja seega on realiseeritud ka
Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel T.O-le lähtub kohus
sätestatust.
Kohus on tuvastanud T.O süü
T.O on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. T.O poolt on toimepandud tahtlik II astme isiku isikuvastane vägivallaga seotud kuritegu.
lg2 p2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat. T.O on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata isik. Ta omab püsiva töökoha. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.O ei ole oma süüd tunnistanud.
§-s 57 ja 58 loetletud karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kannatanu ei kinnitanud kohtus leppimist süüdistatavaga. Arvestades eespool välja toodud kuriteo toimepanemise tehiolusid- kannatanule tekitatud kehavigastuste raskust, süü mitte tunnistamist millised asjaolud mõjutavad T.O süü suurust ja täidab karistuse eesmärke T.O süüdi tunnistamisel
lg2 p2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on põhjendatud mõista T.O-le karistuseks vangistus, mis on sanktsiooni keskmisest määrast allapoole mõistetav karistus. Kohus peab põhjendatuks mõista vangistuslik karistus tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Kuna isik on varem karistamata, kooselu kannatanuga on lõppenud, siis puudub kohtul alus arvamuseks, et T.O võiks panna toime uusi kuritegusid. Kohus arvestades T.O poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et temale mõistetav tähtajalise vangistuse 8 ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas ja mõistetud vangistuse võib
Katseaja pikkuseks on põhjendatud määrata mõistetava vangistusliku karistuse pikkus. Kohtus uuritud tõendite põhjal puudub kohtul alus arvata, et T.O näol on tegemist alkoholi kuritarvitava isikuga, mis tingiks ilmtingimata tema isikut arvestades
sätete kohaldamise vajadusega määrata temale lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid – puuduvad. Tõkendit –T.O suhtes ei ole tõkendit kohaldatud ja kohus ei pea põhjendatuks tõkendit otsusega ka kohaldada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500=750 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Süüdistatavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele ka kohtueelses menetluses määratud korras esinenud kaitsjatasu 60,00 eurot. Muud väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Süüdistatava enda tehtud menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.