) § 162 lg 4 alusel äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sest kostja oli üliõpilane, 100% töövõimetu ja tal puudus sissetulek. Juhul, kui kohus leiab, et
lg 4 ei kuulu kohaldamisele, märkis kostja, et hageja kulud ei olnud märgitud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Tegemist oli tüüphagiga, mis ei olnud hageja jaoks keerukas ja seetõttu ei olnud hageja tunnitasu ja ajakulu põhjendatud. Eeltoodu alusel palus kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu määrus
Kuivõrd kostja oli oma tervisliku (100% töövõimetu) ja sotsiaalse seisundi (üliõpilane) tõttu praktiliselt maksejõuetu, oli menetluskulude väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kaebuses leitakse, et
Kostja postitus ei olnud faktiväide, mis halvustas hagejat. Kostja väite mõju ja tähendus oli hageja jaoks faktiliselt olematu ja menetluskulude jaotamisel tuli arvesse võtta väidete sisu tähendust hageja jaoks. Hagi näol oli tegemist tüüphagiga ja hageja tegevus ei olnud kooskõlas heade tavadega. Menetluskulud tuleks jätta poolte kanda. Menetluse edasine käik
lg 4 kohaldamiseks.
lg 4 kohaldamiseks on kehtestatud kõrgendatud standard ja ei piisa üksnes ebaõiglusest ja ebamõistlikkusest. Maakohtu määrus oli õiguspärane ja kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja palus kostjalt välja mõista määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 320 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
657 lg 1 p 1 ja
Kohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust
lg 1 järgi koostoimes
§-ga 659 üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Kostja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 - 4). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. Vaidlustamata osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 1, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse on määrus ning p-s 5, milles maakohus määras tagastada hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust) on määrus
lg 4 teise lause (koosmõjus
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1) korral sätestavad
lg-d 4 ja 5, mille kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja rahuldas hageja nõude), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703/88, p 11.2 ja selles viidatud lahendid). Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult menetluskulud
Hageja esitas kohtule nõude eesmärgiga kohustada kostjat eemaldama Google arvustustest advokaadibüroole EMERALDLEGAL OÜ antud arvustus. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei pöördunud hageja kostja vastu kohtusse alusetult, sest kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist ja seega tuli menetluskulud jätta kostja kanda. 12. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks
lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh
Käesolevas asjas leidis maakohus põhjendatult, et
Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa viidatud sätte kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Seega saab
lg-t 4 kohaldada üksnes erandlikel asjaoludel.
lg 4 kohaldamise üle otsustamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid
lg 4 kohaldamist, mh ei õigusta sätte kohaldamist kostja argument, et tal puudus töövõime ja ta oli üliõpilane. Asja materjalidest ei järeldu, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud ka siis, kui hageja ei oleks kohtusse pöördunud. 3
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Kuigi kostja vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas, ei esitanud kostja määruskaebuses selle kohta sisulisi väiteid. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 14. Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud
Hageja määruskaebuse vastuse kohaselt koosnesid tema menetluskulud määruskaebemenetluses määruskaebusega tutvumisest ja sellele vastuse koostamisest. Arvestades hageja esindaja ajakulu 2 tundi ja tunnitasu 160 eurot, moodustasid menetluskulud kokku 320 eurot. Kostja pidas antud juhul hageja esindaja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot ja põhjendatud ajakuluks seoses määruskaebemenetluse toimingutega 1,5 tundi. 15. Arvestades määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu ning vaidluse olemust ja keerukust, on ringkonnakohtu hinnangul hageja esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vaidlus polnud keerukas ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks määruskaebusele vastamisel saab pidada 120 eurot. Ühtlasi märgib kohus, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16). Seega moodustasid hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 180 eurot. Kohus märgib, et määruskaebuses vaidlustati nii menetluskulude jaotust kui ka nende kindlaksmääramist, mille vaidlustamisega tekkinud kulusid
Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise ajakulu proportsioon on antud juhul 50%, mistõttu tuleb määruskaebemenetluses kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 90 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja
lg-le 4 tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 16. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse
lg 1 teise lause alusel.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viidatud piirang tähendab, et käesolevas määruses tehtud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei saa kumbki pool eraldi vaidlustada: nii kostjalt välja mõistetud summa (90 eurot) kui ka hageja taotluse rahuldamata jäänud osa (230 eurot) on mõlemad väiksemad piirmäärast (280 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.