) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Ülar Verrevmägilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 75 senti ja riigi õigusabi tasu 54 (viiskümmend neli) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 597 (viissada üheksakümmend seitse) eurot 75 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 49 (nelikümmend üheksa) eurot 81 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ülar Verrevmägi toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema 29.10.2022.a ööl vastu 30.10.2022.a kohtueelses menetluses täpselt kindlakstegemata kellaajal xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx asuvas elumajas kasutas füüsilist vägivalda xxxx xxxxxxxxxxx K.S suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et Ülar Verrevmägi lõi kannatanule K.Sle rusikaga vastu tema parempoolset põske, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja turse näos parempoolsel põse. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Ülar Verrevmägile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 28.04.2022.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega nr 1-22-2660 mõistetud karistuse 3 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 2 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada Ülar Verrevmägile mõistetud 6 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 207 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Ülar Verrevmägi kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 3 Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ülar Verrevmägi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 108 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Ülar Verrevmägi käesoleval hetkel ei tööta, ta on töötuna arvele võetud ja hetkel sissetulekud puuduvad. Ülalpidamine on praegu täielikult tagatud elukaaslase poolt. Isikul on üks alaealine ülalpeetav. Säästud puuduvad.
lg 3 alusel on põhjendatud vähendada väljamõistetavad kulud selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 543,75 eurot ja pool advokaadi tasust, s.o 54 eurot, kokku 597,75 eurot. Ülejäänud summa - osa sundrahast 543,75 eurot ja osa advokaadi tasust 54 eurot, kokku 597,75 eurot, jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 597,75 eurot: sundraha 543,75 eurot ja riigi õigusabi tasu 54 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend 1 CD-R plaat 30.10.2022.a häirekeskuse kõnega tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.