RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-9777 Määruse kuupäev Tartu, 8. juuni 2023. a Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev, Ants Kull, Kai Kullerkupp, V
§ 186
lg 1 ja § 187 p 7) ning vee paisutamisest mõjutatud maaomaniku nõusolek (
§ 186lg 2 ja § 190 lg 4).
Samas on sätestatud erandina, et Keskkonnaamet võib anda veeloa veekogu paisutamiseks § 190 lg-s 4 nimetatud nõusolekuta, kui veekogu paisutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi (VeeS2019§ 192 lg 2). VeeS2019-s on üleminekusätted haldusmenetluse jaoks, mh olukordade jaoks, kus vee erikasutusloa taotlus on esitatud ja menetlusse võetud enne 1. oktoobrit 2019, kuid menetlus ei ole selleks kuupäevaks lõppenud. Nimelt sätestab VeeS2019 § 279 lg 8, et enne sama seaduse jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotlusi menetletakse edasi taotluse menetlusse võtmise ajal 5
(7)2-18-9777 kehtinud menetlusõigusnormide alusel. Seega kõnealuseid taotlusi lahendatakse kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lg-ga
- VeeS2019 § 279 lg 9 järgi ei kohaldata enne selle seaduse jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotluse menetlemisel enne sama seaduse jõustumist kehtinud VeeS § 17 lg-t 1, vaid kohaldatakse kehtivat seadust.
- Kohtud tuvastasid, et hageja taotles
- oktoobril 2017 vee paisutamise jätkamiseks tähtajatut vee erikasutusluba ning vajas ühtlasi oma tegevuseks kostja kui paisutamisest mõjutatud maaomaniku nõusolekut. Keskkonnaamet väljastas
- septembri
- a korraldusega (korraldus) hagejale taotletud loa (vee erikasutusluba nr L.VV/332501) kooskõlas maakohtu
- oktoobri
- a hagi tagamise määrusega tingimusel, et praeguses asjas jõustuva lõpplahendiga VeeS1994 § 17 lg-s 1 ettenähtud maaomaniku (kostja) nõusolek asendatakse. Ühtlasi sätestati kõrvaltingimusena, et juhul kui VeeS1994 kohast maaomaniku (kostja) nõusolekut kohtuasjas ei asendata, vee erikasutusluba Soodla paisul paisutamise osas muudetakse või tunnistatakse kehtetuks (vt korralduse otsustuste p-d 2.2.6 ja 4.3). Seega toimus praeguses asjas vee erikasutusloa taotluse haldusmenetlus Keskkonnaametis alates
- oktoobrist 2017 (hageja taotluse esitamine) kuni
- septembrini 2019 (Keskkonnaameti korralduse andmine loa väljastamise kohta), st vee erikasutusloa väljastamise ajal kehtis VeeS 1994 (haldusmenetlus lõpetati enne VeeS2019 jõustumist). VeeS2019 jõustus asja menetlemise ajal kohtus.
- Kohtud asusid ekslikule seisukohale, et asjas kohalduvad enne
- oktoobrit 2019 kehtinud VeeS1994 sätted. Eeltoodust nähtuvalt oli hagi esitamise ajaga võrreldes õiguslik olukord kohtumenetluse käigus muutunud. Seadusjärgsete tulevikku suunatud nõuete, mh talumiskohustuse nõuete lahendamisel kohaldub kehtiv seadus (vt RKTKo 24.09.2012 3-2-1-105-12, p 17 ja RKTKm 12.11.2008 3-2-1-91-08, p 12). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega kohalduvad praeguses kohtuasjas, mis algas VeeS1994 kehtivuse ajal, VeeS2019 sätted. Seda põhimõtet ei muuda asjaolu, et haldusmenetlus toimus varasema seaduse alusel (Keskkonnaameti korralduses vee erikasutusloa väljastamise kohta tuginetakse VeeS1994 § 17 lg-s 1 sätestatud nõudele ja vee erikasutusloa kehtivuse tingimuseks on seatud, et praeguses asjas jõustuva lõpplahendiga nimetatud maaomaniku (kostja) nõusolek asendatakse).
- Kõnealune õigusliku olukorra muutus tähendab praeguse asja jaoks, et veeloa saamiseks ei pea hagejal olema kehtiva seaduse kohaselt kostja nõusolekut juhul, kui vee paisutamise jätkamiseks on ülekaalukas avalik huvi (
§ 190lg 4 ja § 192 lg 2).
Hagiavalduse kohaselt tugines hageja oma nõudes sellele, et tema tegevuseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Hageja selgitas, et vee paisutamisega jätkamine on vajalik, et ta saaks tagada Tallinna linna ja selle lähiümbruse veega varustamise, s.o osutada hädaolukorra seaduse mõttes elutähtsat teenust. Hageja leidis, et kuivõrd tema tegevusega kaasneb ülekaalukas avalik huvi, siis kaalub see üles kostja põhjendused vee paisutamise jätkamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Seega on hageja tuginenud sellele, et vee paisutamise jätkamine on avalikes huvides, mitte enda õiguste rikkumisele. Kohtud leidsid, et hageja on tõendanud, et esineb oluline avalik huvi vee paisutamisega jätkamiseks. 15. Kuivõrd kehtiv VeeS2019 ei näe ette, et hageja saaks vee paisutamisega jätkamiseks pöörduda kostja vastu esitatud nõuetega maakohtusse, tuginedes tegutsemisele avalikes huvides, ei ole hagejal esitatud asjaoludel võimalik oma õigusliku huvina välja toodud eesmärki saavutada. Ülekaaluka 6
(7)2-18-9777 avaliku huvi olemasolu või puudumist hindab Keskkonnaamet sellekohase haldusakti andmisel, st hageja vee paisutamise jätkamise küsimuse üle otsustamisel veeloa andmise haldusmenetluses. Kolleegium jätab eeltoodut arvestades TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel määrusega hagi läbi vaatamata. Viidatud sätte järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada (praegusel juhul on asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, tekkinud pärast hagi esitamist). Hagi läbi vaatamata jätmisel tuleb asjas tehtud alama astme kohtute otsused TsMS § 425 lg 3 esimese lause järgi tühistada.
- septembri
- a korraldusega hagejale väljastatud vee erikasutusloa tühistamisel kostja kinnisasja osas saab hageja taotleda uue loa (veeloa) andmist ning kui vee paisutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi, ei pea hagejal olema selleks VeeS2019 järgi kostja nõusolekut. Kostja saab esitada oma väited vee paisutamise tingimuste jm kohta Keskkonnaametile haldusmenetluses. Olukorrad, kus avaliku võimu kandjal on vajadus avalikes huvides piirata kinnisasja omaniku õigusi, lahendatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. Viidatud seadus sätestab alused ja korra kinnisasja sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise menetluse jaoks (vt ka RKTKo 17.10.2011 3-2-1-89-11, p-d 12 ja 19).
- Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata ning alama astme kohtute lahendid tühistatakse, ei käsitle kolleegium kostja kassatsioonkaebuse väiteid.
- TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh ka menetluse jooksul kohaldatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, tuleb tühistada ka maakohtu
- oktoobri
- a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
- Kuna hagi jääb läbi vaatamata, tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi jätta hageja kanda. Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda ning menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Kolleegium tühistab alama astme kohtute otsused ning jätab hagi läbi vaatamata, muutes ühtlasi menetluskulude jaotust (menetluskulud jäävad hageja kanda). Eeltoodust tulenevalt määrab kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kõigis kolmes kohtuastmes TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt ka RKTKo 28.11.2017 2-13-37940/136, p 14.2). (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)